Vikerkaar 7-8 2020. 7-8 2020

kitsalehistele taimedele; neil on toitemahl sitke ja paks, mis säilitab lehti, kuna ei talu toitemahlade tihenemist lehtede ümber.

      86.

      Viies taimede absoluutne seisund on taimede hävimine, mis taimedele osaks saab, kui taimede kaks elulist põhialust, nimelt soojus ja vedelik, taimedel otsa saavad.

      87.

      Taimede hävimine on mitmekesine: nimelt mõned loomupäraselt, teised aga loomuvastaselt ehk vägivaldselt surevad.

      88.

      Taimed hävivad loomupäraselt, kui nad muutuvad kuivemaks, sisemise soojuse tõttu niiskust ära tarvitades.

      89.

      Loomuvastaselt ehk vägivaldselt hävivad taimed kas kuhtumisel külma pärast või palavuse tõttu närtsimisel.

      90.

      Taimede seisundid puudutavad vastavalt kas elusaid asju või elutuid asju.

      91.

      Seisundid, mis puudutavad elusaid asju, on suunatud kas taimedele omavahel või taimede kokkupõrgetele elusolenditega.

      92.

      Seisundid, mis puudutavad taimi omavahel, on loomulik antipaatia ja sümpaatia: nimelt on taimi, mis mingisugust loomulikku ja kaasasündinud otsekui vaenu omavahel soosivad, säärased on kapsas ja viinapuu, õlipuu ja tamm. Samuti on taimi, mis sõbralikult koos toimivad, nende hulgas on ruut ja viigipuu.

      93.

      Kes tahavad sellisele taimede antipaatiale ja sümpaatiale selgitust ja põhjust pakkuda, neist enamus järgib varjatud omadusi, nad pöörduvad iga ainulaadse taime varjatud kuju poole, mis iseenesest on muidugi hea selgitus: tõenäoline on ka nende arvamus, kes väidavad, et üksmeele ja vaenulikkuse põhjuse taimedes võib tuletada temperamendist, üleküllusest või toidu äravõtmisest. Taim, mis on teise taime poolt omaks võetud, sobib temaga temperamendis ja aitab teda toiduga ning soodustab seda, ta on teisega üksmeelne; mis aga talle temperamendis on vastandlik ja tema toitu kas hävitab või ära tõmbab, seda peetakse tülitsevaks.

      94.

      Seisundid, mis puudutavad taimede kokkupõrkeid elusolenditega, peavad silmas kas inimest või ülejäänud hingega olevusi.

      95.

      Seisundid, mis peavad silmas inimest, on taimedest lähtuvad sõbralikud või vaenulikud jõud.

      96.

      Sõbralikke jõude praktiseerivad taimed inimese peal kord toites, kord ravides.

      97.

      Toitvaid jõude evivad need taimed, mis teatud soojuse ja külma mõõdukusega varustatuna omavad sitkemat niiskust, nagu on nisul, odral, talinisul, riisil, hernel.

      98.

      Ravivaid jõude evivad need taimed, mis teenivad inimkeha kas puhastades või muutes või tugevdades.

      99.

      Ent taimed ravivad inimkeha kas tervikuna või kindlates ja määratud osades, nagu pojeng pead, silmarohi silmi, krookus südant, münt magu, sinilill maksa, sõrmiiris liigeseid jne.

      100.

      Vaenulikke jõude praktiseerivad inimese vastu need taimed, mis on tema toidu ja tervise vastu.

      101.

      Seisundid, mis on ülejäänud loomadele suunatud, on samuti kas sõbralikud või vaenulikud. Nii on mao sõber aedtill, vaenlased ruut ja saar; skorpionile on vaenulik käoking, sõbralik aga valge upsujuur jne.

      102.

Taimede seisundid, mis puudutavad mittehingelisi asju, need mõjud on erinevad, mida taimed mittehingelistele asjadele sünnitavad. Sest niimoodi ju puuvõõriku ja kuukressi väel avatakse tõkked. Theophrastose okas-1 külmutab vett, madar kalgendab piima.

      103.

      Ning seda taimede seisunditest ehk juhuslikkustest, nii absoluutsetest kui suhtelistest. Nüüd järgnevad nende liigid.

      104.

      Taim on nimelt kas ebatäiuslikum või täiuslikum.

      105.

Ebatäiuslikud taimed on need, millel pole juurt, vart või silmanähtavat maapealset osa, nagu on mugulad, seened, sammal, soolääts,-1 puuvõõrik.

      106.

      Täiuslikum on taim, millel on juur, vars ja silmanähtav maapealne osa.

      107.

      Ja see on kas suurem või väiksem.

      108.

      Väiksemaks nimetatakse rohttaime ja see on madalam taim, mis kohe juurest lehti laotab.

      109.

      Rohttaim on kas toitev või raviv või segatud või pärjalik.

      110.

Toitvast rohttaimest pakub üks toitu loomadele, teine inimestele: esimest sorti on rohukõrs, mille liigid on Dodonaeuse „Pemtdades“ IV. 4. raamatus 1., 2. ja 3. peatükis.-1 Teist sorti on teraviljad või köögiviljad või kaunviljad.

      111.

      Teraviljad on nisu, rukis, oder, kaer, mais, speltanisu, hirss, tatar.

      112.

Köögiviljad on kas ise toidu jaoks või toidu vürtsitamiseks: esimest sorti on kapsas, malts, salat, heinputk, härjakeel,-1 jänesekapsas, jõgiputk, kurk, kõrvits; teist sorti on petersell, sinep ja teised, mis on säärased.

      113.

      Kaunviljad on hernes, lääts, kikerhernes, uba, kurehernes, vikk.

      114.

      Ravimtaimed on need, mida kasutatakse meditsiinis, nende kohta tõime näiteid ülalpool.

      115.

      Pealegi on taimede mõju ravimisel arstidele teada kolmel moel: 1. Ilmsetest omadustest. 2. Vaatlustest ja kogemusest. Nii on mürkputk mürgine, on vaatlus õpetanud. Pojeng ravib pead, silmarohi ja apteegitill silmi, on kasutamisest teada.

      116.

      3. Lõppeks saab taimede vägi ravimisel teatavaks välisilmest; nii nagu on inimeses füsiognoomia, mille abiga me väliskeha jooned sisemusele üle kanname ja neist iseloomu aimame; nii on ka ürtidel füsiognoomia, mille abil ürtide välise kuju järgi järeldame nende jõudude tunnetamist, mida ürdid üles näitavad.

      117.

Näidetega saab asi selgemaks. Sinilill on maksa kujuga ja maksa ravitakse sellega, kopsurohi on kopsu kujuga, roos silma kujuga ja nad tulevad neile elunditele appi. Nõnda osutab orhidee-1 oma juurega munandile, millest on täheldatav, et see taim soodustab sigitamise jõudu.

      118.

      Segatud on säärane rohttaim, mis armsust inimesele annab kord toiduna, kord ravimina. Sellised on sibul, küüslauk, petersell.

      119.

      Pärgtaimedeks nimetatakse neid, mis ei anna ei ravimile ega toidule ainest, vaid nende kasu ilmneb kaunistusena vanikutes ja pärgades. Sellised rohttaimed lihtsalt annavad meile kas lõhna või värviga uut jõudu. Ja säärased on mõned kannikeste liigid, samuti kirikakarde omad jne.

      120.

      Suuremat täiuslikumat taime nimetatakse puuks, mis on kõrgusesse tõusev taim ja mis laseb juurest tärgata jämedal puitunud tüvel.

      121.

      Puu on kas viljakandev või mitteviljakandev.

      122.

      Viljakandev on see, mis väljutab vilju. Ja see on kas toitu kandev nagu pirnipuu, ploomipuu, kirsipuu, astelpihlakas, õlipuu, viigipuu või marju kandev nagu loorberipuu, kadakas, mooruspuu või lõhna kandev nagu elupuu, mürr, pipar või