Elu dementsusega. Angela Caughey

võimelised reageerima muusikale, kaasa arvatud niisugustele lauludele nagu kirikulaulud, ja koos teistega töötama. Neil säilivad ka muud igapäevased võimed, nagu põhjalikult omandatud sõnade, liigutuste ja žestide kordamine, ideede väljendamine, lugude jutustamine ja sobivalt reageerimine suuremale osale olukordadest.

      Lõpuks unustab AT-põdeja aju, kuidas kasutada keha, kuidas näiteks närida ja neelata (vt 19. peatükk „Söömine ja joomine“, osa „Abi neelamisel“). Kooma ja surm saabuvad lõpuks 4 kuni 20 aastat pärast diagnoosimist.

      Vaskulaarne dementsus

      See dementsuse vorm prevaleerib Aasia päritolu inimeste seas, kuid on samal ajal sageduselt teisel kohal ülejäänud maailmas. Põhjuseks on ajurabandus (insult) või mitu rabandust. Sel juhul blokeerib verevoolu ajju vereklomp või väikeste arterite seinte paksenemine või arteri lõhkemine, nii et rakud, mis peaksid vere kaudu toitaineid ja hapnikku saama, ei saa neid enam ja hävivad.

      Rabanduse järelmõjud on peamiselt liigutuste ja kõne füüsiline kahjustumine: aju teab, mida ta tahab öelda, aga keel ei too sõnu kuuldavale. Kerge on mõelda, et põhjuseks on dementsus, kuid nii see pole. Dementsus tuleb alles hiljem, pärast mitut rabandust. Need kahjustused pluss peapööritus, nõrkus ja üha suurenev segasusseisund näitavad vaskulaarne dementsuse arenemist.

      Erinevalt Alzheimeri tõvest saab vaskulaarset dementsust mõnikord vältida kõrge vererõhu ravimisega (hoiatavate ilmingute kohta vt 15. peatükk „Tervise säilitamine“, osa „Ajurabanduste võimalus“). Vaskulaarse dementsuse sümptomid on väga sarnased Alzheimeri tõve omadega ja mõnel inimesel on need mõlemad – neil on segatüüpi dementsus.

      Peamised jooned on ettearvamatu käitumine ja muutlikud emotsioonid, nagu nutmine, viha, agressiivsus, sundnutt või – naer. Mõni vaskulaarset dementsust põdev inimene võib kaotada kontrolli oma tegude ja sõnade üle või nende reageerimine ei peegelda seda, mida nad tegelikult tunnevad. Kui nad kärarikkalt räägivad või vannuvad, võib see olla nende ainus viis väljendada frustratsiooni, mis on tingitud uuest raskusest – raskusest õiget sõna leida.

      Stewart, hästi treenitud seinatennisemängija, sai rabanduse 43 aasta vanuselt ja oli mitu päeva teadvuseta. Tema naine Tracey oli tema toas koos rühma medõdedega, kui ta silmad lahti tegi. Ta katsus istuma tõusta ja tõi kuuldavale niisuguse vandesõnade tiraadi, nagu Tracey kunagi varem polnud kuulnud. Kindlasti polnud Stewart neid sõnu enne kordagi oma naise ees kasutanud ja naisel polnud aimugi, et mees neid sõnu üldse teadis. Kõik medõed aga ergutasid Stewartit ja kiitsid: „Oh, tubli, tubli, tubli, härra Finlay, õnnitleme, te räägite hästi. Jätkake samamoodi!“

      Kui Stewart lõpuks haiglast koju sai, oli vandumine ikka veel tema peamine vestlemise vorm ja vaatamata Tracey pingutustele ei õppinud ta enam kunagi arusaadavalt rääkima, ehkki mõnikord suutis ta kirjutada võtmesõna, et aidata oma mõtet edasi anda. Ta elas oma frustratsiooni välja juhuslikes ägeduspuhangutes ning käis igal võimalikul maratonil jooksmas.

      Dementsusega või ilma selleta, kuid rabandus võib kaasa tuua kohmakuse või tundlikkuse muutumise jäsemetes või näos. Inimene võib, nagu teistegi dementsuse vormide korral, olla apaatne, depressiivne ja tal võib olla keskendumisraskusi kahjustuste tõttu selles aju osas, mis juhib tahet, sisemist jõudu ja motivatsiooni. Nad võivad kaotada ajataju ja aeg-ajalt ka lühimälu.

      Marthal oli olnud mitu ajurabandust ja aju mööduvat isheemilist atakki ning ta komberdas väga aeglaselt oma tugiraamiga ringi. Pärast veel ühte atakki tegi perekond talle sünnipäevakingi – viis ta neljaks päevaks järve äärde – ja nende nelja rahuliku päeva jooksul väljendas Martha sageli oma tänulikkust. Siis tõid nad ta koju, kuhu tema äraolekul oli paigaldatud kogu vajalik meditsiiniline ja tualetivarustus

      Päev pärast nende tagasitulekut helistas üks vana sõber ja tundis huvi, kuidas puhkus läks. „Mis puhkus?“ küsis Martha. „Ma ei saa aru, millest sa räägid.“

      Mõned võimed võivad veidi muutuda, sest vaskulaarne dementsus mõjutab aju laiguti. Kuigi mõnes valdkonnas oskused kaovad, võib välja areneda kompensatoorne käitumine. Näiteks kui vaskulaarse dementsusega isik kaotab kõne mõistmise võime, võib ta lugedes või pilte vaadates ikka asjast aru saada, sest nende oskuste eest vastutab teine ajusagar, mis võib olla vähem kahjustatud.

      Need haiged võivad püsida füüsiliselt terved ja olla hea isuga. Isiksus jääb suhteliselt puutumata, välja arvatud harvadel puhkudel, ja vaskulaarse dementsusega inimesed saavad paremini aru oma tegutsemisvõimetusest kui Alzheimeri tõve all kannatajad. Kui nad aga olid enne rabandust väga sõltumatud, siis võib neile tunduda, et nad on kaotanud kontrolli omaenese elu üle, ja nad võivad üritada teha ebarealistlikke ning üle nende võimete käivaid asju.

      Rabanduste muud neuroloogilised mõjud

      Rabandus ühes ajupoolkeras mõjutab liigutuste kontrolli keha vastaspoolel. Kui tunnete, et ei saa liigutada parema käe pöialt, on põhjuseks see, et aju vasak pool ei suuda korraldusi edastada, ning vastupidi.

      Vasaku ajupoolkera kahjustus

      Kui rabandus on mõjutanud aju vasakut poolt, võib tekkida raskusi loogilise mõtlemisega ja faktimaterjali ratsionaalsel viisil kasutamisega. Info ühe sammu kaupa töötlemine võib olla raske. Samuti võib keegi, kes enne oli matemaatikas vilunud, maadelda arvude ja sümbolitega või siis olla võimetu analüüsima keerukamaid matemaatilisi probleeme.

      Aju vasaku poole kahjustus mõjutab ka kõnet, lugemist ja kirjutamist, tegevuste mäletamist, nimede või kuupäevade meenutamist ja õigekirja. Muusikaanne võib säilida siiski koos võimega kasutada sõnu lauldes õigesti.

      Pamelal oli suurepärane lauluhääl. Pärast nõrgestavat rabandust ta toibus, kuid siis tuli veel rabandusi ja lõpuks kujunes välja dementsus. Ta ei saanud oma seisundist aru ja uskus, et kõik sujub normaalselt: tegelikult hoolitses abikaasa ta eest 24 tundi ööpäevas.

      Lõunasöögi ajal, mille ta naise 75. sünnipäeva puhul korraldas, tervitas Pamela kõiki tavalise lahkuse ja sõbralikkusega – ning segaste ja mõttetute sõnadega. Ta oli armastusväärne perenaine, kuid võimetu verbaalselt suhtlema, kuni ta laulma hakkas. Siis tõusis ta vaikne hääl üle kõigi teiste häälte ja sõnad olid korrektsed ning kuuldavad.

      Parema ajupoolkera kahjustus

      Kui rabandus on kahjustanud aju paremat poolt, võib olla raske aru saada kujutistest ja piltidest või tunda ära nägusid. Empaatia ja mõistmine võivad kaduda, nagu ka võime hinnata kogu probleemi tervikuna. Raske võib olla teha siksakke ja otsida teed ümber maja. Võime mõista metafoore ning kujundlikkust on samuti kadunud: kui keegi ütleb „Ta elab tõesti mul seljas“, võtab kahjustatud aju seda sõna-sõnalt. Rabandusest kahjustatud ajuga inimene kaotab võime välja mõelda lugusid, spekuleerida, midagi ette kujutada või mõelda stiilis „Mis oleks, kui …“.

      Seda liiki rabandus vähendab kaasasündinud muusikaannet ja võimet reageerida muusikale, ehkki kui inimene on noorena õppinud muusikat, on ka tema vasak ajupoolkera niisama hästi muusikat vastu võtnud. See mõjutab samuti joonistamist, maalimist ja skulptuuriga tegelemist; tunnete väljendamist; armatsemist; jumalakummardamist, palvetamist ja müstitsismi.

      Epilepsia

      Rabanduse läbiteinutel võivad hilisematel aastatel tekkida epileptilised hood. Ühe abielupaari jaoks, kelle vajadused olid eelnevalt meditsiinisüsteemi vaateväljast kõrvale jäänud, oli sel ootamatu kõrvalmõju.

      Tracey veetis 30 aastat kodus, hoolitsedes rabanduse saanud ja järgnevalt dementsuse ning epilepsia all kannatava Stewarti eest. Mehe maratonide jooksmine kulutas lõpuks läbi ta puusaliigesed. Kui ta oli haiglas puusaliigese operatsioonil, oli keegi unustanud anda talle epilepsiaravimeid ja ta sai tugeva epilepsiahoo ning kukkus voodist maha. Esimest korda määrati talle juhtumikorraldaja, ta läbis põhjaliku hindamise ja ta suunati ööpäevaringsele hooldusele.

      Lewy kehadega dementsus

      Lewy kehadega dementsust (LKD) hakati diagnoosima 1990. aastate keskel ja see jääb praegugi mõnikord arstide vaateväljast kõrvale.