Üks neetud jama teise otsa. Jodi Taylor

n>

      Jodi Taylor

       Üks neetud jama teise otsa

      Originaali tiitel:

      Jodi Taylor

      Just One Damned Thing After Another

      Accent Press

      2013

      Toimetanud ja korrektuuri lugenud Valli Voor

      Copyright © 2013 Jodi Taylor

      © Tõlge eesti keelde. Tõnis Värnik, 2021

      ISBN 978-9985-3-5098-0

      e-ISBN 9789985351642

      Kirjastus Varrak

      Tallinn, 2021

      www.varrak.ee

      www.facebook.com/kirjastusvarrak

      Trükikoda OÜ Greif

      Kõik see on minu väljamõeldis. Ajaloolased ja füüsikud, palun tänaval mulle mitte näkku sülitada.

       Jodi Taylor

      „Ajalugu on lihtsalt üks neetud jama teise otsa.”

       Arnold Toynbee

      Tegelased

      Dr Edward Bairstow

      Saint Mary instituudi direktor. Pikka kasvu, autoriteetne. Üle neljakümne aasta vana. Kantseldab tehnikutest, ajaloolasest, köögipersonalist, turvameestest ning vahel lausa tuleohtlikust uurimis- ja arendusosakonnast koosnevat püsimatut kampa.

      Proua Partridge

      Direktori abi. Temast mööda ei pääse.

      Ajaloo-osakond

      Madeleine Maxwell (Max)

      Ajaloolane. Saab varsti kolmekümneaastaseks. Lühikest kasvu, punapea, veetlev, kannatamatu, kipub ennast alahindama, ebamäärase mineviku ja ebakindla tulevikuga.

      Tim Peterson

      Ajaloolane. Saab varsti kolme kümneseks. Pikka kasvu ja hatune. Hea sõber.

      Kalinda Black

      Ajaloolane. Blond ja sinisilmne. Näeb välja nagu Disney printsess. Võib-olla joob äsja vastu võetud praktikantide verd.

      Sussman

      Grant

      Rutherford Maxi kaaspraktikandid

      Stevens

      Nagley

      Jordan

      Tehnikaosakond

      Leon Farrell

      Tehnikaosakonna juhataja. Umbes 35-aastane. Tumedate juuste ja siniste silmadega, asjatundlik, rahulik ja vaikne.

      Härra Dieter

      Farrelli järel osakonna teine mees. Meenutab tellismüüri – väga suurt kasvu noormees.

      Meditsiiniosakond

      Dr Helen Foster

      Veidi üle kolmekümne aasta vana. Meditsiinidoktor, aga Vlad Teibasseajaja kommetega. Pakub huvi härra Petersonile

      Põetaja Hunter

      Tema vastu tunneb kahtlast huvi Markham.

      Turvaosakond

      Major Ian Guthrie

      Turvaülem, kelle mitte just kadestamisväärne ülesanne on tagada kõikide teiste pingutustest hoolimata Saint Mary instituudi julgeolek. Läheneb neljakümnendale eluaastale.

      Härra Markham

      Turvamees. Väike, halva kuulsusega; temaga juhtub igasuguseid pahandusi. Arvatavasti hävimatu – mis võiks selles ametis veel parem olla?

      Härra Whissell

      Üks vastik tüüp.

      Suur Dave Murdoch

      Sõbralik hiiglane.

      Uurimis- ja arendusosakond

      Professor Rapson

      Osakonna juhataja. Vanus teadmata. Elab oma maailmas. Vastutab kella torni hävimise ja katastroofiga lõppenud Ikarose eksperimendi eest. Ilmselt ei tunne metaani omadusi.

      Doktor Dowson

      Raamatukoguhoidja ja arhivaar. Vanus teadmata. Pole samuti metaaniga eriti kursis.

      IT-osakond

      Isabella Barclay

      Osakonna juhataja. Elukutseline nõid. Lühikest kasvu, kiuslik ja punapea. Kuuldavasti tunneb vastamata jäänud kirge Farrelli vastu.

      Polly Perkins

      Tehnik.

      Teised

      Proua Mack

      A ja O köögis. Läheneb viiekümnendale eluaastale.

      Jenny Fields

      Köögiabiline ja äpude eestkõneleja.

      Proua De Winter

      Pensionil kooliõpetaja.

      Türklane

      Ametlikult hobune.

      Kurikael

      Clive Ronan

      Tumedate juustega, raskesti kirjeldatav, tuim ja ohtlik.

      Peale selle veel igasuguseid sõjaväelasi, röövlinde, kiviraidureid ja vaenulikke tegelasi minevikust, keda on liiga palju, et neid siin mainida.

      1

      Minu elus on olnud kaks pöördepunkti, mis muutsid kõike. Need olid hetked, kui kõik oleks võinud minna hoopis teisiti. Hetked, kui pidin tegema valiku.

      Esimene oli siis, kui seisin pärast järjekordset masendavat koolipäeva oma klassijuhataja proua De Winteri palge ees. Olin jälle käitunud trotslikult ja ootasin väljaviskamist, sest mulle oli juba ammu öeldud, et „veel mõni temp ja lendad välja”. Aga seda ei juhtunud.

      Selle asemel ütles õpetaja kummalise rõhuga: „Madeleine, sa ei tohi lasta kodusel olukorral oma tulevikku ära rikkuda. Sa oled taibukas – sul on võimeid, millest sul endal pole aimugi. Nende arendamine sõltub sinust, aga nüüd on sul selleks jäänud ainult üks võimalus. Ma saan sind aidata. Kas lubad mul seda teha?”

      Mitte keegi polnud mulle varem abi pakkunud. Tundsin mingit sisemist hingevärinat, aga umbusk ja kahtlused ei taha ju kaduda.

      Õpetaja lausus vaikselt: „Ma saan sind aidata. See on viimane võimalus, Madeleine. Jah või ei?”

      Ei ühtki sõna. Olin lõksus omaenda kätega ehitatud vanglas.

      „Jah või ei?”

      Hingasin sügavalt sisse ja ütlesin: „Jah.”

      Õpetaja ulatas mulle raamatu, märkmiku ja kaks pastakat.

      „Alustame vanast Egiptusest.