Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada?. Doreen Virtue

maapähklivõi himu tähendab, jääb samaks: seda tüüpi isu annab peaaegu alati märku, et inimene on stressis, vihane või masenduses ja vajab meelelahutust.

      Igale toidule vastab teatud meeleolu. Iga kord kui su isu kontrolli alt väljub, on põhjuseks see, et soovid tunda end energilisemana, lõõgastunumana või heatujulisemana. Intuitiivselt tunned isu just selle toidu järele, mis soovitud efekti tekitaks.

      Peale minu on ka teised teadlased uurinud seoseid meeleolude ja isude vahel. Nende uurimused kinnitavad minu järeldusi, et emotsionaalset probleemi saab täpselt hinnata juba ainuüksi selle põhjal, millise toidu järele tekib isu.

      Näiteks British Columbia Ülikooli õppejõud doktor Bernard Lyman palus 200 katsealusel kujutleda end 22 erinevasse emotsionaalsesse seisundisse, sealhulgas viha, igavus, masendus, üksindus ja rõõm. Samal ajal kui katsealused kujutasid endale ette mingit emotsiooni, küsis doktor Lyman, millist toitu nad tahaksid süüa.

      Tulemused olid statistiliselt tähelepanuväärsed – tähendusrikkad ja juhuslikkust välistavad. Kindlad toidueelistused vastasid järjekindlalt kindlale emotsioonile. Järgmisel leheküljel toodud tabel illustreerib doktor Lymani avastust. Minu meelest on eriti huvitav see, et ärevus tekitas niivõrd suurt isu nii tervislike kui rämpstoidu alla kuuluvate näkside järele, ning et armastuse ja õnne puhul kaldus valik valdavalt magustoidu järele (arvatavasti peeti silmas šokolaadi, kuigi uurimuses ei olnud seda selgelt välja toodud). Selle uurimuse põhjal järeldas doktor Lyman, et „kindlad toidueelistused käivad käsikäes kindlate emotsioonidega”.1

       200 üliõpilasel tekkinud söögiisu vastuseks kindlatele ettekujutatud emotsioonidele.

      Arv tabelis näitab protsenti.

      Allikas: Lyman, 1982

       Isu pole vaja tappa, vaid tervendada

      Ma arvan, et sulle meeldib isude tõlgendustega tutvumine. Kui ma pean vastupandamatu söögiisu teemalisi ettekandeid ja korraldan kursusi, siis soovib publik alati, et nende isusid tõlgendatakse. Otsustasin kirjutada selle raamatu selleks, et saaksid teada, kuidas ise nii enda kui oma pereliikmete ja sõprade isusid tõlgendada.

      Üllatud kindlasti oma söögiisu tarkusest ja sellest, kui täpses vastavuses on sinu intuitsioon sellega, millist toitu sa kindlas emotsionaalses seisundis või energiatasemel himustad!

      Luba mul küsida: kas sulle näib, et söögiisu, söömisharjumused, kehakaal või lakkamatud isud valitsevad sinu üle? Kas sul on mõnikord tunne, et sa lihtsalt ei suuda vastu panna kiusatusele teatud toitu süüa? Kas esineb selliseid hetki, mil sa ei suuda mõelda mitte millestki muust kui toidust? Pole vahet, kas sul on isu šokolaadi, juustuburgerite, saia või jäätise järele – kas selle isuga võitlemine ei vii sind masenduse sügavaimasse auku?!

      Kõht ütleb: „Tahan seda süüa – KOHE!”

      Kuidas su mõistus vastab? „Ei, seda ei tohi süüa. See teeb paksuks. Ma pean kaalust alla võtma. Unusta see toit!”

      Kuid kõht vastab: „Aga ma tahan seda!” Mida tungivamalt mõistus ütleb „ei!”, seda tungivamalt ütleb kõht „tahan!”.

      Me kõik teame, et näljal on väga harva füüsiline põhjendus. Näljatunne väljendab tavaliselt soovi tunda end paremini nüüd ja kohe. Nagu närviliselt ringiratast tiirutav puuri pistetud loom, nii kulgeb ka söögiisu mööda ringi: mõtted-plaanid-energia. Sa manad silme ette ihaldatud toidu üksikasju: kuidas see maitseb, kust seda osta, kuidas valmistada. Samuti kujutled sa end kaloreid kulutamas ja arvad, et suudad rasvagramme vahelejäänud hommikusöögi või ohtra treeninguga hävitada.

      See on sõltuvuse ring, kus toiduga seotu võtab enda alla suurema osa sinu elust. Äkitselt ei ole rool enam sinu käes. Toit istub juhiistmel. Aga kui oled nagu mina, siis ei soovi sa elu lõpuni endaga sõdida. Hea uudis on see, et sa ei pea seda tegema. Kehakaal ja söögiga seotud teemad ei pea pidevalt võitlema tahtejõu ja söögiisu lahinguväljal, kui sa:

      pöörad oma tähelepanu kaalulangetamiselt kõrvale

      ja keskendud selle asemel meelerahu säilitamisele.

      Seni, kuni püsib meelerahu, ei välju söögiisu enam kunagi kontrolli alt! Mõnikord ei ole kerge täpselt teada, mis sind keerisest välja tõmbaks ja meelerahu annaks. Siin tulevad sulle appi isude tõlgendused – neist saad teada, milline valdkond sinu elus vajab erilist tähelepanu.

      Iga isu viitab mingile tähelepanu vajavale emotsioonile või teemale. Kui oled masendunud, on sul tõenäoliselt isu piimatoodete, nagu juustu või jäätise järele. Ärevana tahad midagi krõbedat, näiteks krõpse või pähkleid. Tegelikult on igale isule olemas ka bioloogilised ja psühholoogilised põhjendused. Kui allhoovustena kulgevaid emotsioone mõista, valdab sind kergendus, sest oled olnud endaga aus. Sellest hetkest alates hakkab isu vähenema.

      Igal toidul on mineraalid, aminohapped, tekstuur, lõhn ja teised meeleolu või energiataset mõjutavad omadused. Mõned ergutavad, mõned masendavad, mõned aktiveerivad aju naudingukeskusi. Õigupoolest on toidul mitmeid meeleolu mõjutavaid ehk psühhoaktiivseid omadusi, mis on identsed neile omadustele, mida leidub depressiooni, ärevuse ja astma korral välja kirjutatud retseptiravimites!

      Meeleolu, mida sa intuitiivselt soovid kogeda, määrab ära ka selle, millise toidu järele isu tekib. Näiteks kui oled masendunud või loid, soovid süüa toitu, mis teeb su meele rõõmsamaks. Kui oled pinges või ärritunud, vajad närverahustavat toitu. Kas sul on igav? Siis kisub sind kangesti sellise toidu poole, mis vallandaks ajus naudingut või erutust tekitavad keemilised ained.

      Oma teooria kinnituseks olen lisanud siia raamatusse laiaulatuslikud uurimistulemused kolmest allikast:

      1. Erinevate toitude psühhoaktiivseid (meeleolu mõjutavaid) omadusi käsitlevad teaduslikud uurimused ülikoolidest üle maailma. Lisaks neile olen kokku kogunud viimased andmed imikute, täiskasvanute ja loomade söögiisu ja söögieelistuste kohta; samuti kirjutan treeningu mõjust ajukeemiale ja söögiisule.

      2. Hiina meditsiiniteooriad toidu „energiate” kohta. Hämmastav, kuidas hiinlaste uskumused toidu ergutava ja rahustava toime kohta klapivad ideaalselt tänapäevaste teadusuuringute tulemustega! Toiduained, mille kohta öeldi juba mitusada aastat tagasi „kuum” (Hiina meditsiinis tähistab see ergutavat toimet, mitte tulisust vürtsikuse mõttes), on tänapäeval sama toit, mida peetakse veresooni ahendavaks ehk vasokonstriktoriks või stimulandiks.

      3. Kliinilistel seanssidel ja erinevatel kursustel läbiviidud silmast silma intervjuud. Olles uurinud tuhandeid mehi ja naisi suutsin seostada inimeste söögiisusid nende meeleolude ja emotsioonidega. Pidasin ka ise järjekindlalt arvet enda isude ja neile vastavate meeleolude kohta.

      Minu hämmastuseks joonistusid kõigi kolme infoallika – tänapäevaste teadusuuringute tulemuste, Hiina meditsiini uskumuste ja minu intervjuude põhjal välja sarnaseid järeldusi selle kohta, millised emotsioonid ja isud on omavahel seotud.

       Isud räägivad paljust

      Loomulikult läheb igal inimesel kõht tühjaks. Aga normaalse söögiisu ja pühadeaegsete söömisorgiate kõrval on olemas veel lakkamatu, tüütu ja kogu olemust vallutav vastupandamatu söögiisu. Veelgi enam, selline söögiisu hävitab juba eos heade kavatsustega koostatud toitumis- või dieediplaanid.

      Mina defineerin painavat söögiisu järgmiselt: see on obsessiivne isu kindla toidu järele. Selline isu erineb tavalisest näljatundest, mida saab leevendada parajasti külmkapis leiduvaga. Obsessiivne isu erineb ka näiteks pähklite või popkorni ülesöömisest, mida ikka juhtub, kui need näksid juhtuvad käeulatuses olema. Painav söögiisu tähendab kindlaid mõtteid ja iha mingi kindlat tüüpi toidu järele, näiteks šokolaad, kartulikrõpsud, Mehhiko toit jne. Mõnikord tuleb ette ka „tervislikku” isu puu- ja köögiviljade või seemnete järele, kuid enamasti on tegu sooviga süüa

1

Lyman, B. (1989), A Psychology of Food: More Than a Matter of Taste. New York: AVI Publishing