Elu dementsusega. Angela Caughey

Nad võivad olemas olla ka Parkinsoni tõve puhul, kuigi erinevas aju osas.

      Parkinsonismi-laadsed sümptomid, mis LKD all kannatavatel inimestel võivad esineda, on jäikus ja/või värisemine, aeglane ning lohisevate lühikeste sammudega kõndimine, üha suurem kalduvus joosta ja siis kukkuda.

      Ann võttis rohtunud nõlva mööda muuseumi poole ronides Regil käest kinni. Regil oli kõigest kaks nädalat varem diagnoositud LKD ja Ann tundis, et ta peab meest väga hoidma. Nüüd tundis ta aga end abitult, sest mehe küürus, parkinsonistlik kõnnak muutus üha ilmsemaks ja sellest sai lõpuks tippivate sammudega ebakindel jooks. Regi nina vajus maapinnale üha lähemale ja lähemale, kuni ta lõpuks rohule kukkus.

      Ann oli tõmmanud meest käest, et teda püsti hoida, kuid see lõppes ainult ta enda õlaliigese nihestusega. Hiljem õppis ta koos mehega seisma jääma, kui märkas, et Regi sammud muutuvad üha lühemaks ja tihedamaks.

      Lewy kehasid saab kindlaks teha vaid lahanguga, nii et LKD diagnoosimine on raske. See on aga oluline, sest parkinsonismi või teiste dementsuse vormide puhul võib mõnikord määratavatel ravimitel LKD-d põdevatele inimestele olla ebasoovitav mõju, sellal kui atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorid võivad LKD puhul olla tõhusamad kui Alzheimeri tõve korral. (Vt 15. peatükk „Tervise säilitamine“, osa „Hoiatavaid märkusi“.) Arst võib diagnoosi muuta LKD-ks, märgates nende ravimite ebasoodsat mõju koos selliste sümptomitega nagu hallutsinatsioonid ja kukkumised.

      Sel dementsuse vormil on oma staadiumid ja inimesed, kes seda põevad, manduvad astmeliselt, mitte pideva allakäiguna. Aeg-ajalt võib teie hooldatav näida selline, nagu ta oli olnud enne haigestumist, ehkki vaimuerksus võib muutuda iga tunniga, isegi iga minutiga. Aja jooksul võib neil tekkida raskusi lühiajalise mäluga, arusaamisega ja sõnade seadmisega. Lugemis-, kirjutamis-, arutlemis- ja arvutamisoskus võivad halveneda ning koos nende muutustega ka ruumitaju, võime hinnata ruumilist kaugust ja vahemaid, näiteks võib enne igati kogenud peremees jätkata külalise klaasi täitmist isegi siis, kui see juba üle ajab.

      Nagu Parkinsoni tõve puhul võib ka LKD korral inimese nägu muutuda üha miimikavaesemaks ning tal võib lisanduda depressioon ja ärevus. Liigutused on aeglasemad ja häält võib olla raske kuulda, hääl muutub tuhmiks (tekib hüpofoonia).

      LKD-põdejatel võivad tekkida hallutsinatsioonid – algul nägemise, hiljem ka puudutuse ja lõhnaga seoses (vt 23. peatükk „Hallutsinatsioonid, pettekujutlused ja deliirium“). Ebanormaalsed uskumused või pettekujutlused on LKD-le iseloomulikud. Unehäired, mis on seotud silmade kiire liikumisega (REM-uni), on sageli täheldatavad juba aastaid enne haigestumist ja inimene võib näha elavaid unenägusid, mille puhul ta võib unes hüüda või lüüa (vt 1. peatükk „Varased ilmingud“, osa „Orienteerumisvõime kadu, agressiivsus“). LKD puhul võib ilmneda veel minestamist, peapööritust seismisel ja tualetiäpardusi.

      Parkinsoni tõvega kaasnev dementsus

      Mitte kõigil Parkinsoni tõve põdejatel ei kujune dementsus. Kui dementsus tuleb teie hooldataval ilmsiks aastaid pärast Parkinsoni tõve diagnoosi saamist, nimetatakse seda Parkinsoni tõvega seotud dementsuseks. Kui dementsus tekib umbes samal ajal kui parkinsonistlik sündroom, aasta jooksul, võib haigusseisund tegelikult olla Lewy kehadega dementsus ja sel juhul võivad arsti määratud ravimid olla teised ja ka osa ravimite toime olla teistsugune.

      Kõige tavalisemad Parkinsoni tõvega seotud dementsuse esimesed sümptomid on lihasejäikus või värisemine, miimika kadumine, mälu ja arutlusvõime kadu, võimetus hakkama saada tavaliste igapäevategevustega, samuti kaob kontroll emotsioonide üle.

      Tom oli alati rääkinud: „Kui sa pole valmistunud, siis ole valmis läbi kukkuma.“ Ometi polnud ta veel pool tundi enne poja abiellumistseremooniat aru saanud, et särk oli nööpide kinnipanemiseks liiga pingul ja tema kõne oli valesse kohta pandud.