Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU
Hoolivuse keel
Christie Watson on kakskümmend aastat töötanud Inglismaa haiglates õena. Autobiograafiline raamat, milles ta juhatab lugejat inimese sünnist surmani ning erakorralise meditsiini osakonnast morgi, on muljetavaldav sissevaade sellesse hoolivusest, kaastundest ja headusest kantud elukutsesse ning selle telgitagustesse. Autor viib lugeja kaasa inimelu kõige kriitilisematesse hetkedesse. Siin saab tihti määravaks see, millest moodsas meditsiinis pahatihti puudu jääb: haige tervenemiseks on kõrgtehnoloogiliste meditsiiniprotseduuride kõrval eluliselt oluline ka inimlik empaatia – südame hääl ja hoolivuse keel. Praegusel ajajärgul, kui ühiskonda on värskelt raputanud koroona- pandeemia, on õdedest ja teistest meditsiinitöötajatest saanud sõna otseses mõttes oma eluga riskivad meie aja kangelased. Just nüüd kaaluvad paljud noored, kas neile sobiks õe õilis, kuid samas väga nõudlik eriala. See südamlik raamat julgustab nii tulevasi meditsiiniõppureid kui ka kõiki meid – potentsiaalseid patsiente – ulatama sagedamini toetavat kätt abivajajale ning mõistma paremini tööd, mida teevad tänapäeval õed. „See raamat pani mu nutma. Sundis mõtlema. Ajas naerma. Innustas mind hindama üht kõige alahinnatumat ametit kõrgemalt kui eales varem.” – Adam Kay, raamatu „See teeb haiget” autor
Kirjad Liile
Hugo (Uku) Masing ja Alide (Lii, Lyy) Klemets, mõlemad tugevate silmapuuetega, tutvusidki silmakliinikus. Üks Harjumaalt, teine Virumaalt. Masingu kiindumus Liisse oli siiralt usalduslik, tema kirjade toon on pihtimuslik, ent juba neiski on takkajärgi tuntav Masingu poeetiline liialduskalduvus. Stipendiaadiaastad Saksamaal küpsetasid teda erilise kiirusega. Ta vaim kaugenes ka armsa tüdruku vaimust. Viimases kirjas teatab Masing kurva aususega: oled vist isegi märganud, et kogu viimase aasta jooksul ei ole sa enam mu hinges. Ilus ja kurb nagu Shakespeare’i tragöödia! Aga kõik see polnudki väljamõeldis, vaid oli päriselt.
Nähtamatu tüdruk
Lena on abiturient, kes armastab numbreid, mitte tähti. Üksindust, mitte sõprust. Vähemalt üritab ta end selles veenda. Ta peab end nähtamatuks tüdrukuks, kes ei väärigi sõpru. Miks keegi peaks tahtma olla sõber kellegagi, kes saab vaevu sõna suust? Kuni Lena kohtab üht noormeest ja tema senine arusaam elust lööb vankuma. Miks poiss temaga räägib? Mida sõprus tähendab? Kas temal, Lenal, on üldse kedagi vaja? Lena asub vastuseid otsima, aga kas kõigile küsimustele leidubki vastuseid?
Kaia Raudsepp on sündinud 1995. aastal Võrumaal. 2018. Aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli infokorralduse eriala, spetsialiseerudes raamatukogundusele. Praegu elab Tartus ja töötab tugiisikuna. „Nähtamatu tüdruk” on tema esikromaan.
Eriskummalised olümpialood
Moodsate olümpiamängude ajaloos on peale suure võitluse, triumfide ja kaotuste juhtunud ka hulk inspireerivaid ja uskumatuid sündmusi ning ootamatuid lugusid. Selles raamatus on alates 1896. aasta Ateena olümpiast kuni 2016. aasta Rio mängudeni iga suveolümpia kohta kokku kogutud kõige värvikamad sarnased lood. Muuhulgas võime lugeda sportlasest, kes uppuvate konkurentide päästmiseks võistluse pooleli jättis; oma tegelikku sugu varjanud võistlejatest; kavalamatest ning jultunumatest sohitegijatest; parema käe kaotanud ja vasakuga laskma õppinud olümpiavõitjast; maratonijooksjast, kes pidi põgenema kurja koera eest jpt juhtumitest.
Luciano Wernicke (snd 1969 Buenos Aireses) on argentiina spordiajakirjanik, kes on koostanud mitmeid raamatuid jalgpalli ning olümpiamängude ajaloo kohta.
Sinuhe, egiptlane
Mika Waltari üks tuntumaid romaane „Sinuhe“, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390-1335 enne Kristust, on tegelikult eesti keeles juba ilmunud – 1954. aastal Kanadas, väliseesti kirjastuses Orto. Tõlke autoriks eesti lingvist ja keeleuuendaja Johannes Aavik. Tänaseks on Aaviku tõlge vananenud, ka on seal kasutatud mitmeid keeleuuendusi, mis kunagi käiku ei läinudki. Samuti on Aavik tekstiga üsna loominguliselt ringi käinud, seda kohati muutes ja kohati lõike vahele jättes. 1954. aasta väljaanne ja sellest 1991. aastal tehtud kordustrükk on Eestis ka haruldusteks muutunud ega ole laiemale lugejaskonnale enam kättesaadavad, seega on Piret Saluri uus tõlge sellest Waltari parimaks peetud romaanist tänaseks enam kui asjakohane.
Igavesed andmed
Tõlkinud Jana Linnart Toimetanud Kristiina Ainelo Kujundanud Siiri Timmerman 348 lk Kirjastus Tänapäev 2013. aastal šokeeris 29-aastane Edward Snowden maailma, kui lahkus Ameerika Ühendriikide luuresüsteemist ja paljastas, et USA oli salaja loomas vahendeid kõigi telefonikõnede, SMS-ide ja e-kirjade sanktsioneerimata jälgimiseks. Selles raamatus räägib Snowden esimest korda, kuidas ta aitas seda süsteemi üles ehitada ja miks otsustas selle avalikustada.