Vana-Rooma inimene. Andrea Giardina

Читать онлайн.
Название Vana-Rooma inimene
Автор произведения Andrea Giardina
Жанр История
Серия
Издательство История
Год выпуска 0
isbn 9789985222195



Скачать книгу

телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Flavius Renatus Vegetius, Epitoma rei militaris, 1, 1.

      2

      Pietas – (ld k ‘jumalakartlikkus’, ‘vooruslikkus’) ülimalt tähtis mõiste rooma kirjanduses ja eetikas. – Tlk.

      3

      Marcus Tullius Cicero, De haruspicym responsis, 9, 19. Cicerot ja Vegetiust võrreldes on silmanähtav, et viimane on lähtunud oma mõtteavaldustes otseselt või kaudselt Cicerost.

      4

      Liutprand von Cremona. Liudprandi relatio de legatione Constantinopolitana. – J. Becker (koost). Die Werke Liutprands von Cremona. (Scriptores rerum Germanicarum in usum scholarum ex monumentis Germaniae Historicis separatim editi, 10). Hannover-Leipzig, 1915, lk 182. Liutprandile antud järsus vastuses nägi filosoof Benedetto Croce tänapäeva rassismi „eelloo suursugust monumenti”: La Germania che abbiamo amata (1936). – Pagine sparse, 2, II. Bari, 1960, lk 511 jj.

      5

      Bütsantslaste suhtumine oma kaugesse minevikku ei olnud alati nii lihtne; selle kohta vt A. Kazdhan, L’eredità antica a Bisanzio. – Studi classici e orientali, 38, 1988, lk 139–153.

      6

      Vrd M. Cagnetta. Antichisti e impero fascista. Bari, 1979. Selleteemalise väitluse avaldas väljaanne Quaderni di Storia (koost L. Canfora).

      7

      Palju võimalusi pakuks näiteks R. Barthes’i näidatud suuna edasiarendamine. Vt Roomlased kinolinal. – Mütoloogiad. Tallinn, 2004, lk 29–32. Barthes’i uurimusest Mankiewiczi Iulius Caesari teemal on suurepäraselt innustust saanud J. – M. Carrié, ptk Sõdur.

      8

      Vt ptk Humanitas: roomlased ja teised.

      9

      Tänapäev on siin Edward Gibboni kaasaeg, 18. sajand. – Tlk.

      10

      Hugo Grotius – 17. sajandi alguse hollandi õigusteadlane ja ajaloolane. – Toim.

      11

      Edward Gibbon. History of the Decline and Fall of the Roman Empire, 1–6. 1776–1788.

      12

      J. – L. Voisin. Les Romains, chasseurs de têtes. – Du châtiment dans la cité. Supplices corporels et peine de mort dans le monde antique, Roma 1982. Roma, 1984, lk 241–292.

      13

      Nende riituste kohta on koostanud põhjaliku uurimuse A. Fraschetti. Le sepolture rituali del Foro Boario. – Le délit religieux dans la cité antique, Roma 1978. Roma, 1981, lk 51–115.

      14

      Gall ja gallitar, kreeklane ja kreeklanna, maeti Forum boarium’il elusalt maa alla (ld k).

      15

      Livius, 22, 57, 6; Plinius Vanem, Naturalis Historia, 28, 12. Rooma preestrite paljude funktsioonide kohta vt J. Scheidi esseed peatükis Preester.

      16

      Ühe periodiseeringu järgi lõpetab Rooma ajaloo alles Konstantinoopoli langemine aastal 1453. Seda suunda pooldas ka siin sageli tsiteeritud Rooma ajaloo uurija E. Gibbon. –

1

Flavius Renatus Vegetius, Epitoma rei militaris, 1, 1.

2

Pietas – (ld k ‘jumalakartlikkus’, ‘vooruslikkus’) ülimalt tähtis mõiste rooma kirjanduses ja eetikas. – Tlk.

3

Marcus Tullius Cicero, De haruspicym responsis, 9, 19. Cicerot ja Vegetiust võrreldes on silmanähtav, et viimane on lähtunud oma mõtteavaldustes otseselt või kaudselt Cicerost.

4

Liutprand von Cremona. Liudprandi relatio de legatione Constantinopolitana. – J. Becker (koost). Die Werke Liutprands von Cremona. (Scriptores rerum Germanicarum in usum scholarum ex monumentis Germaniae Historicis separatim editi, 10). Hannover-Leipzig, 1915, lk 182. Liutprandile antud järsus vastuses nägi filosoof Benedetto Croce tänapäeva rassismi „eelloo suursugust monumenti”: La Germania che abbiamo amata (1936). – Pagine sparse, 2, II. Bari, 1960, lk 511 jj.

5

Bütsantslaste suhtumine oma kaugesse minevikku ei olnud alati nii lihtne; selle kohta vt A. Kazdhan, L’eredità antica a Bisanzio. – Studi classici e orientali, 38, 1988, lk 139–153.

6

Vrd M. Cagnetta. Antichisti e impero fascista. Bari, 1979. Selleteemalise väitluse avaldas väljaanne Quaderni di Storia (koost L. Canfora).

7

Palju võimalusi pakuks näiteks R. Barthes’i näidatud suuna edasiarendamine. Vt Roomlased kinolinal. – Mütoloogiad. Tallinn, 2004, lk 29–32. Barthes’i uurimusest Mankiewiczi Iulius Caesari teemal on suurepäraselt innustust saanud J. – M. Carrié, ptk Sõdur.

8

Vt ptk Humanitas: roomlased ja teised.

9

Tänapäev on siin Edward Gibboni kaasaeg, 18. sajand. – Tlk.

10

Hugo Grotius – 17. sajandi alguse hollandi õigusteadlane ja ajaloolane. – Toim.

11

Edward Gibbon. History of the Decline and Fall of the Roman Empire, 1–6. 1776–1788.

12

J. – L. Voisin. Les Romains, chasseurs de têtes. – Du châtiment dans la cité. Supplices corporels et peine de mort dans le monde antique, Roma 1982. Roma, 1984, lk 241–292.

13

Nende riituste kohta on koostanud põhjaliku uurimuse A. Fraschetti. Le sepolture rituali del Foro Boario. – Le délit religieux dans la cité antique, Roma 1978. Roma, 1981, lk 51–115.

14

Gall ja gallitar, kreeklane ja kreeklanna, maeti Forum boarium’il elusalt maa alla (ld k).

15

Livius, 22, 57, 6; Plinius Vanem, Naturalis Historia, 28, 12. Rooma preestrite paljude funktsioonide kohta vt J. Scheidi esseed peatükis Preester.

16

Ühe periodiseeringu järgi lõpetab Rooma ajaloo alles Konstantinoopoli langemine aastal 1453. Seda suunda pooldas ka siin sageli tsiteeritud Rooma ajaloo uurija E. Gibbon. – Tlk.

17

Cicero, De lege agraria, 2, 95.

18

S.t kõigile meessoost elanikele. – Tlk.

19

Dediticii tähendab alistunuid;