Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide. Koostanud: Paul Rummo

oleks aasta kaotatud. Õige kamane asi. „N-E“ 3 nr. on tõesti labane. Ei tahtnud sellest kirjutada: mõni noormees arvab viimati, et ma seda oma tööde puudumise pärast nr. 3-s teen. Kui niisuguseid ülgastavaid12 asju „N-E“-sse mahutatakse, siis loen paremaks oma töösid iseseisva albumina ilmuda lasta; ehk aasta pärast, kui ma oma töödele teoretilise mõõdupuu ligi anda võin, mis arvustust juhtida võib.

      8 Arvestusi (vn).

      9 Enamik Semperi kirju Barbarusele nende korrespondentsi algaastaist on seni leidmata.

      10 „Olla või mitte olla“ (vn); tuntud repliik William Shakespeare’i draamast „Hamlet“.

      11 Prof August Rauberi laialt tuntud anatoomiakäsiraamat „Lehrbuch der Anatomie des Menschen“ I–II (1870–1872), mida ümbertöötatult on korduvalt välja antud (20. tr 1968/69).

      12 Tülgastavaid.

      22

      On ju meie arvustajad niisama käkisepad, nagu enam jagu kirjutajaid. (Aspe kiitus Grüntali poolt13 j.n.e.) On aga vinged!

      Mis tõugu Sinu „N-E“ kaastööd on?14 Ei oleks vist meie kirjandu-se kahjuks, kui mõni hea arvustaja Sööti, Ansomardit j.n.e. õige tub-liste sarjaks. Ka ennast usaldaks ma kunstnik-arvustaja hooleks, aga Jürgensteini labakindaliste sõnutuste15 alla heita – on nagu iseenese ei-tamine. Suvel loen ehk oma proosatööd Sinule ette, kui kokku saame. Tervitades, J. Vares.

      [Piltpostkaart. Aadr: K.a. /Noormees. (stud. phil.)/ Joh. Semper. /Tuhalane. Лифл./чер. г. „Феллин“]

      3. Barbarus Semperile

      Kiiev, 3. aprill 1911.

      Semper! palju pahandavaid igapäevsusi on oma jagu mind paralisee-rinud. Pääle selle ei rahusta mind nüüdse luulekunsti käsitamine ega ka teoria sugugi ja ma otsin juba hulka aega niiti, mis mind sellest labirintist välja aitaks, aga jällegi igapäevsus, nii inetu kui ta ka ei ole: eksamid, raha puudus ja veel tosin teisi mis ühiselt vaadates rohkem ei ole kui „igapäevsuste“ kogu, milledest ka pühadeks lahti ei saa. Ehk kunagi!.. Varsi munade pühad. Kuked munevad nüüd muidugi kanadega võidu – Aprill... Häid pühi!

       J. Vares

      Kiievis, 3/IV. 1911.

      “N-E“ saan ma ikka 2–3 nädalit hiljem kätte. Ei ole teda16 veel siin pool näinud... Saadan täna nõudmise... Kaastööd ei mõtle nii pea saata. Tervitusi W–le ja U–le.17

      [Piltpostkaart. Aadr: Г-ну студ. /И. Семперу./ В. О. 5-ая линия, 38 кв. 27./ „СПБ“]

      13 Villem Grünthali (Ridala) arvustus Elisabeth Aspe jutustuse „Ennosaare Ain“ kohta (vt Postimees 31. XII 1910, nr 298).

      14 Semperilt ilmusid ajakirjas Noor-Eesti nr 5/6 luuletused „Lilled palavikus“ ja „Raamatu-ga“, artikkel „Sümbolismus ja Saksa romantismus“ ja arvustus „Mõtted. Teine raamat“.

      15 On osatatud kriitik Anton Jürgensteini didaktilis-moraliseerivaid arvustusi, mis suu-natud nooreestiliku kirjandusuuenduse vastu. Vt nt ajakirja Noor-Eesti nr 1 arvustus (Postimees 24. II 1910, nr 45).

      16 Barbarus ootas ajakirja Noor-Eesti 4. numbrit.

      17 Tervitusi läkitatakse arvatavasti Pärnu-aegsetele koolivendadele, sellal Peterburis õp-pivaile F. Varepile ja Jüri Uluotsale, kellest pikemalt vt J. Semper, Teosed XII. Mäles-tused. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 135 jj.

      23

      4. Barbarus Semperile

      Kiiev, 2. mai 1911.

      Semper! Olen „N-E“ toodetest õige tüdinud. Ei või kedagi süüdistada, sest ka ise ei ole sinna õige midagi saatnud. Sööt ei ole nagu sugugi oma poo-sis: on midagi võõrast, mis külma-värinaid üle piha ajab.18 Kõik paistab ilma eluta, ilma temperamendita, nagu kõik Eesti ... Prantsuse kirjandust olen õige väha alguskeeles lugenud ja ka säält pidin midagi leidma, mis jällegi mõtlema paneb: kas siis Eestis midagi omapäralist ei ole. On siis Suitsu „Noored-sepad“ j.v.t. ainult moonutatud tõlge Georges Duhamel’i „Ehan, Ehan! Fuse le Feu!“19 Meie „luulekuningas“ ja nii väeti ...20

      Saatsin täna „N-E“le paberi, mis ehk trükkida kõlbab.21 Tervita-des, J. Vares.

      Tervita Uluotsa ja Varepit, ka teisi!

      [Piltpostkaart. Kiri on dateeritud postitempli järgi.

      Aadr: Г-ну студ. /Иоганнесу Семпер/ В. О. 5-ая линия, 38 кв. 27./ „СПБ“.//(обр. адр. Маринско-Благов./67/12. Киев).]

      5. Semper Barbarusele

      Peterburi, 5. mai 1911.

      Peterburis, 5. V.–11.

      Noormees! Tõesti, eesti kirj. pole kuigi palju lugemise väärilinegi. Ja siiski, is. Lintropid ja Co loovad suuri töösid;22 igast vähemastki silma upita-vast tööst tuntakse rõõmu (kui „arvustaja“ mitte isiklises nääklemises

      18 Ajakirjas Noor-Eesti 1911, nr 4 ilmusid Karl Eduard Söödi müstiliste ainetega luule-tused „Põlismetsa järv“ ja „Koerakoonlased“.

      19 Georges Duhamel (1884–1966) oli prantsuse proosakirjanik ja luuletaja. Viidatud on tema esikkogus „Legende, lahinguid“ („Des légendes, des batailles“ (1907)) ilmu-nud luuletusele „Ehan! Ehan! Fuse le Feu!“, milles on kasutatud sepatöö kujundit.

      20 Selle arvamusega polemiseerides kirjutab Nigol Andresen: „On arvatud, nagu oleks Georges Duhamel luuletusega „Ehan! Ehan! Fuse le Feu!“ võinud mõju avaldada „Noorte seppade“ kujunemisele. Suitsust aasta võrra noorem Duhamel avaldas oma esikkogu 1907. aastal ja tema seppade-luuletus ei võinud Suitsu kätte sattuda enne „Noorte seppade“ valmimist. Sepa ja sepikoja kujund oli sajandi alguses mitme maa luules väga levinud.“ (N. Andresen, Elu tuli. Gustav Suitsu tulek luulesse. – Keel ja Kirjandus 1977, nr 10, lk 609.)

      21 Võimalik, et sel paberil oli kaks luuletust – „Õhtu pargis“ ja „Jalutusel“ –, mis ilmu-sid „Noor-Eesti“ IV albumis 1912.

      22 Jaan Lintropilt olid ilmunud novellikogud „Igapäevane elu“ (1909) ja „Nutt ja naer“ (1910) ning pikem jutustus „Villem Elgas“ (1911).

      24

      Johannes Vares-Barbarus.

      Foto: P. Lanz. EKM EKLA, A-30: 11.

      25

      autoriga pole)! Omapäralisest pole juttu veel olemaski. Kõik on enam vähem jäljendajad. Suitsu „Elu tuli“ pole üksi Duhamel’i tõlge, vaid pea-aegu tervelt soome meeste imitatsion,23 nagu keegi seda arvas teadvat.

      Suveks kogun kaunistigi moona, et siis kõikidel võimalustel nii elada katsuda, kuidas kõige paremini meeldib. Viimasel ajal olen enamasti prant-suse sümbolistisi lugenud, kuna ka itallasi jõudu mööda maitsenud olen.

      Juba selle pärast, et Italias d’Annunzio24, Carducci25, Pascoli26 ole-mas on, võib italia keele ära õppida.

       Tervitustega Johannes Semper.

      [Piltpostkaart. Kiri on dateeritud postitempli järgi.

      Aadr: Г-ну И. Варес /Киев, Мариинско-Благов./ 67/12./ /Oбр. адр. Тухалане, чр. Феллин, Лиф.]

      6. Barbarus Semperile

      Kiiev, 20. mai 1911.

      Kiievis 20/V.

      Kallis Semper! Olen see aasta rohkem tööd ära teinud kui tarvis ... On veel kaks eksami, siis saan siit tulema ... (ärasõit 25 skp) Kat-sun ehk pühadeks