Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I köide. Koostanud: Paul Rummo

võib olla sellepärast, et ma umbes tosina ümber tema luuletusist näinud olen. Kahju ainult, et ta just minu + underliku kalduvustega värsid saatis; ometi on ka neis pääle epigoonilise ele-mendi selgesti näha ja tunda Kitty-Boyle omane plikalik naiivsus ja kui minulik + underlik liig halb on, et seda trükkida, siis oleks ikkagi veel väike ülejääk.

      Nüüd hääd eelnaudingut Berliini sõiduks!

       Sõbralikult tervitan

       Sinu BARBARus.

      [Kirja juurde kuuluval ümbrikul aadr: V. a. / H-ra Johannes Semper. / Tartu. / Veski uul. 51. // S–ja: J. Vares. / Pärnu, Esplanaad. 31.]

      120 Ajakirja varasematest toimetajatest on teada Artur Adson, kes mõnede Tartu auto-rite (August Alle, August Gailit) vastuseisu tõttu sellest ametist loobus (vt A. Adson J. Barbarusele 22. IX 1920. – RA, ERA.R-39.1.3).

      121 Kirjanikkude ühingu Siuru kirjastus tegutses Tallinnas 1917–1919 Artur Adsoni asjaajamisel.

      67

      68

      69

      31. Barbarus Semperile

      Pärnu, 12. november 1920.

      Pärnun, 12/XI. 20.

      Kallis Asm! „Varrak“ riskeerib siiski, nagu ajalehist näha.122 „Mur-rang“ on ju väga kõlav ja paljutõotav nimi, aga ma kardan, et pääle Sinu ärasõidu, sääl õnnis „Noor-Eesti“ ja Linde vaim mõõduandvaks saab; kevadel tekkis mul mõte oma IV kogu pealkirjaks „Murrang“ panna, aga kartsin liig suuri kohustusi enese pääle võtta ja loobusin; sest ajast on pärit paar samanimelist, sissejuhatuslist laadi värssi. Kui suve keskel Adson kuukirja toimetama pidi hakkama, siis tuli print-sessil mõte seda „Murranguks“ risti;123 kirjutasin siis Adsonile, et ma IV kogu pealkirjaks „Murrangut“ enam ei kavatse jätta, kuna sarna-ne tiitel minult liig palju nõuab, koguteoste etiketiks aga päris sün-nis oleks.124 Et nüüd „Murrang“ kindlasti kuukirja nimeks jääb, siis leian, et minu kaks värssi, mis selle pealkirjaga hiljem ilmuksid, eba-kohased oleks; nende sisu on juba introduktsioonilist laadi ja peal-kiri tunduks järelaimamisena.125 Nähtavasti ei ole ka „Murrangul“ teisi minu asju praegu tarvis (ilmub ju 2-ne nr. vist alles veebruaris 1921),126 siis ole nõnda lahke ja transporteeri kõik minu + teiste kä-sikirjad tagasi, milleks margid lisan. Kui „Murrangul“ kaastööd tar-vis, siis võin tulevikus värskemaid – uuemaid töid saata, kuna need veel „Katastroofide“ ajajärgule õige lähedal seisavad. Kui neid kuskil ilmutada, siis tarvis enne pealkirjad „Murrang“ muuta, ehk värsid täitsa kõrvale visata. Ole siis nõnda lahke, ja saada minu kaastöö kõik tagasi!

      122 On mõeldud Tallinna Teatajas (8. XI 1920, nr 254) ilmunud sõnumit „Uus ajaki-ri“, milles teatatakse, et Varraku kirjastusel hakkab uuest aastast ilmuma kuuki-ri Murrang, vastutav toimetaja on Linde, kaastoimetaja Semper. Tegelikult hakkas Murrang ilmuma 1921. aasta märtsist. Toimetusse kuulusid Suits, Linde ja Alle (esimeses numbris on märgitud ka veel Peeter Ruubel). Põhiliselt valmistas esimese numbri ette Semper; Berliini siirdumise eel andis ta materjalid üle uuele tegevtoime-tajale Allele. Üldse ilmus Murrangut 6 numbrit, neist viimased 4 kaksiknumbritena.

      123 Printsess – Marie Underi hüüdnimi Siuru sõpruskonnas. – Uuele ajakirjale nimepa-neku kohta vt A. Adson J. Barbarusele 22. VII ja 7. XI 1920. – RA, ERA.R-39.1.3.

      124 Mainitud kirja pole leitud; selle kirja kohta vt J. Barbarus A. Adsonile 3. X 1920. – EKM EKLA, f 180, m 32: 2.

      125 Barbaruse luuletustest pealkirjaga „Murrang“ ilmus siiski üks ajakirja Murrang esi-meses numbris.

      126 Tallinna Teataja sõnumis (vt viide 122) oli Barbarus märgitud küll Murrangu kaas-töölisena, kuid esimeses numbris esinevate autorite hulgas polnud teda nimetatud.

      70

      Nüüd väike palve „Taim“e127 poolt, kes varsi pidu korraldada ta-hab ja loodab, et Sina, kui nende vilistlane paar ilmumata tööd saadaks pidul ettekandeks; oli kavatsus kutsuda meie luuletajaid ja kirjanikke isiklikult esinema, kuid reisimine on kulukas ja kõigil ei jatku aega. Tahavad siis tööd ise ette kanda.

       Tervitades.

       Sinu J. Barbarus.

      32. Semper Barbarusele

      Tartu, 16. november 1920.

      Tartun, 16. XI. 20.

      Armas Barbarus!

      Lugesin hiljuti, nähtavasti säält kust Sinagi – Tall. Teat. – märkuse ajakirja „Murrangu“ 1. nri sisust ja ta ilmumisest üldse. Pidin n.n. kaastoimetaja olema, aga minu küsimusi ja kirju ei näi h. Linde vas-tavat, vähemalt ei ole ma ühtki seletust saanud – hoolimata mu kirja-dest – sest ajast, kui h. Linde kord Tartun käis. Seepärast oli kogu see notiits ajalehen täieline uudis. Mitte üksi mulle. Alle, Gailit ja Kivi-kas, kelle tööd ilmuma pidid 1sen nrin, imestasid samuti: nad polnud veel ühtki tööd kuhugi saatnud. Siis teine asi: viimati, kui h. Linde siin käis, leppisime kokku, et ajakiri saab nimeks „Varrak“. Oli juttu küll ka „Murrangust“, aga see nimi oli tõesti liig nõudlik. Nüüd arva-me siin, et „Murrangu“ nimi on Adsoni uuesti pääle sugereerit, nagu kogu see märkus Adsoni sünnipära tundub. Vaata nii või teisiti: mis-ki ei õigusta „Murrangut“ ajakirja nimeks panna. Mehed on vanad, murrang on juba selja taga. Oleks noored trummide ja pasunatega tulnud, mõistaksin päälkirja. Nüüd mitte. Kirjutin sellest Tallinna.128

      127 Pärnu gümnaasiumiõpilaste organisatsioon, tegutses 1904. aastast alates. Semper oli oma õpiajal selle aktiivsemaid liikmeid. Taime ja teiste Pärnu illegaalsete õpilasor-ganisatsioonide kohta vt pikemalt J. Semper, Teosed XII. Mälestused, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 113–121.

      128 Tõenäoliselt kirjutas Semper Lindele kui ajakirja vastutavale toimetajale; tema kirja pole leitud.

      71

      Pääle muude põhjuste tuleb üks veel juure, mis kogu ettevõttesse väikse lommi lööb: mehed teevad praegu suure hoolega „Postimehe-le“ kaastööd,129 sest Alle asus veerualuse toimetusse, tingimisega, et kaastöö honorar kõrge oleks (praegusel korral 5 mk. proosareast) ja et seda kohe kätte võiks saada. Nende, kirjanikkudelle soodsate tingimis-tega (täna kirjutad, homme honorar käen) suudab ainult siis võistelda, kui ajakirja selja taga suur kapital on. See tähendab, kaastööst tuleb puudus.

      Ühe sõnaga, ajakirja perspektiivid on imelikult niiskelt-udused. „Ilost“ vahest elulooma – võistlejat ei saa. Sest „Odamees“ istub jää pääl ega saa edasi:130 paar nummert „Ilo“ on näit. juba kuud tagasi trükit, aga miski imejõud neid välja ei suuda osta.

      Kui ajakiri ilmub, siis on kahju, et oma kaastöö tagasi nõuad ilma iseäralise põhjuseta. Sest see, et päälkiri „Murrang“ luuletustel ajakirja omaga kokku satub, ei tähenda midagi. Päälegi teen ma kõik, et ajakiri ise seda liigkõlavat nime ei omandaks. Sinust oleks võtnud mõned luu-letused esimesse numbri, ülejäänud teise. Aga kui Sa nii kategooriline oled, et isegi margid tagasisaatmiseks juure lisad, siis pean Sulle nad tagasi saatma. Ühtlasi ka margid.

      Et ma luuletusi viimasel ajal üleüldse pole tootnud, või väga piskul määral, siis ei saa ma küll midagi „Taimele“ muud saata, kui tervitusi.

       Terviten

       Sinu Asm.

      33. Barbarus Semperile

      Pärnu, 19. november 1920.

      Pärnun 19/XI. 20.

      Kallis Asm! Kiri ja käsikirjad siin. Vabanda, et Sind nende transpor-teerimisega tülitin, aga otsekohe – emakeelen ütelda, on Linde teguviis puhas nöökimine, kui mitte koguni n–..i-mine. Palutakse kaastööd 1-se numbri jaoks ja pannakse vedelema, ei tea isegi kui kauaks; 2-se numbri

      129