Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUOskar ja asjad
Raamatu peategelane on Oskar, kes lõpetas äsja lasteaia ja valmistub kooli minekuks. Kuna Oskari ema sõidab Ameerikasse ja isa on sunnitud suvel tööl käima, siis tuleb poisil minna maale vanaema juurde. Vanaema aga elab kaugel ja seetõttu pole Oskaril ka suurt lähedust vanaemaga tekkinud. Esialgu on tal seal väga igav ja kõik tundub kuidagi võõras ja harjumatu.. Koju unustatud nuttelefon on poisile sarnaselt paljude eakaaslastega justkui turvaese ja selle puudumine süvendab tema hüljatust veelgi. Oskar aga avastab põneva nipi, mille abil leiab ta endale suure hulga sõpru ja tee vanaemaga lähedaks saamiseks. Ja elu läheb ühekorraga väga huvitavaks… .
„Oskar ja asjad” on hästi lahtine ja mitmeti tõlgendatav õpetlik lasteraamat.
Loeb Tambet Tuisk.
Politseiniku tütar
Mõnikord on kummitused lihast ja verest…Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta. Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik.
Loeb Liisa Pajusaar.
Juss ja vennad
"Juss ja vennad" on jutustused, kus kümneaastane Eestimaa kolka külas elav peategelane koos vanemate vendadega võtab ette just mitte alati eakohaseid tegemisi ja seiklusi. Poiste ausast põllumehest isa monoloogid sobiksid igasse leeriõpikusse, nagu ka sureva vanaisa mõtisklused, mis panevad lugeja juurdlema elu mõtte üle. Krooniks kohtate diakonist sulast, kes õpib usuteadust ja kreeka keelt, ning teisi põnevaid tegelasi, nende hulgas joodikust veterinaari, külafilosoofist Seediku-vana, paadunud romantikut Mustika Sassi, naissoole alati vastutulevat kohalikku konstaablit Libe-Atsi kui ka mitmesuguseid teisi loomi, alates koertest ja lõpetades lehmade ja sigadega.
Raamat sisaldab ebatsensuurseid väljendeid, kuna autor on veendunud, et just selline keelekasutus on jutustuse tegelastele kahjuks omane.
Loeb Mart Aas.
See on turundus
New York Timesi ja Wall Street Journali bestseller.Seth Godin on turundusmaailma üks helgemaid päid, kelle kuldne käepuudutus on tõstnud tuhast neid, keda teised olid juba ammu maha kandnud. Tema arusaam turundusest, müügist ning reklaamist viib mängu hoopis teisele tasemele, kus panused on kõrged, kuid nii ka tulemused. Seth Godin on mees, kelle tabavatest sloganitest on saanud ärimaailma käibefraasid. Godin ütleb, et turundusest ei saa üle ega ümber – see on nagu tolm, mis trügib ülbelt kõikjale. Kui küsid ülemuselt paremat palka, turundad. Kui teed sotsiaalmeedias uue geniaalse postituse, turundad. Kui propageerid võsukesele krõpsu asemel porgandit, turundad. Kuid tõsiasi, et me hommikust õhtuni agaralt turundame, ei tee meist veel meistrid, väidab Godin. Ta ütleb, et turundamisest on saanud sama märkamatu ja automaatne harjumus kui hommikune hambapesu. See saab aga tähendada vaid üht – kätte on jõudnud aeg, mil turundamine pikale vajunud talveunest taas üles raputada. Godin ütleb, et suurepärane turundaja ehitab oma taktika üles empaatiale, suhtele ning emotsioonidele, mitte aga armutult tähelepanu küttivale reklaamile. Hea turundaja ei suru klienti oma ettevõtte probleeme lahendama, vaid mõtleb sellele, kuidas ettevõte saaks sandis seisus kliendile appi tõtata. „See on turundus“ keskendubki viisidele, kuidas kujundada organisatsiooni väärtust ümber nõnda, et see köidaks eelkõige „õigete“ klientide tähelepanu. Raamat koondab turundusmeistri tarkuse ühtseks, kompaktseks, lihtsasti seeditavaks süsteemiks, millel puudub parim enne sildike. Godin selgitab, kuidas turundada nii, et tulemusest tunneks uhkust nii konservatiivne korporatsioon kui ka oma eksistentsi nimel siplev idufirma. Autori nutikad tähelepanekud ning meeleolukad näited aitavad muu hulgas mõista:• miks vanad lähenemisviisid ja taktikad enam ei toimi• kuidas läbi positsioneerimise väärtuslikud kliendid üles noppida• kuidas oma sihtgrupi usaldus välja teenida
Kurja loomus
„Kurja loomus” on põnevusromaan, mille sündmustik leiab aset väikeses Põhja-Itaalia mägikülas. New Yorgist pärit filmirežissöör Jeremiah Salinger kolib ajutiselt sinna koos oma naise Annelisega, kes on külakeses üles kasvanud. Salinger väntab mägedes dokumentaalfilmi, mille võtete käigus ta satub kohutavasse õnnetusse. Ainsa ellujäänuna piinab teda Koletise sisin, mida ta üha jälle kuuleb. Et oma üleelamisi unustada, pühendub Salinger aastatetaguse kuritöö uurimisele, mis pandi toime lähedalasuvas Bletterbachi kanjonis. Kolm noort inimest tapeti elajalikul moel ühel 1985. aasta ööl, mil ümbruskonnas möllas metsik torm. Mõrvar on siiani leidmata ja keegi külaelanikest ei soovi seda lugu meenutada. Võib-olla sellepärast, et ainuüksi mõte metsikusest, millega kolm noorukit tapeti, tekitaks neis õudusvärinaid, aga võib-olla ka sellepärast, et neil kõigil on põhjust midagi varjata. Kohalike ja abikaasa Annelise vastupanust hoolimata jõuab Salinger uurimise käigus tõele üha lähemale, kuni päevavalgele tuleb enneolematu hirmutav tegelikkus.““Kurja loomus” jääb tükiks ajaks meelde. Hirmus, õudne, aga väga hästi kirjutatud. Sellised raamatud tõstavad põnevike lati väga kõrgele. Ja mitte lihtsalt põnevike, sest siin oli peale põnevuse veel ka krimi, õudust ning müstikat.” Castorbakar““Kurja loomus” on üks neist põnevikest, millest saaks ka ilma krimiloota päris korraliku romaani – juba enne mainisin, et küla pakub raamatuks ainest ilma mõrvadetagi.” Manni lugemisblogi““Kurja loomus” on meisterlik romaan. Iga element alates atmosfäärist kuni ideaalse tempoga süžeeni oli minu arvates geniaalne.” Raamatukäpp““Kurja loomus” on pööraselt endassehaarav põnevusromaan.” Hyperebaaktiivne
Mässaja pisarad
Kirglik armastus on alati pisut metsik…Susan pole kunagi varem kohanud Cord Blackstone’i sugust seksikat meest. Cord on oma suguvõsa must lammas. Tal on Blackstone’idega kana kitkuda – tegemist on sama uhke suguvõsaga, kes kaitses Susanit pärast tema abikaasa surma. Cord ei kohku Blackstone’ide karistamisel tagasi millegi ees, aga mis siis, kui ta hävitab selle käigus naise, kes ei suuda lakata teda armastamast?
Pööritus
Clara on hiljuti oma kallima Markuse juurde kolinud, kui teda tabavad müstilised minestamishood. Ta ärkab ootamatutes kohtades ega tea, kuidas ta on sinna sattunud. Pealegi on tal ebameeldiv tunne, et teda jälgitakse. Üha meeleheitlikumalt püüab ta välja uurida, kes tema järele nuhib, ja kardab, et see võib olla kuidagi seotud aasta tagasi perekonda tabanud õnnetu surmaga. Mis Markuse endise naisega tegelikult juhtus? Kuidas saaks Clara võita mehe teismeliste tütarde usalduse, kui nood oma ema igatsevad? Ja miks on üks tubadest alati lukus? Samal ajal peab Clara keskenduma ülikooli lõputöö kirjutamisele. Teadvuse piire käsitlevatest psühholoogiaõpingutest saab viis, kuidas omaenda elus toimuvaga hakkama saada, kuid need viivad ta ka üha sügavamale tundmatusse. Rootslase Annika Widholmi esikromaan „Pööritus“ on haarav psühholoogiline põnevik.
Kadunud linn Z. Iidse kuningriigi otsingud Amazonase südames
1925. aastal suundus Briti maadeuurija Percy Fawcett Amazonasesse otsima vana tsivilisatsiooni, lootes teha ühe ajaloo kõige olulisematest avastustest. Eurooplased uskusid sajandeid, et maailma suurimas džunglis on peidus särav El Dorado kuningriik. Tuhanded olid seda otsides surnud ja veennud paljusid teadlasi, et Amazonas on inimeste suhtes tõeliselt vaenulik. Aga Fawcett, kelle söakad ekspeditsioonid olid inspiratsiooniks Conan Doyle’i „Kadunud maailma“ kirjutamisel, oli aastaid kogunud teaduslikke tõendusmaterjale. Sütitanud miljonite inimeste kujutlusvõime üle kogu maailma ja olles otsustanud tõestada, et vana tsivilisatsioon – mida tema nimetas Z-iks – oli olemas, võttis Fawcett endaga kaasa oma kahekümne ühe aastase poja. Siis tema ekspeditsioon kadus. Fawcetti saatus ja õrritavad vihjed, mis ta Z-i kohta jättis, muutusid kinnismõtteks sadadele, kes talle kaardistamata ürgloodusse järgnesid. Teadlased ja seiklejad on aastakümneid otsinud tõendusmaterjale Fawcetti rühma ja kadunud linn Z-i kohta. Lugematu hulk on kadunud, sattunud vangi hõimude kätte või läinud hulluks. Mida sügavamale Fawcetti kadumist ja Amazonast ümbritsevatesse saladustesse Grann kaevus, seda tugevamini tõmbas teda, nagu temale eelnenud põlvkondi, džungli roheline põrgu. Tema tõeotsingud ja avastused Fawcetti saatuse ja Z-i kohta moodustavad selle läbipõimunult kaasahaarava jutustuse tuuma.Percy Fawcett (18.08.1867 – 1925) oli Briti geograaf, sõjaväelane, kartograaf ja maadeuurija. Ta oli veendunud, et tema kogutud tõendusmaterjalid osutasid millelegi tõenäoliselt veel võimsamale kui inkade Machu Picchu varemed: senitundmatu tsivilisatsiooni jäänustele Amazonase südames, kus konkistadoorid olid sajandite kaupa otsinud iidset kuningriiki – paika, mida nad kutsusid El Doradoks. Oma hüpoteesi tõestamiseks pöördus ta ikka ja jälle tagasi armastatud džunglisse, kus ta 1925. aastal salapärasel kombel kaduma läks.