Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide. Koostanud: Paul Rummo

vene keele õpetaja Eugen Dampel, vaid vanade keelte õpetaja Arthur Luther.

      60 Vt luuletus „Sügisel“ ajakirjas Noor-Eesti 1910, nr 1, lk 78. Luuletuses leidub ka muu hulgas värss: „Tee pattu, sul on selleks jõudu…“

      61 „Siuru“ II albumis ilmusid Barbaruse luuletused „Ilmutus“, „Soov“ ja „Tapluspäivilt“.

      40

      1918

      15. Barbarus Semperile

      Aidu, 1. jaanuar 1918.

      Aidu Raanil 1/I 1918.

      Kallis Semper! Sain Kiievist pool vägisi tulema & põen praegu õe kodus62 nohutõbe; tuli kütmata vagunis ligi 5 ööd päeva kükitada & lõua luid lõgistada. Sain 3nädalise puhkuse näol tulema & kui väha paranen, siis tulen Tallinna enne maad kuulama, et siis umbes 20. skp. kõige kraamiga sinna kolida.63

       Tervitades J. Barbarus

      Adress esiti: Viljandi postile nõudmiseni –

       Nägemiseni! J. V. –

      [Piltpostkaart. Aadr: Herra. / Johannes Semper / Narva maantee 10. / Krt. 12. / г. „Ревель“.]

      16. Barbarus Semperile

      Pärnu, 24. jaanuar 1918.

      Pärnus, 24/I. 1918.

      Armas Semper! Ei ole kunagi naisa petnud, aga nüüd tuli see taht-mata: lubasin pr. U-le64 rohttähe – aga ei võtnud adressi; nüüd luba, et seda Sinu kaudu toimetan; oleks õnnelik, kui ma sachariini retsep-tiga kellegi keelt magustada võiks ja õnnelikuim oleks, kui see keel sachariinmagusa soneti laulaks lisaks endistele. Palun tervitada kõiki Siurulasi – lõbusat Empire’i65 seltskonda!

      62 Barbaruse õde Leena Kõverjalg elas oma mehe kodus Aidu vallas Raani talus. Bar-barus on hiljemgi korduvalt õe ja õemehe pool viibinud.

      63 Tallinna kolimine jäi ära. Barbarus asus Pärnusse, kus esiotsa töötas tegeliku arstina märtsist 1918 jaanuarini 1919.

      64 Barbarusest kujunes Marie Underi arstlik nõuandja pikemaks ajaks.

      65 Kohvik-restoran Empire Tallinnas Narva maanteel, siurulaste kohtumispaik.

      41

      Mõtlen homme vaatama hakata kohta, kus mõnusam elada oleks; kirjutasin ka Teole, et ta mulle kindla koha muretseks, kus kullisi saaks & kui ta seda ei tee, siis ei ole ta enam Käärik66, vaid (sita)kaarik. Kir-juta esiti adressil: Pärnu, Vichmanni värvimise vabrik67, (nimi).

       Paremate tervitustega

       Sinu J. Barbarus.

      P. S. Kirjutasin kaks rohttähte: üks sachariin tablettides, teine sachariin tsitroni hapuga, mis vee & teega ainult sünnis juua, kohviga aga mitte.

       JV.

      17. Semper Barbarusele

      Pühajärve, 28. juuli 1918.

      28/juulil 1918.

      Armas poiss!

      Sinust ei ole viimasel ajal ka sugugi midagi kuulda. Kaudselt sain ainult teada, et Sa oma luuletuskogu olevat pakkunud Noor Eestile68.

      Meil on nüüd leping tehtud kirjastusühisuse „Odamehega“69, mil-le järele see kõiki meie raamatuid on kohustet kirjastama, kus juures honorar kaunis tugev on (300 marga ümber poogen).

      Mina olen ka viimasel ajal küllalt produtseerinud. Praegu on trü-kis üks novellikogu, siis sügise annan veel ühe luuletuskogu välja ning veel ühe kogu esseesid.70

      Pääle selle olen asunud ühe romaani kallale.71

      66 Barbaruse ja Semperi koolivend Pärnu gümnaasiumist Theodor Käärik.

      67 Barbaruse onule Karl Vichmannile kuulunud ettevõte. Onu juures korteris elas Bar-barus gümnaasiumipõlves.

      68 Noor-Eesti rühmituse algatusel Tartus 1904–1912 tegutsenud kirjastus; jätkas tege-vust laiemal alusel osaühinguna Noor-Eesti Kirjastus 1913–1940. Siinkohal on jutt Barbaruse luuletuskogu „Fata-Morgana“ (vt viide 78) kirjastamisest.

      69 Carl Sarapi asutatud kirjastus Odamees tegutses Tartus 1918–1927.

      70 Semperi novellikogu „Hiina kett“ (vt viide 53). – J. Semper, Jäljed liival. [Luuletused. Kaas: A. Vabbe.] Tartu: Odamees, 1919. 76 lk. – J. Semper, Näokatted I. Esseede Kogu. [Kaas: A. Vabbe.] [Tartu]: Odamees, 1919. 104 lk.

      71 Semperi romaani sellest perioodist pole teada.

      42

      43

      Nüüd aga paar ettepanekut tegelikumat laadi. Sügisel on Tallinnas ja Tartus kunstide nädal, millest üks õhtu on ka kirjandusettekandei-le.72 Arvan, et Sa sellega nõus oled, kui Sa ka ettekandjana üles astud?

      Pääle selle loodame saada ligemal ajal loa üht nädalalehte (kunsti ja kirjanduse) välja anda, Tartus, Odamehe nime all.73 Loodan, et või-me Su nime kaastööliste hulka lugeda?

      Suvitame Pühajärve kaldal, kus Siurul suvimaja võet.74 Laiskleme, sööme ja teeme vihmasil päivil tööd.

      Kas ei sooviks vahel ka külla tulla? Võtaksime vastu kõige suure-ma lahkusega. Tervitavad pr. Under, Gailit, Adson ja Visnapuu. Tuglas sõitis ära Soome, kuhu vist kauemat aega jääb, sest loodab sääl rahuli-kult maha istuda ja kirjuta.75

       Palju tervisi

       J. Semper.

      18. Barbarus Semperile

      Pärnu, 7. august 1918.

      Pärnus 7. augustil

      1918

      Armas Asmus76! Nii siis olen Sind jälle leidnud; väga kena, et Sinu kui ka Siuru staab mulle teada. Tilli Teo (al.77 Käärik) kõneles Sinust nii

      72 Kunstinädalat ei toimunud; vrd F. Tuglas, Eluloolisi märkmeid. Käsikiri. EKM EKLA, f 245, m 118: 1, lk 53. Rmt: F. Tuglas, Eluloolisi märkmeid 1: 1906–1944. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale, 11. Toim. K. Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuu-seum; Virgela 1996, lk 41.

      73 Ajakiri Odamees ilmus 1919. aasta aprillist oktoobrini algul Friedebert Tuglase, see-järel August Alle toimetusel. Aastail 1922–1929 ilmus samanimeline ajakiri ebaregu-laarselt eri isikute toimetusel. Odamehe väljaandja oli kirjastaja Carl Sarap.

      74 Siurulased suvitasid 1918. ja 1919. aastal Pühajärve lõunatipu lähedal asuvas Saare talus. Semper siirdus Tallinnast Pühajärvele 1918. aasta varakevadel, olles saanud teada, et Saksa okupatsioonivõimud kavatsevad ta arreteerida.

      75 F. Tuglas, Eluloolisi märkmeid 1: 1906–1944. Litteraria: Eesti kirjandusloo allik-materjale, 11. Toim. K. Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Virgela 1996, lk 41: „7. VII. Hommikul kell 9 sõitsin Helsingi poole. [---] Elasin Helsingis ja Oulunky-läs kolm nädalat. Soomes nälg. Tegin söömasõite Keravale. Lõpuks sõitsin tagasi Tallinna.“

      76 Asmus, enamasti Asm – Semperi hüüdnimi sõprade ringis Otto Ernsti Semperi-ro-maanide nimitegelase Asmus Semperi järgi (eestikeelses tõlkes on ilmunud „Asmus Semper’i noorusmaa“, 1912 ja 1928).

      77 alias – teisiti, teise nimega (ld).

      44

      mõndagi, aga adressi ei teadnud ta siiski. Nüüd Sinu kiri õigel ajal, mille pääle vastata katsun.

      Esiteks Sinu küsimus, miks ma Fata Morgana N-E. kirjastada andsin?78 Siin oli paar põhjust: a) kogus on ¹⁄3 luuletusist N-E-s enne juba ilmunud, seega N-E-ga seotud ja b) kui ma talvel Tallinas olin, siis paistis, nagu ei oleks Siurul suurt lusti minu luuletuste kogu kirjastada ja minu kaastöö lubamine (nimekaardil!) jäi vastuseta. Jõudsin otsusele, et ma as-jata – poolvägisi – libuna end pakkunud olin