Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKohtuniku naine
Emma naaseb üle hulga aja Dublinisse oma võõraks jäänud ja hiljuti lahkunud isa päranduseasju korda ajama. Seda tehes hakkab tal kujunema pilt isa elust Grace’iga – emaga, keda Emma polnud tundnud. Oma isa mäletab ta vaid kui kohtunikku, kes oli kodus sama karm ja eemalolev kui kohtusaalis. Kohtuniku isiklikke asju läbi vaadates saab Emma oma ema kohta teada fakte, mis teda sügavalt vapustavad. Lugu murdmatust armastusest ning skandaalist, mis sai alguse 1950. aastate Dublinis ja jätkub läbi aastakümnete eri kontinentidel, mille käigus tulevad päevavalgele ammu maha maetud perekonnasaladused – „Kohtuniku naine” tõstatab küsimuse, kas armastus võib tõepoolest olla igavene.
Sinus endas rännumaa. Lühiluule
Inimese tunded ja mõtted liiguvad ta tegudega koos samu radu, põigates tõe ja õiguse otsinguil kuhu iganes. Autor jälgis ja fikseeris Senryu värsivormis mitmeid oma tegemisi kahe aasta jooksul. Eks ta, mõte siis, kippus nagu tollel ajuti tavaks, ka perutama ja vembutama – ega nuringi olemata olnud.
Tuult tiibadesse
Kui sul on unistus, siis tegutse, usu, et seda on võimalik teoks teha, ja tegutse kogu oma jõu ning tahtega. Ei tasu kahelda: sa suudad täita kõik oma soovid, kui sa neisse ainult panustad ja usud! Anna minna! Väike tsitaadiraamat igaks elujuhtumiks, kingi sõbrale või endale. Ammuta inspiratsiooni ja mõlguta mõtteid koos teiste toredate inimestega, kes on oma põnevaid mõtteid jaganud kogu maailmaga. • Võimalus, et unistused täituvad, muudab elu huvitavaks. Paulo Coelho • Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, sest tarkusel on piirid, aga unistamine on piiritu. Albert Einstein • Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Beth Mende Conny • Lennukas mõte on kallim vara kui teadmised. Albert Einstein Armas kingitus endale või oma lähedastele.
Kodukäija
Oraakli kaardid ennustasid kaarnavennastele katastroofi. Ennustus hakkab tasapisi täide minema. Õige varsti peavad Viggo ja Alrik ära kolima. Nad saadetakse Mariefredist kasuvanemate Andersi ja Laylah’ juurest minema. Viggo meelest on see kõik Irise süü. Aga kui ta järsku taipab, kus võiks olla neile vajalik kood, süttib pimeduses väike lootusekiir. Kas vennad suudavad Mariefredi ja maailma päästa, enne kui must nõid salaraamatukogusse sisse pääseb ja kodukäija äratab? Aeg tiksub, pimedus murrab sisse – viimast korda!
Minu Šotimaa
Kahe eriti suure mäe vahele jõudes ootas meid ees tihe pilv, millest ei olnud võimalik läbi näha. Pilv oli nagu pehme värav, mille avamiseks tuli lihtsalt ennast usaldada. Seisin seal ja vaatasin pilve sisse. Maailm hakkas mind endale avama. Mitte millelgi ei olnud enam vahet. Taevas ja maa said üheks, minu jalad ja maa said üheks. Nahk minu kehal hingas iga pooriga. Minu mõtted, mu keha ja ala minu ümber moodustasid ühes taktis hingava terviku. Sain aru, et tegelikult ei oleks vahet, kui minu asemel seisaks siin kuusepuu, rebane või sirmik. Sest kõik on üks. Sest kohalolu on üks. Ja igasugune looduses viibimine on alati kahepoolne suhtlus. Astusin pilve sisse. …Šotimaale tõi mind elu parim rännukaaslane – juhus. Sattusin Šotimaa lähedusse elama aastal 2011. Just siis hakkasin nii dramaturgi kui ka seiklejana huvituma sellest, kuidas me tajume ennast ümbritsevat ja miks meid tõmbavad tundmatud keskkonnad. Nii jutustangi rohkem õues kui toas viibimisest. Raamat sobib kõigile, kellele meeldib kohtuda millegi sõnulseletamatuga, olgu see siis viskiklaasis või matkaradadel.
Saatus sünnib peas
Värssides ja nende sarnastes asjades on autor mõtisklenud elust ja selle probleemidest, püüdes neid näha läbi huumoriprisma, mida ta peab eluga toimetuleku oluliseks võtmeks. Baasiks on kogetu, mis saadud maal ja linnas, töölise ja teadlasena, sportlase ja ärimehena, abikaasa ja isana. Sündinud saarlasena ja elab kodusaarel. Ei kujuta elu ette armastuse, huumori, mere ja spordita.
Vaktsineerida või mitte
Sada aastat pärast Louis Pasteuri on vaktsineerimine sattunud oma ajaloo suurima küsimärgi alla. Kas vaktsiinid on usaldusväärsed? Kas vaktsiinid võivad olla autismi, hulgiskleroosi, allergiate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning teiste plahvatuslikult levima hakanud haiguste põhjuseks? Kas vaktsiinide tõhusus näiteks emakakaelavähi või gripi puhul on garanteeritud? Kas gripp põhjustas tõesti Prantsusmaal 2014/2015. aasta talvel 18 000 inimese surma? Raamatu „Vaktsineerida või mitte“ autorid kirjeldavad oma nanodiagnostika laboris teostatud uuringute tulemusi ja nende ümber käimasolevaid arutelusid. Tänu spetsiifilisele elektronmikroskoobi tehnikale tõestasid nad metallide nanoosakeste olemasolu vaktsiinides. Millega seda õigustada? Milliseid tagajärgi võib kaasa tuua nende osakeste sattumine inimorganismi? Järjestikkuste kohtuasjade ning üldsuse ühe suurenevate kahtluste tõmbetuules püüavad poliitikud ja tervishoiuinstantsid elanikkonna usaldust taastada. Ainult et kodanike hulgas läbiviidud paroodiasarnasele küsitlusele ei järgne mitte sisuline arutelu, vaid otsus muuta kohustuslikuks alla aastaste laste vaktsineerimine veel kaheksa vaktsiiniga. Distantseerudes emotsionaalsetest vaidlustest vaktsineerimise pooldajate ja vastaste vahel, sarnaneb see päevakajaline teos juurdlusmaterjaliga, mis analüüsib põhjalikult tekkinud olukorda, farmaatsiatööstuse meetodeid ja kontrollorganite tööd. See raamat annab meile pidepunktid, et võtta vastu antud teemat puudutavaid olulisi otsuseid, sest mängus pole midagi vähemat kui meie endi ja meie laste tervis. Stefano Montanari ja Antonietta Gatti on rahvusvaheliselt tuntud Itaalia teadlased, kes panid aluse uuele teadusharule meditsiiniuuringute vallas: nanopatoloogiale ehk distsipliinile, mis käsitleb toksiliste ja anorgaaniliste tahkete nano- ja mikroosakeste poolt põhjustatud haigusi. Tegeledes tuhandete selle ala patoloogiliste juhtumitega, analüüsisid nad mitmekümne vaktsiini sisaldist. Antud teoses annavad nad sellest ainulaadse ülevaate. Serge Rader on diplomeeritud farmatseut, kes on kuulunud üle 20 aasta proviisorite kutseühendusse. Ta on Île de France’i Farmatseutide Ühingu asutaja ja endine president ning vilepuhuja farmaatsiatööstuse kõrvalekallete osas.
Ema saladus
Kõigil on ettekujutus ideaalsest elust. Agatha arvates elab seda Meghan Shaughnessy. Vähemalt nii ta arvab. Kaugelt vaadates tundub nii … Neil kahel täiesti erineva taustaga naisel on midagi ühist: mõlemal on ohtlik saladus, mis võib hävitada kõik, mida nad kalliks peavad. Nad mõlemad on tugeva emainstinktiga, valmis riskima suurelt. „Ema saladus“ on menukirjanik Michael Robothami mõjuv psühholoogiline põnevik, mis hoiab teid enda kütkes ja murrab südame. * Enne romaanikirjanikuks hakkamist oli Michael Robotham uuriv ajakirjanik ja töötas Ameerikas, Austraalias ja Suurbritannias. Ajakirjaniku ja kirjanikuna on ta uurinud kurikuulsaid juhtumeid, näiteks sarimõrtsukatest abielupaari Fred ja Rosemary Westi lugu. Ta on teinud koostööd kliiniliste ja kohtupsühholoogidega, kes aidanud politseil uurida psühholoogiliselt keerulisi kuritegusid. Robothami sulest on ilmunud 13 psühholoogilist põnevikku, mida on tõlgitud 25 keelde ja avaldatud 50 riigis. Aastal 2015 võitis ta Suurbritannia krimikirjanike ühenduse maineka auhinna põnevusromaani „Life or Death“ („Elu või surm“) eest. Ta elab Sydneys.
Kivist kohtunik
Eunice Parchman tappis Coverdale’i pere sellepärast, et ta ei osanud lugeda ega kirjutada. Kui romaani esimene lause ütleb, kes kelle tappis ja miks, siis tundub, et edasi pole enam millestki rääkida. Ometi oskab Ruth Rendell lugejat lummata üksikasjaliku kirjeldusega, kuidas asi selleni jõudis. Mängus on hulk värvikaid karaktereid, kelle tegutsemist või olemust esitab autor kohati läbi eluterve huumoriprisma. Aga et aru saada, mida pealkiri tähendab, tuleb lugemisega jõuda romaani viimasesse veerandikku. Ruth Rendelli 1977. aastal ilmunud psühholoogilist põnevikku „Kivist kohtunik“ peetakse üheks paremaks tollase Briti ühiskonna klassierinevuste analüüsiks ja autori väljapaistvamaks teoseks. Ruth Rendell (1930–2015) on tänapäeva säravamaid detektiivkirjanikke. Ta on avaldanud üle 70 kriminaalromaani (osa neist Barbara Vine’i nime all) ning hulgaliselt lühiproosakogumikke. Tema teoseid on tõlgitud ligi 30 keelde ja need on saanud mitmeid auhindu nii Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui ka Põhjamaades.
Piibel. Biograafia
Piibel on raamat, mis on kujundanud tervet Lääne kultuuriruumi ja ajalugu ning mille eri tõlgendustest on sõltunud riikide ja rahvaste saatused. Piiblit on tõlgitud rohkem kui 2000 keelde ning see on vaimseks teejuhiks igale kolmandale inimesele maailmas. Ometi on tegu keeruka tekstiga, mille kujunemislugu on pikk ja käänakuterohke. Briti kirjanik ja ajaloolane Karen Armstrong vaatleb, mil moel suuliselt levinud ja väga erinäolistest allikatest pärit pärimustekstid muutusid kirjapandud pühakirjaks, eri raamatutest koosnevaks kristluse baastekstiks ja kuidas erinevatel ajajärkudel on muutunud viis, mil moel Piiblit loetakse ning mida sealt otsitakse. Seda on oluline mõista ajal, mil pühakirjade äärmuslikud tõlgendused võivad olla ajendiks vihale ja vägivallale. Just seepärast on vajalik näha, mida pühakiri endast kujutab ja mida mitte. Karen Armstrong (1944) on sündinud Suurbritannias. 18aastaselt astus ta Rooma-Katoliku kiriku alla kuuluvasse Püha Jeesuslapse ühingusse, et saada nunnaks. Seitse aastat hiljem lahkus ta sealt ja pühendus õpingutele Oxfordi ülikoolis. Ta on avaldanud üle veerandsaja raamatu ja arvukalt artikleid, milles ta analüüsib religioonide tähtsust ning tutvustab erinevate religioonide ühiseid arusaamu. Neist olulisimaks peab ta kaastunde põhimõtet. Eesti keeles on varem ilmunud Armstrongi raamatud „Islam” (Ilmamaa, 2003), „Lühike müüdi ajalugu” (Eesti Päevaleht, 2006) ja „Jumala ajalugu” (Varrak, 2007). „„Piibel. Biograafia“ on apoloogia ühest küljest kristliku fundamentalismi vastu, mis kohtleb teksti vääralt, tõstes sõnasõnaliselt ühe teksti esile teiste tekstide arvelt, ja mistõttu toimub evangeeliumi jahmatav moonutamine. Teisalt on see apoloogia aga suunatud sekulaarse fundamentalismi vastu, mille kohta autor väidab, et tegemist on religiooni suhtes samamoodi kitsarinnalise, eelarvamusliku ja ebatäpse arutlusega. Käesolev tõlketeos on Eesti oludes ajakohane ja vajalik, sest eksisteerib vajadus Piibli kui pühakirja tähenduse ja tekkeloo kirjelduste ja nende selgituste ning küsimuse püstituse järele, mis seostaks teksti kontekstiga ning aitaks kaasa mõelda praegusaja ühiskonna aktuaalsetes usulistes probleemides. Nagu ka käesoleva teose lõpus sedastatakse, on uskudevaheline mõistmine ja koostöö praegu ellujäämiseks vajalikum kui kunagi varem.” Ergo Naab, PhD