Üks neetud jama teise otsa. Jodi Taylor

just kõige paremini.

      Nii lõpetasime ringkäigu, mis oli vägagi meeldiv, kui jätta kõrvale kummalised kõrbemisjäljed murul ning sinised luiged. Vaevalt jõudsin suu avada, et esitada küsimust, kui teisel korrusel kärgatas väiksemat sorti plahvatus ja aknaklaasid hakkasid klirisema.

      „Pidage,” teatas šeff Farrell. „Ma olen sel nädalal korrapidaja ja pean jälgima, kas tulekahjuhäire käivitub.”

      Ei käivitunud.

      „See on ju hea, eks?” küsisin.

      Mees ohkas. „Ei ole, see tähendab seda, et patareid on jälle välja võetud.”

      See koht oli tõesti nagu minu jaoks loodud.