Paul was the most influential figure in the early Christian church. In this epistle, written to the founders of the church in Rome, he sets out some of his ideas on the importance of faith in overcoming mankind's innate sinfulness and in obtaining redemption. With an introduction by Ruth Rendell
Kui kuulus flöödimängija Sir Manuel Camargue upub pimedal talveõhtul jäises järves, näib olevat tegemist tavalise õnnetusjuhtumiga. Siis aga selgub, et kaugest Californiast on saabunud uppunu ainuke tütar, keda isa polnud aastaid näinud ja kes nüüd peaks olema rikka mehe pärija. Mitmel põhjusel hakatakse kahtlustama petuskeemi. Peainspektor Wexford võtab asja käsile ja pärast mitmeid ummikteele sattumisi leiab lahenduse, mis üllatab isegi tähelepanelikku lugejat.„Surma jälgedes” („Put on by Cunning”) on Ruth Rendelli kuulsa Wexfordi-seeria järjekorras 11. raamat, mis on kirjutatud aastal 1981. Seeria algas aastal 1964 teosega „From Doon with Death” ja lõppes aastal 2013 raamatuga „No Man’s Nightingale” (ee „Kurtide linna ööbik”).
Kui lobisemishimuline koristaja Maxine jutustab pensionile jäänud inspektor Wexfordile, et leidis Kingsmarkhami kiriklast vikaar Sarah Husseini laiba, palub inspektor oma endistelt kolleegidelt luba osaleda uurimises. Peagi saab inspektorile selgeks, et linnakese mehed ei olnud just eriti vaimustunud naisvikaarist, kes oli pooleldi India päritolu ja tahtis tuua kirikusse värskemaid tuuli. Pealegi oli Sarah Hussain üksikema, kelle eraelu katab saladuseloor. Inspektor Wexford asub selgitama, kas mõrva ajendiks on rassism, seksism või veel midagi muud …„Kurtide linna ööbik“, mis ilmus 2013. aastal, on viimane Inglise krimikirjaniku Ruth Rendelli (1930–2015) Wexfordi-lugudest.
Vundamendikäikudest, kus teise maailmasõja päevil mängisid lapsed, leitakse ehitustööde käigus küpsisekarp mehe ja naise mahalõigatud labakäega. Ent Michael, kelle ema salapäraselt kadunuks jäi, hakkab kahtlustama, et naisekäsi selles karbis võib kuuluda tema emale. Kunagise majateenija ütlused suurendavad kahtlusi veelgi ja need viitavad otseselt Michaeli armukadedale isale. Michael pöördub politsei poole ja juhtum võetakse uuesti menetlusse. Kuulatakse üle kõik neis käikudes lapseeas mänginud isikud. Ootamatult selgub, et üks lastest, nende 12-aastane naabritüdruk, oli olnud Michaeli isa tollane seksuaalpartner. Nüüd veedab Michaeli peagi 100-aastaseks saav isa vanaduspäevi nooblis hooldekodus, kus tema toaseina kaunistab koopia Albrecht Düreri maalist „Palvetavad käed“. Haarav südmustik ja värvikas tegelaskond on iseloomulik ka sellele kuulsa inglise kirjaniku äsjailmunud kriminaalromaanile.
Kui Carl Martini isa sureb, pärib poeg maja rikkas ja trendikas Londoni linnajaos. Carl, noor algaja kirjanik, vajab siiski raha ja üürib ülakorruse korteri esimesele soovijale, loomaarsti assistendile Dermot McKinnonile. See oli Carli esimene saatuslik viga. Teine viga oli hoida alles isa pentsik kollektsioon arstimeid, kaasa arvatud tervisele ohtlikud dieeditabletid, mis ta leidis rohukapist. Viga oli ka nende müümine kaaluga kimpus olevale näitlejannale, kes seeläbi sureb. Tehingust teadlik Dermot haarab kinni võimalusest ja hakkab Carlilt välja pressima, keeldudes talle üüri maksmast ning ähvardades naise surma põhjuse avalikustada. Moraalselt ahistatud ja pidevas hirmus elav Carl kaotab pinna jalge alt ja vajub üha sügavamale lootusetusse, suutmata vastu astuda saatanlikule vaenlasele.Inglise nüüdisaegse krimikirjanduse suurkuju Ruth Rendelli (1930–2015) viimane teos.