Mina olen Ella. Ma käin ikka veel teises klassis. Aga sellest pole midagi, sest meil on tõesti tore klass ja kena õpetaja. Või vähemalt oli enne Paavo tulekut. Paavo tahab kogu aeg võidumees olla. Tema koolikott pidavat olema nii raske, et seda peab traktoriga kooli vedama. Tal olevat ka nii palju kodutöid, et ta nõuab: ema rentigu nende tegemiseks tehas ja palgaku töölised. Ta väidab ka, et tal on rohkem isasid kui ühelgi meist. Tuukka arvab, et ta lihtsalt luiskab. Sellepärast nad kihlveo sõlmisidki. Ella ja sõbrad sõidavad suurde linna. Nad külastavad moeetendust, eksivad ära, leiavad tee, maskeeruvad, lähevad laiali, mõtlevad välja uue riigihümni, satuvad hätta, pääsevad, söövad nagu Leedi ja Lontu ära õpetaja spagetid ja jõuavad tele-eetrisse. Ühesõnaga selline igati tavaline laupäevaõhtu. Lustakas raamatusari Ellast ja tema klassikaaslastest on rõõmustanud igas eas lugejaid nii Soomes kui mujal juba aastast 1995. Eesti keeles on varem ilmunud „Ella ja sõbrad 1“, „Ella ja sõbrad 2“, „Ella Lapimaal“, „Ella ja rokkstaar“, „Ella merereisil“ ning „Ettevaatust! Lapsed“.
Pate suluseisus! Pate tahab kokku panna oma jalgpallivõistkonna. Mängukaaslasteks üritab ta värvata Messit, Ronaldot ja Zlatanit, ehkki nendega on üsna keeruline ühendust saada. Õnneks leiab Pate uusi sõpru, kelle abiga saaks ehk isegi võistkonna kokku. Agakas kolmejalgne koer, üheksakümneaastane naabrimees Eino ja pargis pudeleid korjav onu annavad ikka jalgpallivõistkonna mõõdu välja? Ella ja sõpraderaamatu sarjast ja “Pate päevaraamatust” tuttav Pate seikleb juba teises päris oma raamatus.