Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUÄärelinna Buddha
Ema poolt inglise ja isa poolt India päritolu Karim on Londoni äärelinnas elav teismeline, kes januneb seikluste ja seksi järele. Rahuliku pereelu pöörab pea peale isa, kellest saab äärelinna Buddha, imetlevate jüngrite ebajumal. Kui Buddha ühte oma jüngrisse armub, satub Karim ootamatult hoopis teistsugusesse maailma täis reeturlikke teatraale, punkrokistaare, glamuurseid pidusid ja seksuaalseid ahvatlusi. Briti kirjaniku Hanif Kureishi „Äärelinna Buddha” (1990) pälvis Whitbreadi auhinna aasta parima debüütromaani eest ning jõudis 1993. aastal BBC ekraanile miniseriaalina, millele lõi muusika David Bowie. 1970. aastate Londonis hargnev kirev ja vaimukas „Äärelinna Buddha” on jäänud värskeks ja ootamatult ajakajaliseks ka nüüd, kus järjekordne teismeliste põlvkond segases maailmas oma kohta otsib. Käesolev väljaanne on 1996. aastal avaldatud tõlke parandatud versioon. Eesti lugejatelt sooja vastuvõtu leidnud Kureishi loomingust on varem ilmunud ka „Gabrieli and” (2003) ja „Midagi sulle öelda” (2009).
Tearlingi kuninganna
Noorel printsessil tuleb võita tagasi surnud ema troon, õppida valitsema riiki ning saada jagu Punasest kuningannast, võimsast ja õelast nõiast, kes on otsustanud ta hävitada. „Tearlingi kuninganna” sündmustik hargneb lahti Uues Maailmas, paigas, mis on kerkinud Jumala ookeanist ajal, kui seni tuntud mandrid ja maailmajaod eri põhjusel elamiskõlbmatuks muutusid. Tearlingi riigi esimese kuninga William Teari eesmärk oli luua eelmiste tsivilisatsioonide pahedest vaba riik, ent saatus jagas talle kätte kehvad kaardid ja heade kavatsuste kiuste vajus riik viletsusse. Trükikunst jäi minevikku, metallitöötlus on lapsekingades, püssirohi taasleiutamata. Pole õieti arstegi… Inimlikud pahed aga, nagu ahnus, võimuiha, müüdavus, liiderlikkus ja narkomaania, ei ole kuhugi kadunud. Selline on olukord, kui noor õukonnast eemal kasvanud printsess Kelsea oma üheksateistkümnendal sünnipäeval ohtlikule retkele asub, et jõuda tagasi kindluslossi, kus ta on sündinud, ja asuda seadusliku kuningannana troonile. Ilmetu välimuse ja tõsise loomuga, lugemis- ja teadushuviline Kelsea ei meenuta millegi poolest oma ema, edevat ja pealiskaudset kuninganna Elyssat. Kuigi kogenematu ja kartmatu, pole Kelsea ometi kaitsetu. Tema kaelas ripub tohutu võluväega safiir ning teda saadab kuninganna ihukaitsevägi, salkkond vapraid rüütleid eesotsas mõistatusliku ja pühendunud Lazarusega. Kelseal läheb kõikide abi vaja, kui vaenlased tema kroonimist püüavad takistada ja selleks kõik vahendid käiku lasevad – punase mantliga palgamõrtsukatest musta veremaagiani välja. Retk, mis võib päästa kuningriigi ja kus Kelsea saab teada, mis talle saatusest on määratud, alles algab. Sellest võib kujuneda imeline eneseleidmise teekond ja tuleproov, mis muudab Kelsea legendiks. Seda juhul, kui tal õnnestub ellu jääda.
Üks
Kaks õde. Kaks südant. Kaks unistust. Kaks elu. Üks keha. Grace ja Tippi on vöökohast kokku kasvanud Siiami kaksikud, kes on oma eluspüsimise eest kuusteist aastat võidelnud. Nad jagavad teineteisega kõike ja on teineteise jaoks kõik. Nad ei suuda lahusolekut ette kujutadagi. Nende jaoks oleks see tõeline tragöödia. Kui tüdrukute perekond ei saa enam lubada kallist koduõpet, tuleb Tippil ja Grace’il astuda päris maailma ja saada hakkama päris koolis. See on maailm, kus piilutakse nurga tagant ja sosistatakse selja taga. Aga kool toob kaasa muudki, näiteks võimalus leida uusi sõpru ja ehk armastustki. Sarah Crossani poeetiline lugu räägib identiteedist, armastusest ja sellest, mida tegelikult tähendab kokkukuulumine oma hingesugulasega. Autor pälvis romaani eest 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjandusauhinna Carnegie medali. „Jahmatavalt julge, tundlik ja ebatavaline raamat, mis annab võimsa emotsionaalse hoobi. Julgen arvata, et pole kedagi, kes raamatu lõpus pisaraid ei pühiks.“ Daily Mail „Lühidalt öeldes hingekriipivalt kurb ja kaunis lugu sellest, mida tähendab olla inimene.“ Telegraph
Väike elevant, kes tahab magama jääda
Carl-Johan Forssén Ehrlin on üleilmseks fenomeniks saanud eesti keeleski ilmunud lasteraamatu „Jänes, kes tahab magama jääda“ autor. Tänu rahulolevatele lastevanematele, kes rääkisid raamatust sõpradele ja kirjutasid sellest sotsiaalmeedias, hakkas levima sõna selle imetabasest mõjust ja raamat tõusis peatselt Amazoni edetabeli tippu. Tänaseks on seda tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. „Elevant, kes tahab magama jääda“ on sarja teine raamat. Kõigi sarja raamatute eesmärk on aidata lastel lõdvestuda ja magamamineku ajal kiiresti uinuda.
Viimased tuhat aastat
See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi väljakannatamatut. Paljud löövad käega, ent Niko ootab, teadmata täpselt mida. Kõik muutub, kui ta näeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik nägemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu möödunud lugude kangelased. Ent uued läbielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise äärele. Kui Niko kohtab Verat, näib talle, et on viimaks leidnud tähenduse ja õnne. Aga see on kõigest lõpu algus. Meie kõigi jaoks. „Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise debüütromaan.
Jaht Eichmannile
Adolf Eichmann (1906–1962) oli Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti ametnik ja Riikliku Salapolitsei osakonna B IV ülem, kes vastutas natsionaalsotsialistliku Saksamaa rassipoliitika ja inimsusevastaste kuritegude elluviimise eest. Pärast maailmasõja kaotust põgenes Eichmann Saksamaalt ja asus valedokumentidega elama Argentinasse, kus ta võttis nimeks Ricardo Klement. Noore juudiriigi luureasutused näitasid aga oma tipptaset, tehes kindlaks Euroopast pagenud Eichmanni elukoha, vangistasid ta seal ja toimetasid seejärel salaja Iisraeli, kus ta kohtu alla anti. Eichmanni 1961. aasta kohtuprotsessi Jeruusalemmas jälgis kogu maailm. Eichmann mõisteti süüdi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes ning poodi järgmisel aastal üles. See on ainuke kord, kui Iisrael on surmanuhtluse täide viinud. Neal Bascomb kirjeldab neid sündmusi päeva ja minuti täpsusega. Ta jutustab lugu nii, et lugejal tekib tunne, nagu loeks ta ülipõnevat spiooniromaani. 1971. aastal sündinud Neal Bascomb on ajakirjanik, kes teeb kaastöid New York Timesile, Wall Street Journalile ja Los Angeles Timesile, ta on kirjutanud ka mitmeid raamatuid, mis on avaldatud rohkem kui 15 riigis. Neal Bascomb elab Ameerika Ühendriikides Seattle’is. 416 lk
Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus
Õpik annab ülevaate sotsiaalteaduste põhilistest meetoditest uurimismaterjali kogumisel ja kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsimisel. Tutvustatakse meetodite praktilisi eeliseid ja piiranguid, samuti teadusliku kirjutamise ja sotsiaalteadlase eetikaga seotut. Läbivaks teemaks on üleskutse valida meetodid kooskõlas uurimisprobleemiga, mille uurimine algab teoreetilise probleemi tõlkimisest empiiria keelde. Sellest kasvab omakorda välja uurimisstrateegia. Võimalike meetodite hulk on aga piiramatu, sellele viitab ka raamatu alapeakiri. Tegemist on esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Õpik sisaldab harjutusi ja näiteid Eesti jt. riikide sotsioloogide töödest. Tugeva metodoloogilise ja teadusfilosoofilise alusega käsitlus pakub huvi ka kogenumale sotsiaalteadlasele. Raamatu autor Mikko Lagerspetz on olnud sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s ja Eesti Sotsioloogide Liidu president. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias.
Sügistrummid 2
„Sügistrummide“ teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Teda juhatab edasi Fiona, kelles avanevad ootamatud küljed. Veel kord mõjutab sündmuste käiku ka mõlemast ajastust lõplikult lahkunud Geillis Duncan. Brianna on ette võtnud eluohtliku reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda. Noortele langevad osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire’i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende armastus pannakse kõige karmimalt proovile. Kõige raskemad katsumused võrsuvad aga salatsemisest, pooltõdedest, vääritimõistmistest, mille tagajärjed osutuvad mõnikord pöördumatuks ja peategelastel ei jää üle muud kui õppida nendega elama, leida lepitust enda ja saatusega. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja uue alguse sümboliks.
Foogt. Maa ja taeva mõrsja. Esimene raamat
Aasta 1342 on Liivi- ja Eestimaal rahutu. Võõramaiste isandate omavaheline kemplemine võimu pärast ning kisklemine piirinaabritega ei lähe mööda ka põliselanikest, kes pole ikka veel kaotanud lootust ikestajad oma maalt välja kihutada. Saaremaa Pöide kihlakunna ülikutütar Marja kistakse isa ootamatu surma järel hõimkondade vahelisse võimuvõitlusse, kus on kaalul palju rohkem kui vaid temale kuuluv Undimetsa mõis. Kaunile saarepiigale heidab silma Pöide linnuse saksa soost vahtmeister, kes pole aga ainus, keda kirg noore naise vastu tegutsema paneb. Vana Hauküla kabeli dominiiklasest preester Meinhard teab, et saarlased ei valeta, aga nad jätavad rahulolematust tundes alati miskit ütlemata. Seda tõde tuleb kõige kibedamal kujul kinnitada Pöide ordulinnuse foogtil Arnoldil, kes pärast üht kiirustades tehtud surmaotsust teda painavatest unedest enam kuidagi lahti ei saa. Mehis Tulk (snd 1967) on staažikas ajakirjanik, kes enam kui paarikümne aasta jooksul on teinud nii raadio- kui ka teletööd, kuid suurema osa ajast tegutsenud kirjutavas pressis. Praegu on ta ametis maakonnalehes Saarte Hääl. Tulgi esimene ilukirjanduslik katsetus ilmus 2012. aastal värsikogumikuna „Nüüd. Enne. Pärast“. Sestpeale on autor pühendunud ajaloolisele belletristikale. Romaanisarja „Maa ja Taeva mõrsja“ esimene osa „Foogt“ valmis aastail 2012-2016.
100 silmapaistvat Eesti naist
Nende kaante vahel on väike ülevaade 100 silmapaistvast Eesti naisest. Siin on nii kirjanikke, näitlejaid ja kunstnikke kui ka olümpiavõitjaid ja maailmakuulsaid muusikuid ning tippteadlasi. Igaüks neist on jätnud ereda jälje meie kultuurilukku ja paljude edusammudest kuuleme edaspidigi. See ei ole teatmeteos ega entsüklopeedia, vaid pigem silmaringi avardav meelelahutuslik lugemine. Silmapaistvaid naisi on meil muidugi palju rohkem kui 100 – siin on lihtsalt koostaja subjektiivne valik. Olgu see raamat aga omamoodi kummardus kõikidele Eesti naistele.