Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMeetod 15/33
Kujutlege abitut, rasedat 16aastast tüdrukut, kes on välja kistud oma rahulikust kodust ja topitud räpasesse kaubikusse. Röövitud. Üksi. Hirmul. Nüüd unustage ta… Kujutlege tema asemel rasedat, 16aastast manipuleerivat tütarlast. Ta on topitud räpasesse kaubikusse, kuid röövimise esimesest hetkest alates on tüdruk vankumatult kindel kahes asjas: päästa oma sündimata poeg ja maksta halastamatult kätte. Ta on metoodiline, kalkuleeriv, järjekindel oma sepitsustes. Kliiniline sotsiopaat? Midagi juhuse hoolde jätmata, kindel oma ajastuses ja tegudes, ootab ta täiuslikku hetke, et vastu rünnata. „Meetod 15/33” jutustab sellest, mis juhtub, kui ohver on sama külmavereline kui tema vangistajad. Shannon Kirk naudib kirjutamist erinevates žanrites, luulest psühholoogiliste põnevikeni. Kui ta ei kirjuta raamatuid, töötab ta advokaadi ja juuraprofessorina. Ta elab USAs Massachusettsis Cape Annis koos füüsikust abikaasa, poja ja kahe kassiga.
Sõjamärkmikud. Päevikud 7. juulist 1944 kuni 6
Teise maailmasõja ajal Saksamaal sõjaväes ja hiljem sõjavangis viibinud Karl Laane 16 kaustikut või „sõjamärkmikku“ käsitlevad ajavahemikku juulist 1944 kuni 1947. aasta veebruarikuu esimese pooleni. Käesolevas raamatus on esimesed seitse neist, mis kirjeldavad aega juulist 1944 kuni juulini 1945. Märkmikud leiti 21. sajandi algusaastatel, kui Karl Laane poeg Lauri-Enn hakkas korrastama isast järelejäänud mahukat dokumendi- ja fotoarhiivi. See oli äärmiselt haruldane leid. Mitte ainult, et sõja lõpust oli päevikute leidmise ajal möödas üle 60 aasta. Üldjuhul on armeedes sõduritel ja ohvitseridel päevaraamatute pidamine keelatud, sest need võivad taganemise ajal või muudel asjaoludel sattuda vastase kätte ja anda neile hinnalist teavet. Karl Laane viibis Saksamaal erinevates väljaõppelaagrites, osales mitmetes sõjasündmustes, ta üksus saadeti Taani, kust ta sõja lõpupäevade kaoses Saksamaale tagasi tuli, ta langes sõjavangi ja elas erinevates vangilaagrites – sellistes olukordades on lugematu hulk võimalusi, et märkmed võivad kaotsi minna. Kuid koju need märkmikud omal ajal jõudsid ja nii annavad need haruldaselt huvitava pildi tolleaegsetest sündmustest. (Küllo Arjakase eessõnast).
Auggie ja mina. Kolm lugu «Ime» tegelastest
Raamatus „Auggie ja mina“ kohtub lugeja taas Beecheri erakooli viienda klassi õpilastega, tegelastega R.J. Palacio esimesest raamatust „Ime“. Kuid see ei ole klassikalises mõttes „Ime“ järg. Auggie on nendes kolmes loos kõrvaltegelane, see teos on tema maailma edasiarendus. „Juliani peatükk“, „Pluuto“ ja „Shingaling“ on kirjutatud vastavalt Juliani, Christopheri ja Charlotte’i vaatenurgast. Need on kolm täiesti erinevat pajatust, milles räägitakse nende tegelaste lugu, kes vaid põgusalt, kui üldse, üksteise jutustustest läbi käivad. Kuid neil kõigil on üks ühisosa ja selleks on Auggie Pullman. Tema olemasolu nende elus muudab neid kõiki kas natuke või rohkemal määral.
Sume on öö
Ameerika kirjaniku F. Scott Fitzgeraldi (1896–1940) meistriteos „Sume on öö” (1934, eesti keelest esimest korda 1976) räägib ameeriklasest psühhiaatri Dick Diveri ja tema kaasmaalaste pillerkaaritavast elust 1920. aastate Euroopas. Lugejale avaneb pilt mitmekülgse seltskonna kirevatesse päevadesse ja öödesse, aga ka särava fassaadi taga peituvasse tühjusesse, kus hõljuvad nii mõnedki täitumata soovid. „Sume on öö” on mitmeplaaniline lugu täis vastandeid ja konflikte; teos, kus põrkuvad kõrged sisemised ideaalid ja välise maailma hiilgus. Fitzgerald oli kolme romaani ja umbes viiekümne pikema-lühema jutustuse autor, kui ta asus oma neljandat romaani kirjutama. Varasematest oli „Teiselpool paradiisi” toonud talle uue, sõjajärgse mäsleva ning elunautiva põlvkonna eestvõitleja ja populaarse kirjaniku kuulsuse, „Ilus ja neetu” kinnitanud tema mainet džässiajastu noorte satiirilise portreteerijana ja „Suur Gatsby” tõstnud ta selle sajandi ameerika suurkirjanike hulka. „Sume on öö” lõimetusaeg oli enneolematult pikk ja vaevaline, vaheaegadega kokku üheksa aastat. Kui romaan 1934. aastal ilmus, sai see väga leige vastuvõtu osaliseks. Loomulikult ei ole „Sume on öö” ei esimene ega viimane teos maailmakirjanduse ajaloos, millele hinnangu andmisega on eksitud. Üks esimesi seda mõistma oli Ernest Hemingway. Juba 1935. aastal kirjutas ta oma ja Fitzgeraldi toimetajale Maxwell Perkinsile: „Kummaline on see, et tema „Sume on öö” muutub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks.”
Nutika reisimise ABC
„Nutika reisimise ABC“ avab soodsalt reisimise maailma – nendel lehekülgedel antakse nõu, kuidas leida soodsaid lennupileteid, hoida reisikulud võimalikult madalal, valida sobiv majutuskoht ja pagas, säilitada ohutus, mida silmas pidada üksinda reisides ja palju muud. Raamat on ühelt poolt praktiline ja teisalt inspireeriv. Praktiliste nõuannete kõrval räägivad oma loo ka erinevad reisisellid ning lugeja saab inspiratsiooni ja teadmisi, mida põnevat välismaal teha, kuhu minna ja kuidas leida välismaal tööd. Raamatu autor Liina Metsküla, kes on tänaseks käinud enam kui 60 riigis, nakatus reisipisikusse umbes üheksa aastat tagasi. Soov maailma näha oli niivõrd suur, et teda ei heidutanud ka see, et ei teadnud reisimisest, veel vähem soodsast reisimisest, mitte midagi. Ta on tagasi vaadates mõelnud, et kõik oleks sujunud märksa lihtsamalt, kui olnuks käsiraamat, mis õpetanuks, kuidas palju ja soodsalt reisida. Nüüd, aastaid hiljem, otsustas ta kirja panna kõik, mida oleks tahtnud ise reisimisega alustades teada – et uutel ränduritel oleks nüüd sellevõrra lihtsam. Liina Metsküla on andnud varasemalt välja raamatu „Maailma peal ripakil“ (2016), mis pajatab tema kaheksa aasta reisielamustest. Viimase aasta on vedanud ta Õhtulehe iganädalast reisipodcasti „Järgmine peatus“. Tänavu valis Novatours ta aasta parimaks turismiajakirjanikuks.
Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika
Carl Gustav Jung luges 1935. aastal Londonis, Tavistocki kliinikus ligi kahesajale psühhiaatrile ja arstile viis loengut analüütilise psühholoogia teemadel. Tema sorav inglise keel, huumorimeel ning juba tuntud, kuid ikka veidi salapäraseks jäänud ainevaldkond köitsid auditooriumit täielikult. Intrigeeriv oli ka Jungi eemaldumine Sigmund Freudi vaadetest. Igale ettekandele järgnenud diskussioon ei kujunenud mitte ägedaks vaidluseks, vaid sisuliselt lisaloenguks, kuigi ei puudunud ka teravamad noodid. Kõne alla tulid sõnaliste assotsiatsioonide testid, teadvuse funktsioonid, unenäoanalüüs, arhetüübid, ülekanne ning ülekande teraapia. Loengu stenogrammi põhjal kokku pandud raamat annab hea sissejuhatuse Jungi kogu loomingule ja lubab heita pilgu tema enda isiksusele, Jungile kui oma meetodi õpetajale, ning võimaldab vaimukõrvas kuulda kõnelemas üht meie aja suurimat psühhoanalüütikut ja filosoofi. “Tavistocki loengud” Hillar Künnapase tõlkes on teeviit Jungi loomingusse, sisaldades lisamaterjalina ulatuslikku kirjanduse loetelu, aineloendit ja lühivaateid diskussioonides osalenutele. Kaasaegse saatesõna on kirjutanud Alo Jüriloo.
Seitse lühikest füüsikatundi
Itaalia tunnustatud füüsikateoreetiku Carlo Rovelli raamat annab edasi lihtsa tõe: füüsika on ilus ja aukartustäratav. Tema lood käsitlevad arusaadavalt ruumi koe kõige pisemaid sõlmi, kosmose sündi, aja olemust, musti auke ja meie mõtlemist. Autoroskab muuta füüsika põnevaks ka neile, kes teavad kaasaegsest teadusest vähev õi sootuks mitte midagi. Carlo Rovelli raamatus põimuvad juba tõestatud ja tõestamist ootavad teooriad põnevaks ja imeliselt kauniks looks MEIST.
Laps, kelle aeg unustas
Tollikaugusel pruunist turbaseinast ta kangestus. „Siin on midagi. Maa sees. Käsi.“ Onu Tallyga mägedes turvast lõigates leiab Fergus midagi, mis sunnib ta südant lööki vahele jätma. Sügaval rabaturba sees paistab lapse surnukeha. Ja näib, et see laps on langenud mõrva ohvriks. Sedamööda, kuidas Fergus püüab leida oma teed teda ümbritsevas arulagedas maailmas, kus ta vend peab vanglas näljastreiki, tunded Cora vastu kasvavad üle pea ja vanemad peavad lõputut sõnasõda Põhja-Iirimaa rahutuste teemal, hõljub unenägudes tema juurde õrn hääl ja rabast leitud lapse saladus tuleb tasahaaval päevavalgele. Iiri päritolu kirjanik Siobhan Dowd elas koosabikaasa Geoffiga Inglismaal Oxfordis kuni oma surmani 2007. aasta augustis. Ta oli ühtaegu erakordne kirjanik ja erakordne inimene, kellest jäi maha kaks avaldamata romaani, millest üks oli romaan „Laps, kelle aeg unustas“. Kõik raamatute müügist laekuvad autoritasud lähevad temanimelisse fondi, mille ta asutas vahetult enne surma ning mille eesmärk on tuua lugemisrõõmu vaeste ja mahajäänud piirkondade lastele.
Kallis Michael! Armastusega isa
Kallis Michael! Su ema juba muretseb, kuidas sa hakkama saad, ja on täis kirjutanud terve hunniku märkmepabereid väga erinevatel teemadel, alates sellest, kuidas saada aru, et liha on halvaks läinud, kuni selleni, kuidas pesta valget pesu. Heida neile pilk ja kanna musta värvi riideid (vähem pesemist) – see on minu soovitus. Pole kahtlustki, et sa nagunii küsid meie käest, nagu sa ikka teed, kui miski sulle ülemäära muret valmistab. Palun proovi konserviavaja kasutamine ja teised põhiasjad enne meile helistamist ise selgeks saada. Iain Maitland kirjutas tudengist pojale regulaarselt, humoorikad läkitused olid tema viis nende suhet hoida. Mitu aastat ei osanud vanemad aimatagi, et Michael varjab nende eest võitlust süveneva depressiooni ja anoreksiaga. Kui Michael haiglasse sattus ja vanemad tema olukorda lõpuks mõistid, algas isa jaoks piinava eneseanalüüsi aeg. Raamatus on kirjad Michaelile ja hiljem lisatud kommentaarid. Moodustub ainulaadselt siiras ja aus pilt depressiooni käes kannatava noormehe ja tema pere läbielamistest teadmatuse, probleemi teadvustamise ja sellega leppimise ajal. „Kallis Michael! Armastusega isa“ sunnib iga lugejat küsima, kui hästi ta oma lähedasi tegelikult tunneb.
Pate jalgpalliraamat
Pate suluseisus! Pate tahab kokku panna oma jalgpallivõistkonna. Mängukaaslasteks üritab ta värvata Messit, Ronaldot ja Zlatanit, ehkki nendega on üsna keeruline ühendust saada. Õnneks leiab Pate uusi sõpru, kelle abiga saaks ehk isegi võistkonna kokku. Agakas kolmejalgne koer, üheksakümneaastane naabrimees Eino ja pargis pudeleid korjav onu annavad ikka jalgpallivõistkonna mõõdu välja? Ella ja sõpraderaamatu sarjast ja “Pate päevaraamatust” tuttav Pate seikleb juba teises päris oma raamatus.