Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUSurnud tüdrukute klubi
Värise, armaslugeja – uksed avab surnud tüdrukute klubi! Tere tulemast õnnetu lõpuga muinasjuttude maailma! Varu taskurätte, et pühkida hirmuhigi! Jajah, varutaskurätte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad pääsevad lahinal voolama… Neilplikadel juba on, millest rääkida. Nad teevad seda ühtaegu tundeküllase helluseja julma otsekohesusega. Nendes lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verdtarretav elutruudus, südant pitsitav äng ja vabastav naer, õrnus ja rõvedus, süütu alandlikkus ja vääramatult võigas kättemaks. Lugudeautor on Gudule, kodanikunimega Anne Duguël, lennuka kujutlusvõimega daam, kes on avaldanud üle kahesaja raamatu niilastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Ta sündis Brüsselis 1945. aastal. Pere ainsa lapsena arenes Anne’is juba õige varakult välja pöörane lugemis- jakirjutamishimu. Pärast kunstiõpinguid Belgias veetis ta viis aastat ajakirjanikuna Lähis-Idas ning jätkas sama tööd mitme Prantsuse ajalehe-ajakirja juures. Tema esimene raamat ilmus 1987. aastal ja sestsaadik pole Gudule ilukirjandust jätnud. Esimestest teostest alates on teda saatnud suur lugejamenu ning tema looming on pälvinud rohkesti auhindu. Poolrealistliku, poolfantastilisena on see sihtgrupist sõltumata üsna ühetaoline. Lasteraamatud on muidugi iseasi, kuid piir Gudule’i “noortekate” ja täiskasvanutele mõeldud tekstide vahel pole kuigi range. Kui miski viimaseid esimestest eristab, siis vahest poeetilisem keelekasutus ja rõhutatud erootilisus. 2008. aastal ilmunud kogumik koondab Gudule’i lühiromaanide paremikku.
Isaga kalale. Kivisilla haug ja teised lood
See raamat on poistele ja tüdrukutele, kes tahavad minna isaga kalale. See raamat onisadele, kes tahavad lastega minnakalale. See raamat on neile, kes tahavadpüüda suure kala. Kalapüük on iidse jahirituaali korduslinnainimesele. Olla merelahel vastamisi mitmekilose haugiga on samatunne kuiürginimesel, kes valmistub viskama oda mammuti turja. Pealegi vee peal puhastub aju suurepäraselt ja kuisellega kaasneb kala saamine on see puhas boonus. Küsimus ei ole vaid kalas kuikvaliteetses toiduaines, küsimus on püügielamuses, adrenaliini laksus, misvoogab organismi kui suur kala on võtnud. See on heaolu seisund, mida minnakseveele otsima.
Minu võitlus. 2. raamat. Armunud mees
Norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi ohtralt auhinnatud kuueosalise romaanisarja „Minu võitlus” teine osa käsitleb Karl Ove sõgedat armumist, selle metamorfoose ja tagajärgi. Autori naine on öelnud: „Ma olen abielus maailma kõige ebadiskreetsema mehega.” Knausgård räägib oma naisevanematest ja sõpradest, kirjutamisraskustest, põrgulikust elust venelasest naabri kõrval ning lastega pere argipäevast Stockholmis ja Malmös. Autor paljastab endale iseloomulikult ja eneseirooniliselt oma elu naeruväärseid ja alandavaid seiku, raevukat arveteõiendamist igapäevaste majapidamistööde ja kohustustega. Oma elu kaudu käsitleb kirjanik laiemalt lääne mehe rolli tänapäeva ühiskonnas, kus traditsioonilised soorollid on minevikku jäänud. Romaan on nagu detailideni jäädvustatud fotoseeria 21. sajandi alguse Rootsist. Käime autoriga kaasas Stockholmi tänavatel ja kõrtsides, imetleme hooneid ja väljakuid, seda ilusat ja ajaloolist, kuid igas mõttes külma linna, kuhu anonüümsust ihaldav autor otsustas pageda. Romaan annab ka vaimuka pildi Norra ja Rootsi erinevustest ning naeruvääristab rootslaste poliitkorrektsust ja konformismi.
Appi, me muutusime kassideks!
Kujuta ette, kui sulle kasvaksid ühel päeval vurrud ja saba ja sa muutuksid kassiks! Ühtäkki oleks kõik hoopis teisiti. Sa peaksid põgenema naabri koera eest ja nägema vaeva iga toidupala hankimisega. Sa ei pelgaks enam kodutuid ja hakkaksid nägema asju, mida inimesed ei märka … Ühtlasi saaksid sa teada, kui raske on pesta oma kukalt! Just nii juhtub Andra ja Ave perega pärast seda, kui nende kass Mirri salapärastel asjaoludel kaotsi läheb ja neil ei jää tema leidmiseks midagi muud üle, kui ise võluväel kassideks muutuda. Mustamäe pargitiigi lähiümbruses, suurte majade vahel lahti hargneva muheda ja haarava loo tegelasteks on lisaks Andra ja Ave perele kummaline mehike, kes nende kodumaja ümber ringi luusib, loomakliinikust põgenenud kass Aadu, ülbe naabrimees, vigase tiivaga vares, hundikoer, kes oma peremeest ootab, ja palju teisi värvikaid kujusid. Ja muidugi nende armas kass Mirri. Raamatu autor Mari Teede on suurema osa oma elust töötanud raamatukogus tuhandete raamatute keskel. Ajapikku kasvas temas soov kirjutada ka ise üks raamat. Loomulikult kassidest. Lahedad ja lõbusad pildid on raamatusse joonistanud Kadi Kurema.
Valmistub esimene mängija
Kui sureb maailmakuulus ja pururikas ülemaailmse virtuaalreaalsuse OASIS looja James Halliday, läheb üle kogu maailma lahti tohutu kullapalavik – nimelt peitis nohikust geenius kogu oma varanduse kuskile sellesse reaalsusse. Miljonid inimesed tuhlavad üksteise võidu mööda sadu planeete ja kummalisi mänguilmasid, et „kuldmuna“ üles leida. Varanduse jahil on ka suurkorporatsioon IOI, kes ei kohku millegi eest tagasi, et vaid võistlus võita. Kui tädi treileris elav Wade Watts poolkogemata komistab esimese vihje otsa, muutub tema elu täielikult ning ta satub munajahi hullumeelsesse keerisesse, kus keegi pole see, kellena ta paistab, ja kus kedagi ei või usaldada. Ja Wade teab – kui ta peaks kõigest hoolimata võitma, siis seisab tal ees veelgi suurem väljakutse – tagasipöördumine reaalsesse maailma, millest ta on kogu oma elu põgeneda püüdnud.
Abielupakt
Kui kaugele oleksid sina nõus minema, et kaitsta oma abielu? Pingelise tempoga psühholoogilise põnevusromaani peategelasteks on värskelt abiellunud Alice ja Jake. Alice oli kunagi laulja kuulsas rokkansamblis, ent nüüdseks on saanud temast edukas advokaat. Jake’il on osalus ühes hoogsalt arenevas psühholoogilise nõustamisega tegelevas firmas. Nende kooselu peidab endas lõputult võimalusi. Kui nad saavad ühelt Alice’i mainekalt kliendilt ahvatleva pulmakingi, otsustavad ka nemad liituda eksklusiivse ja salapärase grupiga, mida kutsutakse lihtsalt Paktiks. Pakti eesmärk näib olevat lihtne: hoida abielud õnneliku ja püsivatena. Ja enamik Pakti reeglitest on igati loogilised: vasta alati telefonile, kui su abikaasa helistab. Tehke teineteisele iga kuu läbimõeldud kingitusi. Planeerige kord kvartalis ühine reis… Ja siis veel see: ärge mainige Pakti kunagi ühelegi võõrale. Alguses on Alice ja Jake võlutud glamuursetest pidudest ja vastsest kogukonnatundest. Kuid siis rikub üks neist reegleid. Noored armunud saavad teada, et Pakti ridadesse kuulumine on liikmete jaoks samamoodi eluaegne nagu nende abielugi. Ja Pakt on valmis kõigeks, et see reegel saaks täidetud. Peagi tõotab Jake’i ja Alice’i unistuste abielu kujuneda kõige jubedamaks luupainajaks.
Shylock on mu nimi
Bookeri auhinna võitja Howard Jacobson kirjeldab talle omase teravusega Shakespeare’i ühte kõige meeldejäävamat tegelast – Shylockit. Talv, kalmistu, Shylock. Jacobsoni väljakutsuvas ja sügavas „Veneetsia kaupmehe” tõlgenduses vastandatakse Shylock tema tänapäevasele teisikule, kunstikaupmehele ja kibestunud isale Simon Strulovitchile. Autor kirjeldab talle nii eriomase irooniaga Shylockit kui terase mõistusega kirglikku inimest, keda painavad küsimused identiteedist, isadusest, antisemiitlusest ja kättemaksust. Samal ajal kui Strulovitch püüab leppida sellega, et tema tütar Beatrice „reetis” oma perekonna, päritolu ja juudipärase kasvatuse ja laskis end kaasa haarata Manchesteri kõrgseltskonna erutavast elustiilist ning armus natsitervituse poolest tuntud jalgpallurisse, leinab ta taga ka oma armastatud naist. Shakespeare’i loo teravmeelses ümberjutustuses uurib Jacobson tänapäevaseid juutide identiteedi probleeme, säilitades samal ajal kaastunde oma tegelaste vastu ja vaimusuguluse eellastega. Jacobson peab „Veneetsia kaupmeest” Shakespeare’i kõige häirivamaks, ent inimesele, kes on juhtumisi juudi soost inglise kirjanik, ka kõige väljakutsuvamaks näidendiks.
Valged ööd
Shetlandil on valged ööd. Too aeg aastas, kus linnud laulavad ka keskööl ja päike ei lähegi looja. Kunstnik Bella Sinclair korraldab kõrvalises Biddista rannikukülas peo, et oma uut kunstiteost tutvustada. Järgmisel päeval leitakse piirkonnast surnukeha, pea jämedast köiest silmuses. Laibale lähemale astunud, märkab Shetlandi uurija Jimmi Perez irvitavat klounimaski. Esimese hooga paistab poodu olevat klassikaline enesetapja. Perez tunneb ohvri ära – see on mälukaotusega võõras, kes oli eelmisel päeval toimunud peol häiriva stseeni korraldanud. Varsti mõistab Perez, et surm ei ole siiski saabunud poodu enda meeleheitliku teo tagajärjel, vaid otsida tuleb külmaverelist ja kaalutlevat mõrvarit. Kuid väike Biddista küla on otsustanud jätta oma saladused enda teada. Siis aga leitakse veel üks laip… Perez mõistab, et ta peab jõudma lahenduseni enne, kui veel keegi elu kaotab. Kuid käes on meeletu suvi, mil öö ja päev sulavad kokku ja miski pole päris nii nagu paistab. „Valged ööd“ kuulub Ann Cleevesi „Shetlandi“ sarja, kirjastuselt Varrak on varem ilmunud sarja esimene osa „Ronkmust“. Raamatute põhjal on valminud populaarne BBC telesari „Shetland“. Cleeves on avaldanud üle veerandsaja romaani, mida on müüdud üle miljoni eksemplari.
Kurva poeedi naine
Iraanist Taani pagedes kaotas kuulus luuletaja Manash Ishmail silmist oma naise Amina, kes on nüüd otsekui maa alla vajunud. Manash Ishmail palub abi ajalehe Globalt Londoni korrespondendilt Nora Sandilt, et too aitaks tal naise üles leida. Amina jälgi ajades satub Nora varjatud paikadesse, kus illegaalsed pagulased end lakkamatus hirmus ametivõimude eest peidavad. Nora õpib tundma maailma, kus mõned inimelud on vähem väärt kui teised, ja tõmbab endale suure hädaohu kaela. „Kurva poeedi naine“ on iseseisev järg romaanile „Saatuslik merereis“, mis ilmus eesti keeles 2017. aasta alguses. Lone Theils on ajakirjanik, kes elas ja töötas kuusteist aastat Londonis. Praegu elab ta Taanis, on pühendunud kirjanikutööle ning tegutseb ka vabakutselise ajakirjanikuna.
Mesiniku tütar
Dorset, 1933: Suure mõisa mesiniku tütar Grace armastab kaht meest. Kas peale jääb üdini tuttav ja turvaline või erutav ja keelatud tunne? Kuidas edasi elada, kui tundub, et oled kaotanud mõlemad? Massachusetts, 1973: Grace’i tütar Trixie armub rokklauljasse, kel terendab ees hiilgav muusikukarjäär, ent selgub, et noormees polegi see, kellena näis. Kas neiu armastus trotsib aastaid ja vahemaid? On’s õnn ikkagi võimalik või jääbki Trixie üksi? Ema ja tütar kannavad kumbki oma koormat, ent nende taagal on kummaline ühisosa. Kui Trixie selle avastab, haarab ta ohjad enda kätte. Ema meelerahu õnnestub tal taastada, aga kuidas on lood tema omaga? Kirjanik kannab lugeja Ameerika Tekanasseti saare tuulistelt randadelt Inglismaal Dorseti krahvkonnas asuva mõisa metsaradadele ja haljastele künkanõlvadele, kus tema tegelased saavad tunda nii kaotusvalu kui ka leidmisrõõmu. Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas üles Hampshire’is. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Nad elavad koos oma kahe lapse, Lily ja Sashaga Londonis. Santa Motefiorelt on eesti keeles ilmunud mitmeid raamatuid, viimati „Tuletorni saladused“ (Varrak, 2015) ja „Naine Pariisist“ (Varrak, 2013).