Hugo (Uku) Masing ja Alide (Lii, Lyy) Klemets, mõlemad tugevate silmapuuetega, tutvusidki silmakliinikus. Üks Harjumaalt, teine Virumaalt. Masingu kiindumus Liisse oli siiralt usalduslik, tema kirjade toon on pihtimuslik, ent juba neiski on takkajärgi tuntav Masingu poeetiline liialduskalduvus. Stipendiaadiaastad Saksamaal küpsetasid teda erilise kiirusega. Ta vaim kaugenes ka armsa tüdruku vaimust. Viimases kirjas teatab Masing kurva aususega: oled vist isegi märganud, et kogu viimase aasta jooksul ei ole sa enam mu hinges. Ilus ja kurb nagu Shakespeare’i tragöödia! Aga kõik see polnudki väljamõeldis, vaid oli päriselt.
Raamatus tuuakse lugeja ette Uku Masingu nägemus Jüriöö ülestõusust. Ühtede kaante vahele on saanud ühe ja sama teema – Jüriöö – kaks erinevat käsikirja, kaks versiooni, mis on kirja pandud 1950. aastatel ja mis kannavad pealkirja 1343. Uku Masingu käsitlus Jüriööst ei sobitu akadeemilisse ajalookirjutusse. Nagu Masingule omane, ei tunnista ega usalda autor ka siin ühtegi autoriteeti peale iseenda. Sisu tutvustuseks ja kokkuvõtteks olgu öeldud, et Masing on veendunud Jüriöö ülestõusu põhinemises vandenõul (ühel või isegi mitmel). Eesti kultuuriloos on mitmesuguseid Jüriöö-tekste, Uku Masingu oma lisab sinna veel ühe omapärase vaatenurga. Selle raamatu suureks vooruseks on suur hulk viiteid ja kommentaare ning toimetaja Jüri Kivimäe põhjalik järelsõna ajaloost, Jüriööst ja Uku Masingust.
Esmakordselt on lugeja ees peaaegu kõik Masingu väiksemad Vana ja Uut Testamenti puudutavad erinevatel ajajärkudel ja eri keeltes kirjutatud tööd. Osa neist on eestikeelseina ilmunud ka varem, teised on seni tõlkimata või üldse ilmumata. Õppides Tartu Ülikooli usuteaduskonnas pööras Masing palju tähelepanu heebrea ja teistele semiidi keeltele ning Piibel, eriti Vana Testament, on talle alati olnud esmatähtis uurimisobjekt. Käesoleva raamatu näol on tegemist kronoloogilise läbilõikega piibliteadlase Masingu tööst ning ühtlasi valdkondadest, millega ta kõige rohkem oma elu jooksul kokku puutus. Soliidse mahuga teos on kahtlemata verstapost Eesti piibliteaduste maastikul, pakkudes lugemist, mõtlemist, õppimist, diskussiooniainest nii tavalugejale, tudengile kui teadlasele ning ärgitades paljusid avastama Piiblist hoopis ootamatuid külgi ja probleemiasetusi.Toimetaja Katre LigiToimetaja Urmas NõmmikKujundaja Mari AinsoKoostaja Kalle Kasemaa
Ilmamaalt teine valimik (pärast “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”, 1993) Uku Masingu (1909–1985) ettekandeid, kõnelusi ja vaatlusi ajavahemikust 1930-1951, milledes ta vanatestamentlikult langetab otsuseid inimkonna üle ning kurjustabki. Ilmumisajani 1995 – paari erandiga – avaldamata, oli neid omal ajal kuulatud vaid ettekandeina või levitatud-loetud ärakirjana käsikirjast “Esseede” nime all. Inimese kannatusi ja kohustusi püüab Uku Masing Hando Runneli sõnul piltlikustada näidendilaadses teoses “Palimplastid”, mis samuti leidub valimikus.
Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud süvitsiminev teos, kus üliõpilane või uurija võib leida teavet usundiloo põhitõdede, meetodite ja teooriate kohta.
Jaan Kiivit, hilisem peapiiskop, oli Uku Masingu õpingukaaslaseks TÜ usuteaduskonnas. Käesolev raamat on aastakümneid kestnud kirjavahetuse üks pool. Kirjad on intensiivsed hinnangud enesele, ümbrusele, ajale ja inimestele – pooleldi luule, pooleldi dokument. Kirjad valgustavad muuseas ka Masingu õpinguaastat Saksamaal hitlerismi sünniajal.
"Keelest ja meelest" ning "Taevapõdra lood" ("Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust") moodustavad terviku. Neid ei ühenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate käsitlus. Selle raamatu põhjal võime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis väidab, et keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast. Väidetakse, et keel ja mõtlemine on mõjutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. Iga uue keelega omandab inimene uue "hinge", iga keelkond on meelkond. Juba Nietzsche mõistis, et erinevate keelte kõnelejad mõtlevad erinevalt, nende filosoofidki nagu kõnniksid erinevaid radu.