Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Mäe tippu ja tagasi

    Triin Sinissaar

    Mirt töötab televisioonis operaatorina. Ta on hiljuti abikaasast lahku kolinud ja püüab ravimitega tõrjuda nii peavalusid kui ka kurvameelsust. Tema endine mees Luukas on pärast valusat läbikukkumist matnud maha unistused heliloojana edu saavutada ja teenib igapäevast leiba helitehnikuna. Aastaid välismaal elanud telerežissöör Johan, Luukase kunagine parim sõber, on ühe isikliku mure lahendamiseks äsja Eestisse tagasi kolinud ja temast on saanud Mirdi töökaaslane. Ootamatu ühine tööots viib nad kolmekesi Delhisse võttele, kuid alguses lühikese komandeeringuna plaanitud reisist kujuneb olude sunnil pikk teekond läbi mitme India osariigi, alt lauskmaalt üles Himaa­laja mägedesse. Sedamööda kuidas India oma võlude ja raskustega reisikaaslastele naha vahele poeb ja omavahelised suhted üha pingestuvad, on nad aina enam sunnitud seisma silmitsi mälestustega, mis neid painavad. See on rännak, mis muudab viimaks nende kõigi elu. „Mäe tippu ja tagasi” on lugu armastusest, hirmust ja lahtilaskmisest. Triin Sinissaar (snd 1975) on hariduselt prantsuse filoloog ja stsenarist. Alates 1999. aastast töötab ta Tallinna Linnateatris dramaturgina. Sinissaar on kirjutanud näidendeid, dramatiseeringuid ja stsenaariume. „Mäe tippu ja tagasi” on tema esimene romaan.

    Eesti muinasjutud

    Toimetanud Tuuli Kaalep

    Sisukord:
    1. Matsipoeg Mats 2. Uss-kuningatütar 3. Kalevipoja heategu 4. Kust oatera endale musta joone sai? 5. Härja saunategemine 6. Söögikott ja peksukott 7. Kuidas hunt kriimsilmaks sai ja miks on karul lühike kael? 8. Miks kass ja hiir omavahel läbi ei saa? 9. Miks mets kohiseb?

    Hitler Mustjalas

    Maimu Berg

    Tuntud ja tunnustatud eesti kirjaniku Maimu Bergi novellikogu „Hitler Mustjalas“on vaimukas ja haarav raamat ning koondab lisaks niminovellile lugusid, nagu „Stalin Tallinnas“, „Hauptwachtmeister Ludwiki järglased“, „Jaunart Jauram“, kus teiste tegelaste hulgas on ka reaalsed ajaloolised isikud, näiteks Jossif Stalin ja Angela Merkel. Novellid on kirjutatud maimubergilikus veidi iroonilises stiilis, millele lisandub detailitäpsus ja olustikukirjelduste lausa meeleline aistitavus. Suurepärane teos neile lugejatele, kes hindavad head küpset eesti eesti kirjandust.
    Loeb Liina Tennosaar.

    Öömees

    Katrin Pauts

    Hüljatud raudteesillal tapetakse koolitüdruk, kes uuris õpetaja soovitusel kodukandi linnalegende. Juhtum äratab külapolitseinik Virves mälestused nooruses läbielatust, ning naise sisetunne ütleb, et vanad legendid ja mõrv on kuidagi seotud. Virvele meenuvad aastatetagused kummalised juhtumid ja tal tekib kahtlus, et rahvasuus Öömeheks kutsutav müütiline olend on tegelikult keegi kohalikest. Miskipärast on ta taas tegutsema hakanud. Kuid mille järgi Öömees oma ohvreid valib? Kuidas on ta seotud sünges metsas laiuva salapärase Kloostrikülaga, kus tänapäeva maailmas pettunud inimesed kummituslike varjudena kulgevad? Vastuseid otsides tutvub Virve karismaatilise õpetaja Danieliga, kes on tulnud tagasi sünnikohta, et seista silmitsi oma minevikuga.
    Katrin Pauts (s 1977) on töötanud ajakirjaniku ja teletoimetajana. Ta on Kanal 2 põnevusseriaali „Nukumaja“ stsenarist. „Öömees“ on tema kolmas romaan.
    Loeb Liina Tennosaar.

    … kes pole kunagi söönud homaari

    Aliis Jõe

    Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga. Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi söönud homaari“ on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.
    Loeb Liina Tennosaar.

    Lasnamäe lunastaja

    Mari Saat

    Romaani „Lasnamäe lunastaja“ teema on valus ja tänapäevane – peategelaseks on Lasnamäel elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab üksinda seisma kooliskäiva tütre heaolu eest ja võitlema oma eluvõitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast töökohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tütart koolitada. “Lasnamäe lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sügav inimesetundmine ja psühholoogiline täpsus.
    Loeb Karin Tammaru.

    Midagi tõelist

    Martin Algus

    Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata. Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata. Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.
    "See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla." Andres Noormets
    "Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata." Mihkel Raud
    Loeb Tambet Tuisk.

    Kolm yksiklast

    Lauri Sommer

    Kuhu unistused meid viivad? Milline on suurim lähedus ja eraldatus? Kas inimese elu määravad aeg ja tavad või miski muu?
    Seto kylaravitseja Darja, varalahkunud trubaduur Nick Drake ja vaimuvägilane Uku Masing – hetked ja lood sulavad nende kyismustega tegelevaks kolmainsuseks.
    Loevad Tambet Tuisk ja Helena Kesonen.

    Häbi

    Kerttu Rakke

    Kerttu Rakke psühhoanalüütilise alltooniga romaan „Häbi“ annab lugejale ausa läbilõike häbimehhanismi karistavast toimest, mille eesmärk on panna tõrjutud, katkised või jäigast normaalsuse mallist väljaheidetud tundma igavest süüd oma olemas olemise pärast. Eesti ilukirjanduses on see üks väheseid romaane, mis avab häbi mõisted selle erinevatel tasanditel, näitab selgelt, kuidas häbimehhanismiga on seotud põlvkondlikud suhted, üksindus ja seksuaalsus ning kuidas häbil on võim röövida nii iseseisvus, enesekindlus kui optimistlik tegutsemisvõime. „Häbi“ avab ausalt ja tundlikult sõltuvustunde ja enese häbimärgistamise igavese ringi, näitab, kuidas võetakse iseendas omaks häbistamise tulemus ning kuidas häbi nii teadvustamatult kui teadlikult põlvest põlve edasi pärandatakse. Ivar Tröner, filosoof ja aus lugeja
    Loeb Karin Tammaru.

    Ajapildi sees

    Mari Tarand

    Raamatu peategelaseks on noor Juhan Viiding, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga. Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Pereliikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus – luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele.
    Loeb Harriet Toompere.