Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKaamelid pasunapuhujatega
Novellid: Kaamelid pasunapuhujatega, Üle jõe, Hobusevaras, Parun, Petised ja kelmid, Kuuendal suvel, Kuretee mets, Rändlindude äralennul, Rahupühade öö, Ringi ümber elu, Vanad hääd ajad, Pääsukeseneid, Kirilä Ivvo, Viruskikas, Prohvet haamriga, Taliöine retk, Nüüd võib tulla lumi.
Võidujooks Romanovite päästmise nimel
Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse järjekindlusega õnnetu lõpplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks võimalik üheselt osutada inimesele või inimestele, keda selles süüdistada. Süü, kui sellest üldse rääkida, jaotub väga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, välja arvatud lapsed, kelle surm rõhub tuhandeid südametunnistusi tänini. Rohkete ajalooliste üksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste võimaluste piiridest. Pealtnäha lihtsad otsused ja teod osutuvad lähemal vaatlusel võimatuiks või utoopilisteks, suurt võimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega käsist-jalust seotud, mis jätab neile oma tahtmise elluviimiseks vähe võimalusi, kui üldse. E-raamat ei sisalda fotosid.
Britt-Marie oli siin
Kuuekümne kolme aastane Britt-Marie ei ole tegelikult üldse passiiv-agressiivne vinguviiul. Ta on lihtsalt kultuurne inimene, kelle hing kisendab, kui ta näeb mustust, kriime või valesse sahtlilahtrisse pandud nuge-kahvleid. Ta on äsja jätnud selja taha nelikümmend aastat kestnud abielu ja pannud koduperenaise ameti maha. Ainus töökoht, mida talle pakutakse, asub Borgis, majanduskriisist räsitud alevis, kus kõik ärid peale ühe õllehaisuse pitsabaari on uksed kinni pannud. Britt-Marie vihkab jalgpalli, aga jalgpall on ainus rõõm, mis Borgi elanikele veel jäänud on. See ei ole just kõige parem alus heaks läbisaamiseks, aga kui kohalik noortevõistkond vajab nii hädasti treenerit, et on valmis leppima ükskõik kellega, ei tehta pisiasjadest numbrit. Romaan „Britt-Marie oli siin” on südamlik lugu naisest, kellel on tulnud oma elu algust eluaeg oodata. See on romaan armumisest, uutest võimalustest ja ootamatutest sõprustest. Fredrik Backmanile omaselt on selles loos küllaga sooja huumorit ja sügavat kurbust.
Minu lugu. Petter Northug
Kui palju on vaja ohverdada, et saada maailma parimaks? See on lugu ühest Norra kirkaimast sporditähest. Poisist, kes kaotas kõik suusavõistlused, aga ei andnud mitte kunagi alla. Tahtejõust, vanaisast ja lapselapsest, üksindusest ja ebakindlusest, julgusest olla sina ise. Mehest, kes trotsis kõiki ja tõi suusasporti murrangu. Kuldmedalitest, skandaalidest ja autosõidust, mis muutis kõik. Jutustanud on Petter Northug – ainus, kes teab kogu tõde. Esimene valu lööb jalgadesse. Järgmine rindu. Aga ma surun edasi. Kuni valu hakkab pulseerima meelekohal. Kuni pilt hakkab kokku tõmbuma. Kuni kogu keha on häirerežiimis. See on siis, kui ma end teistest lahti rebin. E-raamat ei sisalda fotosid.
Plekkmees
Michael ja Ellis kasvavad üles 1960ndate Oxfordis, aga see pole keepide ja tornide akadeemiline Oxford, vaid autotehase ja töölisklassi oma. Jõesuplusi, rattasõitu ja luulet täis poisipõlvesuvesid kaitseb Ellise ema usk, et ilu ja õrnus on kõigile lubatud, ka meestele. Aga kõik õrn ja ilus võib kergesti katki minna. Murdumise hääl on päris vaikne ja üldse mitte dramaatiline, mõtleb Michael. Kumbki mees püüab murtud südamega omamoodi toime tulla. Michael kogeb haiglakoridore mööda käies ja Lõuna-Prantsusmaal ekseldes, milline inimlik side ja kaastundlik solidaarsus võib tekkida võhivõõraste vahel. Ellis püüab oma südame killud turvaliselt pappkasti pakkida ja tal õnnestub ennast peaaegu veenda, et tal, nagu „Võlur Ozi” plekkmehel, polegi südant. „Plekkmees” on Sarah Winmani kolmas romaan. Tema sulest on varem ilmunud „Kui jumal oli jänes” ja „Imeliste sündmuste aasta”.
Putukate planeet. Imelikest, kasulikest ja vaimustavatest mutukatest, kelleta me elada ei saa
Iga inimese kohta elab maakeral 200 miljonit putukat. Kõik kohad kubisevad putukatest – neid on metsas ja niidul, ojas ja pargis. Neid elab kuue tuhande meetri kõrgusel, sügavates koobastes, ristimisastjates, arvutites ja morsa ninasõõrmetes. Putukad on hoopis teistsuguse kehaehitusega kui inimesed – nende keha katab skelett, mis toimib kui turvis, ja neil võivad olla kõrvad põlvedel, silmad peenisel ja keel jalatalla all. Ehkki nende aju on seesamiseemne suurune, suudavad nad nägusid meeles pidada. Lisaks on putukatel meeletu paljunemis- ja kohanemisvõime. Aga kuigi putukaid on palju, kahaneb nende arv drastiliselt. Kui inimeste arv maakeral on viimase neljakümne aastaga kahekordistunud, siis putukate hulk on samal ajal poole võrra kahanenud. Ilma putukateta saavad inimesed ja loomad hukka. Putukad muudavad närbunud taimed, sõnniku ja surnud loomad viljakaks mullaks. Nad tolmeldavad lilli ja on teiste loomade toit. Nad on hammasrattad, mis panevad maailma pöörlema. Anne Sverdrup-Thygeson (snd 1966) on bioloog, töötab Norra Maaülikoolis ja on palju aastaid putukaid uurinud. Selles raamatus saab lugeda sellest, mis teda putukate juures vaimustab ja miks meil tuleks neid taibukaid olevusi paremini hoida.
Veelev
See väike luuleraamat on kirjutatud paari aasta vältel Saaremaal. Algus on poeetilisem. Siis põrutab argipäev sisse. Lõpus on lõbusam. See on nagu merel. Päike, tuul, vesi. Ja vee all, kusagil on see kindel põhi, Kuhu meri oma veed toetab. Ainult vahel on see väga kaugel sinu kuivast varbakesest. Raamat on pühendatud mereaastale. Head lugemist!
Kuninganna Victoria. Tütar, naine, ema, lesk
Kakssada aastat tagasi sündinud kuninganna Victoriat mäletatakse enamasti musta kandva väikese ümara vanadaamina. Aga ta oli ka kirglik ja romantiline printsess, kes armastas tantsida, ning monarhia rolli muutnud austatud ja edukas suverään ajastul, mil naine troonil tekitas inimestes sügavat ebamugavust. Lisaks oli Victoria tütar, abikaasa, ema ja viimaks lesk, kes pidi kõigis nendes rollides vastama ühiskonna ootustele, olles sõnades konservatiivne, ent tegudes sageli uuendusmeelne. Lucy Worsley üksikasjalik ja intiimne vaade Suurbritannia tuntuima naise vastuolulisse elusse põhineb muu hulgas Victoria päevikutel ja kirjadel, mis on võimaldanud autoril kirjeldada detailselt ka kahtekümmet nelja üksikut päeva kuninganna elus.
Kujuteldavate olendite raamat
„Kujuteldavate olendite raamat” on üks eriline pärl Borgese teoste pikas reas. Kirjutatud keskaegse bestiaariumi vormi järgides, viib see meid Õhtumaa kultuuri juurte juurde, kirjeldades lugejale rohkeid inimmõistusest sündinud olendeid, kes on asustanud mütoloogiaid ja religioone, kirjandust ja filosoofiat, müstikute nägemusi ja poeetide unenägusid. Samal ajal kannab see raamat meid ka Borgese loomingu juurte juurde, tema mõjutajate ja inspiratsiooniallikate juurde ning annab võimaluse näha ühekorraga neid kive, millest see maailmakuulus kirjanik on oma loomingut ehitanud.
Kirjad Maarale
“Teos, mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära need küsimused, mida mu lapselaps võiks mulle sajandi keskel esitada. Mitte ainult tema, vaid kõik need noored täiskasvanud, kes selles uues mitteilusas maailmas tahaks meil, vanavanematel, rinnust kinni haarata ja karjuda – mida te tegite?!” Andrei Hvostov Näkku vaadatakse näiteks sellistele küsimustele: kuidas olla õnnelik; kas vene nimi on Eestis koormaks; kuidas tajub maailma autist; millest sai alguse ajakirjanduse allakäik; kas kodusõda Eestis on reaalne oht või ullikeste foobia; kas „Tõde ja õigus“ võiks saada järje; kuidas töötab matriarhaat; kas Tartus sõitis tõesti tramm?