Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUHirmus Henry ja jõle lumememm. Sari «Hirmus Henri»
Henry ehitab jõleda väljanägemisega lumememme, kirjutab testamendi, avab oma ilusalongi… Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus.
Piano pianissimo
Sven Kullerkupp on eesti muusik – klassikaline ja džässpianist, soolo-, stuudio- ja ansamblimuusik, fonogrammitootja, helilooja, arranžeerija, pedagoog ja mida kõike veel. Aga peale selle on Sven ka osav sõnaseadja ja lugude jutustaja. Humoorikad lapsepõlvepildid, elumuutvad kohtumised ja uskumatud seiklused alates sügavast stagnaajast, konservatooriumis õppimisest ja muusikutee käänakutest kuni hullude üheksakümnendateni on kaante vahele saanud nõnda, et raamatut on raske käest panna. Oma koht on neis lugudes Lilian Semperil, Bruno Lukil, Sergei Manukjanil ja Onu Bellal ning ka Gruusial, Armeenial ja Viru hotellil. Raamatu katkend pälvis Loomingus 2016. aastal ilmumise eest ajakirja debüüdi aastaauhinna.
Minu Armeenia. Aus vastus
Minu Armeenia ei asu kindlasti nüüdisaegses Armeenia vabariigis. Iga välisarmeenlase Armeenia on erinevas kohas. Mõnele on see esivanemate küla kusagil Süüria, Liibanoni või Türgi aladel. Teisele on see müütiline esimese aastatuhande Armeenia suurriik, mis kulges merest mereni. Mõnele on see praegune Armeenia, kus käiakse suure raha eest hotelliaknast Ararati mäe vaadet imetlemas („Mäehind on korterihinna sees,“ tavatsetakse naljatada). Aga kus siis on minu Armeenia? Ehk on see koriandri, baklažaani ning purustatud punaste ubade ja Kreeka pähkli maitses. Võib-olla hoopis isakodus, kus vahel perega kokku saame, üksteisest üle karjume ja lõbusasti aega veedame. Võib-olla on see hoopis armeenia rahvalauluseadetes. Aus vastus on – ma ei tea. Eks ta ole üks ujuv saar, mille asukoht muutub koos mu endaga.
Minu Küpros. Põsemusid ja päike
Jah, ma tean, mu lugu kõlab kui muinasjutt või klišee. Tutvun Kreekas Vladimirosega, kes elab ja töötab Küprosel. Me abiellume ja ma kolin koos temaga sellele imelisele palmisaarele uut elu alustama. Siin õpin nautima mereandide suussulavat maitset ja küproslaste lemmikjooki jääkohvi. Töötan erinevates kohtades, otsin enda ellu rohkem kunsti ja püüan seda ka lõuendile saada. Minu siinne kodulinn on Limassol, kuid üritan võimalikult palju avastada kogu saart – maalilisi mägikülasid, pealinna ja Põhja-Küprosel asuvat Türgi-poolt. Nüüdseks olen siin elanud juba üle seitsme aasta. Sellesse võrratusse Vahemere saareriiki on väga kerge armuda. Küprosel on omapärane, mõrkjalt magus lõhn – veidike kaneeli ja värsket kohvi, mõni õitsev igihaljas taim, natuke jasmiini, äsja niidetud muru. Mind ootab siin ees sooja südamega rahvusvaheline seltskond. Kohalikud on rõõmsameelsed, muretud ja külalislahked ning vahel kimbutavat koduigatsust peletavad armastuse hõng, päikeselised päevad ja maitsev toit.
Sa saad mind tundma
„Peaaegu talumatult pinev, närvekõditav ja sõltuvust tekitav. Erakordne.” Paula Hawkins, „Tüdruk rongis” autor Kui kaugele te olete valmis oma unistuse nimel minema? Selle küsimuse esitab Katie ja Eric Knoxile teenekas treener, kui on näinud võistlemas nende tütart Devonit, võimlemise imelast ja olümpialootust. Knoxide jaoks pole piire olemas – kuni nende kokkuhoidvat võimlaseltskonda vapustab vägivaldne surm ning kõik, mille nimel nad on nii kõvasti vaeva näinud, satub korraga löögi alla. Lapsevanemate hulgas ringlevad kuulujutud, Katie aga püüab iga hinna eest peret koos hoida, tundes ühtlasi tugevat tungi kuritööd uurida. See, mida Katie teada saab – oma tütre, abielu ja iseenda kohta –, sunnib teda järele mõtlema, kas ta on ikka tõesti valmis Devoni unistuste eest mis tahes hinda maksma. „Sa saad mind tundma” on võimas ja õõvastav portree perekonnast, kus õrnus võib tähendada nii valu kui ka armastust. Megan Abbottil on eriline anne luua reetlikke hetki, mis paljastavad sügavale maetud tõe. Kirjanik, kes oskab erakordselt hästi närvikõdi ja judinaid esile kutsuda, jutustab loo viimse piirini viidud vanemlikust eneseohverdusest, salajasest ihast ja ambitsioonide kõikevõitvast jõust. Edgari auhinna võitja Megan Abbott on kirjutanud seitse romaani, sealhulgas „Pane mind proovile” ja „Palavik”, millest viimane võitis nii International Thriller Writersi kui ka ajakirja Strand kriitikute auhinna parima romaani kategoorias ning valiti Amazoni, National Public Radio, The Boston Globe’i ja Los Angeles Timesi aasta parimate raamatute hulka. Abbott on sündinud Detroidi piirkonnas, lõpetanud Michigani ülikooli bakalaureuse kraadiga inglise kirjanduses ning saanud New Yorgi ülikoolist doktorikraadi inglise ja ameerika kirjanduses. Ta elab New Yorgis Queensi linnaosas. „Julge, naturalistlik ning samas ilus ja unelev lugu, mis rammib sind niisama jõuliselt ja äkiliselt nagu kiirrong. Abbott astub meie aja suurimate krimikirjanikega ühte ritta.” Mary Kubica, The New York Timesi menuki „Hea tüdruk” autor „Meelierutav kirjatöö, hästi ajastatud ainulaadsete hüpoteeside ning lõpuga, mis jääb sind terveks suveks kummitama.” Jessica Knoll, The New York Timesi menuki „Õnnesärgis sündinud tüdruk” autor „Vaimukas, pingeline põnevik sellest, kui kaugele on inimesed valmis oma unistuse nimel minema.” Brenda Janowitz, PopSugar „Megan Abbottil voolab ilmselt soontes jää. Haaranud noortekirjanduse oma kahtlaste täiskasvanueesmärkide teenistusse, kirjutab ta nii jahedalt distantsilt, et sul tekib tahtmine radiaatorit soojemaks keerata. Ent see varjatud pinge, mida ta alal hoiab, on nii talumatult ilus, et sa ei saa enam kuidagi diivanilt üles.” Lloyd Sachs, Chicago Tribune
Ühe tüdruku lugu
Ma olin kolmeteistkümnene, kui mina ja Tommy Webber teisipäeva õhtul kell 11 Montaras vana Chart House’i kõrval parklas Tommy Buickis mu isale vahele jäime. Tommy oli seitseteist ja minu venna Darreni nii-öelda sõber. Ma ei armastanud teda. Ma pole isegi kindel, kas ta meeldis mulle. Kolm aastat on Deanna Lamberti elu nii koolis kui ka kodus olnud õudusunenägu. Tüdinenud pidevast narrimisest ja “kooli litsi” rõhuvast rollist, unistab Deanna uuest elust koos oma venna perega. “Ühe tüdruku lugu” on mõtlemapanev debüütromaan ammustest vigadest ja andestamise jõust. Kümme aastat pärast ilmumist peetakse seda raamatut endiselt üheks parimaks noorteromaaniks, mille lavastaja Kyra Sedgewick filmiks vormib. Sara Zarr on viie noorteraamatu tunnustatud autor, tema seni viimast romaani “Lucy variatsioonid” nimetas New York Times “elegantseks romaaniks”. Tema kuues romaan “Gem & Dixie” ilmub USA-s aprillis 2017. Zarri romaan “Ühe tüdruku lugu” oli Riikliku raamatuauhinna finalistide nimekirjas, kahel korral on tema raamat võitnud Utah raamatuauhinna. Tema raamatuid on aasta parimate sekka arvanud paljud institutsioonid, näiteks Ameerika Raamatukogude Ühing, Kirkus, Publisher’s Weekly, School Library Journal, Guardian, Rahvusvaheline Lugemise Ühing ning New Yorgi ja Los Angelese avalikud raamatukogud. Sara Zarr sündis Clevelandis ja kasvas üles San Franciscos, praegu elab ta koos abikaasaga Salt Lake Citys. Sara Zarri esimene romaan jutustab vihale ajava loo, mille tegelased on imekaunilt välja joonistatud. “Ühe tüdruku lugu” on tõeliselt haruldane raamat – seda on peaaegu võimatu käest panna ning jääb sind veel kauaks kummitama. – John Green, “Süü on tähtedel” autor
Igavesti koos
Kui kõik muu veab viltu, jääb armastus ikka alles… Camryn Bennett on õnnelikum kui iial varem. Viis kuud pärast kohtumist on ta kihlatud oma hingesugulase Andrew Parrishiga ja pulmad pole ainus eriline sündmus, mis neid ees ootab. Närviline, aga elevil Camryn ei jõua ära oodata, millal saab alustada elu koos Andrew’ga, mehega, kes teda igavesti armastab. Neid ootavad ees nii paljud asjad, kuid siis lööb õnnetus nad jalust. Tõelist armastust raskused ei murra… Andrew ei mõista, kuidas nendega sai midagi sellist juhtuda. Ta püüab eluga edasi minna, kuid Camryn on kaotanud lootuse. Andrew on otsustanud tõestada, et nende armastus saab kõigest võitu, ning tahab viia Camryni uuele reisile täis lootust ja kirge. Kui tal vaid õnnestuks veenda Camrynit kaasa tulema… Ka Eestis ülimalt menuka romaani “Igaviku äärel” järg “Igavesti koos” on sensuaalne, südant pekslema panev armastuslugu. J. A. (Jessica Ann) Redmerski on New York Timesi raamatumüügi edetabeli menukite auhinnatud autor. Esialgu avaldas ta oma raamatuid ise, kuid pärast romaani “Igaviku äärel” tohutut menu märgati teda üle maailma. Nüüdseks on tema raamatud ilmunud juba kahekümnes keeles. Maagiline! J. A. Redmerski loob uuesti midagi erilist ja habrast… kirgliku ja püsiva sideme kahe inimese vahel, mis muudab selle loo nii meeldejäävaks. – Reveal
Izabeli taassünd
Võtnud nõuks elada sünget ja rasket elu palgamõrvari seltskonnas, kes päästis ta Mehhiko narkoparuni vangistusest, tahab Sarai õiendada arved vastiku sadisti Arthur Hamburgiga. Tapmiskunstis aga oskamatu ja kogenematu, väljuvad sündmused tema kontrolli alt ning ta on suuremas ohus kui iial varem. Sarai hooletud valikud seavad ta olukorda, kust tagasiteed ei ole. Tema päästja on taas Victor, kelle tunded Sarai vastu pole lahtunud. Kuid mõlemad mõistavad, et pääsemine on kõigest ajutine. Teades, et tüdruk võib astuda mõtlematuid samme, nõustub Victor teda välja õpetama. Aga Arthur Hamburgi parem käsi Willem Stephens ei ole mees, kes kaotusega lepiks. Ta seab endale eesmärgiks Sarai leida ja ta tappa, ning vahendeid ta selleks valima ei pea. Temaga lööb mesti Ordu, kellel on Sarai ja Victoriga omad arved õiendada. Algab kassi ja hiire mäng, kus loota saab vaid iseendale. Victori partner on salapärane rootslane Fredrik, kellega Sarai on korra juba kohtunud. Kas teda võib usaldada? Kelle heaks ta tegelikult töötab? Ja on veel Victori vend Niklas, kes ootab võimalust, et Saraile kätte maksta. “Tapjate seltskonnas” on raamatusari, mis räägib kahest isepäisest palgamõrvarina töötavast vennast ning keerulise saatusega tüdrukust, kelles on samuti tapjaverd. Temast saab neid ühendav lüli. Koos mehega, kelle piinamis- ja ülekuulamismeetodid külvavad kriminaalses allilmas hirmu, võtavad nad enda kanda keerulise ülesande: kõrvaldada maailma vanima ja suurima palgamõrvarite grupeeringu juht ning võtta üle tema äri. Ülipõnev ja dramaatiline, ootamatuid pöördeid ja vastuolusid tulvil sari kompab inimloomuse piire, kirjeldab tegelaste ohtlikku elu kuritegevuse, iha, pettuste, mõrvade ja armastuse võrgustikus.
Salapäevik. Hendrik Groen, 83 ¼ aastat vana
Hendrik Groen võib ju vana olla, aga veel mitte surnud ning ta ei kavatse sugugi alla anda. Tõsi küll, ta jalutuskäigud jäävad järjest lühemaks, sest jalad ei taha hästi koostööd teha, ja ta peab sagedasti arsti juures käima.Tehniliselt võttes on ta rauk. Aga miks peaks elu sellegipoolest koosnema toataimede taga kohvi joomisest ja lõpuootusest? Lühikeste, pealtnäha kergete, kuid eelkõige avameelsete päevikukatkete abil saame koos Hendrik Groeniga kaasa elada Põhja-Amsterdami vanadekodus tegutseva mässajate klubi „Vanad, Kuid Mitte Surnud“ elu tõusudele ja mõõnadele. Aasta viimasel päeval on sellele sarmikale vanahärrale küllap õige raske hüvasti öelda. „Salapäevik“ on rahvusvaheline bestseller, mida on praeguseks tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde Lõbus ja avameelne – suure südamega lugu, see haaras mind oma eneseiroonilise huumoriga, huvitavate tegelaste ja oluliste teemadega. Igaühele, kes loodab väärikalt vananeda, on siin palju mõtteainet. Graeme Simsion, „Naiseotsingu” ja „Abielu Rosiega” autor Selles raamatus saab palju naerda, kuid see on hoopis enamat kui lihtsalt komöödia. See on lugu sellest, kuidas sõprus, omakasupüüdmatus ja väärikus on inimese elus kesksel kohal. Kui ma olen vana mees, tahan ma olla Hendrik Groen. John Boyne, „Poiss triibulises pidžaamas” autor Hendrik Groen on kuningas. Minu 78aastane ema jääb tasapisi dementseks. Lehti ega ajakirju ta enam ei loe, ainult vanad fotoalbumid suudavad ta tähelepanu veel viieks minutiks köita. Aga Hendrik Groen suutis ta naerma ajada ja ta luges raamatut vähemalt pool tundi järjest. Ray Kluun, „Love Life” autor Seda raamatut lugedes ma naersin pisarateni ja siis ma naersin ja nutsin veel. David Suchet.
Ajuvaba aju. Mis teie peas tegelikult toimub
Miks te jääte vaidlustes alla inimestele, kes teavad teist PALJU VÄHEM? Miks te tunnete ära selle naise, kellega kohtusite … mingil üritusel, noh … kuid ei suuda tema nime meelde tuletada? Ja miks te vedelete pärast lahkuminekut päevade kaupa kägaras diivanil, liigutades üksnes kätt, et aeg-ajalt näolt pisaraid ja tatti vähemaks pühkida? Selle taga on teie ajuvaba aju. Inimajus toimuv on ühe nii väidetavalt virtuoosliku ja kõrgelt arenenud olendi kohta suhteliselt korratu, ekslik ja lohakas. Näiteks on teie mälu enesekeskne. Ei, päriselt ka. Vandenõuteooriad ja ebausk on terve ja toimiva aju puhul möödapääsmatu nähtus. Ja alkohol võib ka päriselt teie mälu parandada.* * Toimetaja märkus: palun lugege enne selle seisukoha kontrollimist raamat läbi. Neuroteadlane Dean Burnett viib meid oma raamatus „Ajuvaba aju” ekskursioonile läbi meie salapärase ja ulakavõitu hall- (ja valge)aine. Autor kirjeldab inimaju ebatäiuseid ja nende poolt avaldatavat mõju kõigele, mida me ütleme, teeme ja kogeme. Põhjalik ja lustakas toonis kirjutatud raamat on ideaalne lugemismaterjal kõigile neile, kellele mõnikord tundub, et meie enda aju üritab meie jalgealust õõnestada ja kes tahaksid teada, mis tal tegelikult plaanis on.