Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUDiplomaatia
Henry Kissinger (snd 1923) on üks 20. sajandi mõjukamaid välispoliitika teoreetikuid ja praktikuid, kes mängis aastatel 1969–1977 USA välispoliitikas domineerivat rolli, töötades president Nixoni julgeolekunõuniku ja seejärel USA välisministrina. Välispoliitikas kaldus ta reaalpoliitikasse ning oli jõudude tasakaalu teooria pooldaja. 1973. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.
Tema 1994. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud „Diplomaatia” annab kõikehaarava ülevaate diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajaloost kardinal Richelieu aegadest tänapäevani. Kissingeri pikaajaline poliitiline kogemus koos laiade teoreetiliste teadmiste ning suurepärase kirjutusoskusega teeb „Diplomaatiast” asendamatu käsiraamatu igaühele, kes soovib mõista teda ümbritsevat maailma.
Vaikuse meri
Ma elan maailmas, kus pole maagiat ega imesid. Kohas, kus pole selgeltnägijaid ega kujumuutjaid, ingleid ega üliinimlikke poisse, kes sind päästma tuleksid. Kohas, kus inimesed surevad, muusika laguneb ja asjad on nõmedad. Reaalsuse raskus surub mind nii kõvasti vastu maad, et mõnikord panen imeks, kuidas ma üldse veel jalgu tõsta ja kõndida suudan. Nastja Kašnikov oli imelaps, kellele ennustati pianistina suurt tulevikku. Nüüd on tal kõigest kaks soovi: lõpetada keskkool, ilma et keegi saaks teada tema minevikust, ja panna poiss, kes röövis temalt kõik – ta identiteedi, vaimu, elutahte –, oma teo eest maksma. Josh Bennetti lugu pole kellelegi saladus: kõik talle kallid inimesed on tema elust lahkunud – seitsmeteistkümnesena pole talle enam kedagi jäänud. Nüüd tahab ta vaid, et ta rahule jäetaks, ja seda ka tehakse, sest kui su nimi on surma sünonüümiks, eelistavad inimesed eemale hoida. Kõik peale Nastja, sest see salapärane tüdruk ilmub järjepidevalt kohale ega lahku, kuni on tervenisti Joshi ellu imbunud. Aga mida rohkem poiss teda tundma õpib, seda mõistatuslikumaks muutub tüdruk. Sedamööda, kuidas nende suhe areneb ja vastuseta küsimused kuhjuvad, hakkab Josh pead murdma, kas ta saab üldse kunagi teada saladustest, mida tüdruk varjab – või kas ta neid teada tahabki. Paljude auhindadega pärjatud „Vaikuse meri” on sisukas, pinev ja hiilgavalt läbi mõeldud lugu, mis räägib üksildasest poisist, emotsionaalselt haprast tüdrukust ja teise võimaluse imest. Katja Millay kasvas üles Floridas ning omandas kraadi New Yorgi ülikooli Tischi kunstikolledžis filmi- ja telesaadete erialal. Ta on töötanud teleprodutsendina ning filmiuuringute ja stsenaristitöö õppejõuna. Praegu elab ta koos oma perega Floridas. „Vaikuse meri” on tema esimene raamat.
Kiviinglid
Ohete toa uks oli paokil. Simona ei söandanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii lähedale kui sai. Süda põksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis nägi Simona seda. Varju põrandal. Seal seisis tõepoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis põrandale tohutu suure varju. „Klaaslastest“ ja „Hõbedapoisist“ tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihavõtted ja Simona ootab, et saaks veeta nädala vanaemaga, kes elab Åhusis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on väsinud ja mõtetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles näoga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salapäraseid hääli ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma sõbrad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.
Põrguline
Täiuslik pinevusest tulvil seiklus. – TeenVogue New York Timesi menuk Põrgulised pole inimesed. Põrgulised on armutud. Põrgulised on ustavad ainult ühele inimesele. Neil on vaid üks eesmärk: tappa selle nimel, kelle jaoks nad on loodud. Nemesis on põrguline, humanoidist teismeline, kes loodi kaitsma galaktika senaatori tütart Sidoniat. Nad kasvasid külg külje kõrval nagu õed. On ütlematagi selge, et Sidonia nimel on Nemesis valmis oma elu ohverdama ega kohku teda kaitstes tagasi mitte millegi ees. Kui võimujanune keiser saab teada, et Sidonia isa kuulub mässuliste sekka, käsib ta Sidonial pantvangina õukonda ilmuda. Õukonda reisib aga hoopis Nemesis – tapjamasin, kes peab korrumpeerunud õukonnas ja senaatorite kahepalgeliste järeltulijate seas esinema Sidoniana. Selle saladuse ilmsikstulek määraks surma kõik senaatori pereliikmed. Kui keisrivastane mäss jõudu kogub, avastab Nemesis, et temas on peale halastamatu tapaiha veel midagi. Ta saab aru, et on inimlikum kui paljud teda ümbritsevad inimesed. Kõigi ohtude, seikluste ja intriigide kiuste võib just inimlikkus päästa tema ja kogu impeeriumi. J. S. Kincaidi intriigidest kumisev romaan haarab lugeja oma lummusesse juba teisest leheküljest. Ettearvamatud sündmuskäigud ja üha kasvav pinge teevad „Põrgulisest” peadpööritavalt tempoka retke inimolemuse keskmesse. Väiksena tahtis S. J. Kincaid astronaudiks saada. Kuna ta aga ei olnud matemaatikas kõige tugevam, hakkas ta huvi tundma hoopis fantastika ja ulme vastu. Tema esimene romaan „Insignia” kandideeris mitmele auhinnale. „Põrguline” on ilmunud juba paljudes keeltes ning jõudnud edetabelite tippu. Avastusretk, mis näitab, mida tähendab seada kahtluse alla ühiskonna määratlus inimesest ja sellest, missugune ta peaks olema… minavormis jutustus muudab loo vahetuks ning poliitiline süžeeliin annab alust mõtlemapanevateks aruteludeks. – Booklist Filosoofiline, krutskeid täis ja paeluv. – Kirkus Reviews Kincaid on loonud uskumatud tegelaskujud, kellega lugeja võib samastuda ja kellele kaasa tunda… peategelased ja keerukalt üles ehitatud maailm pakuvad noorele lugejale palju põnevust. – School Library Journal Kincaidi romaan haarab lugeja oma lummusesse juba teisest leheküljest… Rõõm on jälgida, kuidas Nemesis alatus ja kahepalgelises õukonnas endale teed raiub … pinge on kogu aeg laes, tegelaskujud meeldejäävad ning Nemesist ja Sidoniat ühendav side tõeliselt liigutav. – The New York Times Book Review Lugejad, kes armastavad tulevikumaailma lugusid, milles on vägivalda, põnevust ja romantikat, naudivad seda romaani kindlasti. – VOYA „Põrguline” on tugev noortele suunatud ulmeromaan, mis pälvib oma seikluslikkusega kahtlemata laialdast tähelepanu… – The El Paso Times Hiilgavalt üles ehitatud maailm… lugejad ahmivad endasse Maa asustamisele järgneva keerulise tulevikumaailma nüansse. – The Bulletin of the Center for Children’s Books
Minu Peipsiveer. Unes ja ilmsi
Värvilised majad, nende vahelt looklevad paadikanalid, kummaliselt kõrgele tõstetud sibulapeenrad, mille vahel toimetavad lilleliste rättidega külanaised, kaarjate ustega kuurid, mis on ehitatud otse hoonete külge. Vanadest rehvidest lõigatud peenrakaunistused, fantaasia piire nihutavad hernehirmutised, saunakorstendest tõusvad suitsuvined, vanadest suuskadest ehitatud aiad, nõukaaegsete nukkude ja nukuvankritega ehitud sibulaletid – just sellist külaelu fluidumit kogeme Peipsiveerel vanausuliste külades, kui sinna navigatsiooniseadme vea abil juhuslikult satume. Mööduvad aastad, kui näen ühel palaval suveööl unes, et ostame suvila. Hommikul kinnisvaraportaali avades tunnen maja ära ning pealelõunal olemegi juba Varnja küla poole teel, et kohtuda Aino, Niina, Tanja ja Matrjonaga, tänu kellele saavad meist daatšnikud. Alles hiljem, suveunest ärgates hakkame mõtlema, mida ostetud vana kalurimajaga peale hakata. Nii sünnib Voronja galerii.
Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva
Pärast Euroopat
Ivan Krastevi vaimukas ja paradokslev raamat lähtub lihtsast tõdemusest: pärast 2015. aasta pagulaskriisi ei ole Euroopa Liidu tulevik enam endine. Mis on muutunud? Kõikuma on löönud Euroopa Liidu liberaalsed põhialused, tõusnud on parempopulism, lahkumas on Ühendkuningriik, euroraha pole kriisist üle saanud, langenud on Euroopa globaane tähendus, laienenud on lõhe eliidi ja lihtrahva vahel. Aga kuigi ühtki kriisi pole lahendatud, on liit ikkagi vastu pidanud. Euroopa maailmajao põhiprobleem on see, kuidas ühendada vastakate traditsioonidega rahvused nii, et igaüks saaks jätkata oma iseloomulikku elu, ning samas piirata riikide suveräänsust nii, et rahumeelne koostöö ei katkeks. Euroopa Liidust paremat vastust sellele probleemile pole. See üllatavate uperpallidega ja juurdunud seisukohti kõigutav käsitlus on kirjutatud eriomaselt idaeuroopalikust vaatevinklist.Politoloog Ivan Krastev (snd 1965 Bulgaarias Lukovitis) juhatab Liberaalsete Strateegiate Instituuti Sofias ning töötab Viinis Inimteaduste Instituudis. Ta on käinud esinemas ka Eestis, tema esseesid Venemaast, Euroopa Liidust, Hiinast, populismist, meritokraatiast jne on ilmunud Vikerkaares jm eesti ajakirjanduses.
Perekonnapatud
Surm saabub EedenisseSelja tagant tulistatud argpüksliku lasuga tapetud Stanton Youngblood jõuab enne surma jätta vihje tapja kohta: ta kirjutab oma verega sõna Wayne.Tema lesele tähendab see sõna palju. Leigh Youngblood oli kunagi Leigh Wayne, kuid hülgas oma rikka perekonna enam kui kolmekümne aasta eest Stantonisse armudes ja Wayne’id ei ole sellist reetmist talle andeks andnud. Nüüd annab ta avalikult lubaduse välja uurida, milline tema õdedest või vendadest näib arvavat, et suudab raha ja mõjuvõimuga mõrva kinni mätsida.
Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks
Ühes sügavas laanes elab armas karupere. Karuema, karuisa ja nende kolm karupoega. Karupoeg Lukas on juba seitsmeaastane ja läheb sügisel esimesse klassi.Karupoisil on suur unistus. See teeb teda samal ajal õnnelikuks, aga ka veidi õnnetuks. Nimelt tahab karupoiss saada viiuldajaks. See unistus on viimasel ajal haaranud kõik Lukase mõtted. Karupoiss on õnnelik, et ta leidis nii imeilusa unistuse. Samal ajal on ta õnnetu, sest mitmete sõprade arvates pole karupoja kohmakate käppadega sellist unistust võimalik täita.Mida on vaja, et täita unistus, mis tundub kättesaamatu? Miks püütakse sõprade unistusi lõhkuda? Sellest karupoeg Lukas selles raamatus räägibki. Heli Künnapas on viie lapse ema, kes on ise muusikakoolis akordioni eriala lõpetanud. Ta lapsed õpivad trompetit, klaverit ja viiulit. Heli teab, kuidas unistuste poole püüelda ning teisigi sel teel toetada. Karupoeg Lukase lugu on eluterve ja julgustav igas vanuses lugejatele.
Laura lood. Esimene raamat
Aline de Petigny, Nancy Delvaux
Laura on rõõmsameelne asjalik väike tüdruk. Tal on isa ja ema ja Mõmmi ja sõbrad, ja ta käib lasteaias. Selles raamatus on seitse esimest Laura lugu: Laura ja tema sõbrad, Laura ei taha oma mänguasju teistele anda, Laura läheb arsti juurde, Laura pissis püksi, Laura läheb parki, Laura ei taha magama minna, Laura nägi paha und.
