Vikerkaar 7-8 2020. 7-8 2020

sajanäoliselt neid kõikjal sa kordumas näed.

      Röövik las vingerdab maas, väsimatult las liblikas lendleb,

      teadlikult ent inimlaps end ise vormima peab.

      Mõtle ka sellele siis, kuidas tutvuse arglikust eost meil

      järk-järgult muutudes on õnnestav harjumus saand,

      kuidas soe poolehoid meil südametes sai järk-järgult võimust

      ning kuidas Amori toel õiteks ja viljadeks sai.

      Sellele mõtle, kuivõrd igalaadsed on tunded, mis hilju

      rinnas on võrsunud meil kõikvõimsa looduse väel.

      Rõõm tänapäevast, oh hing, olgu sul! Püha armastus kannab

      üllamaid viljasid seal, kus kahel meelelaad üks,

      asjadest üks arusaam, nii et vaadete kooskõlas tunneks

      kaks üheainsana end, ilmsiks saaks kõrgem maailm.

      1798

      Taimede morfoloogia ehk vormiõpetus kuulus Johann Wolfgang Goethe (1749–1832) looduslooliste huvide keskmesse. Botaanikaalaseid uurimistöid alustas ta 1780. aastatel Weimaris õuenõuniku ametis, kus ta vastutas hertsogiriigi metsanduse eest ning keskendus algul seentele, vetikatele, sammaldele, hiljem seemnete arengule ja õistaimedele. Uue tõuke said uurimused Itaalia-reisist ja tutvumisest sealse lopsaka flooraga. Goethe loobus õistaimede klassifitseerimisel Linné stiilis tolmukate ja emakate loendamisest ning keskendus taime kui tervikut läbivatele homoloogiatele ja ühisjoontele. Sündis idee „Kõik on leht“, st leht on kõikide taimede ühisosa. Lehes seisnebki „taimsus“ ning muud taimeosad (idulehed, õielehed, tolmukad jne) on üksnes lehe variatsioonid. Sealt jõudis Goethe mõtteni, et kunagi on eksisteerinud „ürgleht“ ja „ürgtaim“, mille vorm või põhiplaan on talletunud igasse nüüdistaime. 1790. aastal avaldas Goethe need mõtted raamatuna „Versuch die Metamorphose der Pflanzen zu erklären“ („Katse seletada taimede metamorfoosi“), mis erilist tähelepanu ei pälvinud. Mõned aastad hiljem valas Goethe needsamad mõtted ümber didaktilisse eleegiasse „Taimede metamorfoos“. Eleegia poeetiliseks adressaadiks on luuletaja kaaslane Christiane Vulpius. Lisaks botaanikaalaste mõtete resümeerimisele kinnitab eleegia autori veendumust teaduse, luule ja elu fundamentaalsest ühtsusest ning kõiksust läbivast sümpaatia ja täiuse püüdest. August Sanga tõlge on esmalt ilmunud raamatus J. W. Goethe „Luuletusi“ (1968). Käesoleval aastal ilmub Tartu Ülikooli Kirjastuses mahukas kogumik Goethe luuletuste tõlkeid läbi kahe sajandi. M. V.

      ANDREAS ARVIDI

      JOHANNES ERICI

      Loodusteaduslik disputatsioon taimedest

      1. tees

      Fütograafia, see loodusteaduse osa, mis hõlmab taimede vaatlust, sisaldab niivõrd väärikaid ja niivõrd meeldivaid argumente, et tõmbab ja haarab enda vaatlemisse kaasa keda tahes, jätmata inimloomust imepäraselt liigutamata.

      2.

Ja tõepoolest, see valdkond ei tõuka üksnes lihtrahvast end armastama, vaid ka võimsaimaid kuningaid ja vürste: seetõttu isegi Saalomon, targim kuningate seas, ei kõhelnud tunnistamast, et ta tegi juttu puudest, alates seedrist, mis on Liibanonis, kuni samblani, mis kasvab müürist välja.1

      3.

      Kuna see on niimoodi, olen püüdnud välja mõelda mõned teesid taimede kohta (περὶ τῶν φυτῶν) ja allutada need avalikule hindamisele ja arutelule.

      Mind Sina, kõikvõimas, aita. Isa, helde Jehoova,

      osuta sel ajal abi mu vaimule, palun ma.

      4.

      Arvan, et taimede loomust suudan ma vaevalt sobivamalt selgitada, kui et esiteks tuleb minna taimede olemuse, definitsiooni ja põhjuste selgitamisega mõistmise juurde; ning niimoodi teiseks osutagem nende juhuslikkusele; ja kolmandaks jutustagem viimaks nende liikidest.

LOODUSTEADUSLIK DISPUTATSIOON TAIMEDEST, mille Ülipüha Kolmainsuse juhatusel, heldes Academia GUSTAVIana ADOLPHInas, mis asub liivimaalaste Dorpatis Emajõe ääres, laiendatud Filosoofiateaduskonna nõusolekul hiilgavaima & silmapaistvaima mehe filosoofiateaduskonna loodusteaduste & kõrgema matemaatika korralise professori ja käesoleva hetke dekaani, kes on oma valdkondade soosija & edendaja, hoolitsedes nende eest lugupidavalt, isand magister JOHANNES ERICI STREGNENSISe, eesistumisel, avalikuks aruteluks esitab ANDREAS ARVIDI STREGNENSIS, Södermanlandist. Suures auditooriumis oktoobrikuu päeval2 aastal 1647 kell 7 hommikul Liivimaalaste Dorpatis trükkis Johannes Vogelius Akadeemilises Trükikojas aastal M DC XLVII.3

      5.

Taime defineeritakse Aristotelese I raamatu „Taimedest“4 järgi tsiteeritud kohas: Täiuslikult segatud keha, elujõulise hingega niivõrd varustatud, mis sünnib maast, elab, haljendab, toitub ja kasvab.

      6.

      Taimede põhjused on kas välised või sisemised.

      7.

      Välised on toimiv põhjus ja eesmärk.

      8.

      Taimede toimiv põhjus on kas esmane või teisane.

      9.

      Esmane põhjus on kolm korda parim ja suurim Jumal, kes justkui alguses kõigi asjade loomisel kaunistas maa erinevate taimeliikidega ja seda veel ka nende levitamiseks ja säilitamiseks, niimoodi langeb see kokku esimese põhjusega.

      Auväärsetele, hiilgavatele ja väljapaistvatele meestele ISAND M. MICHAEL BOSTADIUSELE, Dorpatis asuva Jumaliku Maria Templi kauaaegsele väga teenekale pastorile.

      ISAND M. PETRUS CAROLI UNDENIUSELE, Ülipüha Teoloogia üliõpilasele.

      Suurepäraseimale ja väga haritud ning võimu rakendamisel väga vilunud ISAND JOHANNES Raspenile, Dorpati kindluse pealikule.

      ISAND JOHANNES VOGELIUSele, Dorpati Akadeemia trükkalile.

      Õilsaimale ja tarmuka loomusega ISAND AXEL Koßkullile, Ülipüha Kuningliku Majesteedi poolt määratud juhile.

      ISAND GUSTAV Koßkullile, lihastele vendadele, pärijatele Odenforsis ja mujal.

      Harduse, õpetatuse ja kultuursusega välja paistvatele noorukitele:

      ISAND ANDREAS BERGIUSele Västmanlandist,

      ISAND JOHANNES OLAI KILENSISile Västmanlandist,

      ISAND OLAUS NICOLAI Berghile Smålandist,

      ISAND ERICUS MUNTELIUSele Västmanlandist.

      Ülipüha Teoloogia & Filosoofia üliõpilastele, isandatele, soosijatele, heategijatele & oma sõpradele ülimal määral austust avaldades

      Selle harjutustöö taimedest lahkelt ja sõbralikult annab, kingib, pühendab Andreas Arvidi Strängnäsist

      10.

      Taimede teine toimiv põhjus on nii universaalne kui eriomane.

      11.

      Universaalne põhjus on Taevas: kui taimedes poleks loomisjõudu, mida taevaliku juurdevooluga kosutatakse, oleks kõigel lõpp. Seega pole siinkohal vähem kohane väita, et päike ja taim loovad taime, kui Aristotelese järgi päike ja inimene loovad inimese.

      12.

      Taimede eriomane toimiv põhjus on taimed ise: nii nagu ju inimene sigitab inimese ja elajas elaja välimuselt endale sarnase, nõnda mistahes taim vastavalt välimusele tekitab endale sarnase taime ja paljuneb.

      13.