Edasi. Talv 2020. Edasi

Õnnepalu. Valgustatud valitseja

       60 Andrei Liimets: vaikimise aeg on läbi. “Vangerdused”

       62 Susan Luitsalu. Üldse ei saa vedama. Novell

       64 Valner Valme. Sõbrad, ma mahun teile taskusse

       66 Naised Köögis. Ägedamad kui Kukerpillid

       72 Elisabet Reinsalu. Rollimängud

       76 Naine kunstis – millest ta kõneleb?

       82 Paul-Eerik Rummo luule

      ELUSTIIL

       84 Igor Sööt. Naised veiniklaasis

       88 Kadri Kroon. Vähetuntud magusaklassika

       90 Aino ja Tanja lugu. Ärge olge ahned, aidake üksteist

       95 Eia Uus: tavaline elu

       96 Lauri Räpp: rändkontori pidamise võimalikkusest Tartus ehk kontor kohvi hinnaga

       98 Lexsoul Dancemachine soovitab. Pikk nädalalõpp Eestis

       102 Kadi Adrikorn: tuleviku moedisain tegeleb abstraktsemate küsimustega

      HEAOLU

       108 Romet Vaino: hingekümblus talvises rabalaukas. Ürgne väljakutse

       110 Annika Laats. Traditsioonide jõust ja jõuetusest

       112 Katrin Saali Saul: vägivaldsed naised

       114 Kadi Kütt: õnneliku elu otsinguil. Teraapia ja terapeudi roll hingeravis

       117 Tuuli Tomingas: “Seni, kuni su elus on tegevused, mis sära silma toovad, oled õigel teel.”Uue tõusu alguses

       120 Huumor

       122 Intervjuu Leslie Laasneriga

      Kaanepildi autor on LESLIE LAASNER.

      Illustratsioonide autorid Marko Mäetamm ja TOON VUGTS.

      Sisukord

      Nr 7, talv 2020

      Eraisik. Tea, et hakates püsi-tellijaks, oled teinud palju head isegi siis, kui loed harva – oma toetusega aitad sa meil luua kvaliteetset sisu stabiilselt.

      Organisatsioonid ja juhid. Koostöö Edasiga võib olla omamoodi kultuu-riline statement ja osa ettevõtte vastutustundlikust käitumisest ning tööandja brändi arendamisest.

      TÄNAME SUURTOETAJAID:EfTEN Capital, Helmes,Kawe, NG Investeeringud,Ahti Heinla, Workland.

      Liitu Edasi uudiskirjaga: edasi.org/uudiskiri

      Kuhu minna, mida teha

      ARHI-TEKTUURI-TUURID

      Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitek-tuurimuuseumi korraldatud tuurid on viinud mind betoonitehasesse, Linnahalli, Balti Manufaktuuri, Lut-heri ärimajja, Kopli liinidele, Põhjala tehasesse ja veel mitmesse põnevasse kohta. Kuuldavasti saab peatselt uudistada Pirita purjespordikeskust ja Patarei vanglat. Püsige lainel ja jäl-gige eelinfot: www.eestiarhitektuur.ee ning www.arhitektuurimuuseum.ee

      KULTUUR-KAPITAL

      Eestis toimub vilgas kultuurielu, aga paljust, mis teoksil, ei pruugi aimugi olla. Sirbi vahel ilmub neli korda aastas Kultuurkapitali eraldiste üle-vaade. Siit saab aimu, millised filmid ja teatritükid on tegemisel, kel on val-mimas luulekogu, kel tuleb näitus, kel kontsert, milliseid uusi tõlkeraa-matuid on oodata, millistes välismaa ülikoolides ja põnevatel erialadel eestlased õpivad, aga ka seda, kus Eesti sportlased võistlemas käivad ja kuidas hoolimata kõigest õitseb rahvakultuur ning tuksub kohalik kultuurielu.

      Igal aastal jagab riik Kultuurkapi-tali vahendusel pea 30 miljonit eurot toetusi, rahataotlusi tuleb kulkale ca

      16 000, sõel on tihe. Põnev lugemine igatahes. Nähtav ka veebis: www.kulka.ee

      TÕLKE-RAAMAT

      Sageli saab otsustavaks, miks mõne raamatu loen lõpuni ja teise mitte, selle raamatu tõlge. Viimastest aas-tatest meenub kaks raamatut, mille eestikeelne versioon on olnud nii hea, et ajab külmavärinad peale.

      Esiteks Emmanuel Carrère’i doku-mentaalsugemetega romaan “Limo-nov” Indrek Koffi tõlkes. Siiani olen lummatud, kuidas saab säärast pöö-rast ja roppustega pikitud teksti nõnda elegantselt eesti keelde ümber panna nii, et kogu mahlakas Vene elu jõuab lugejani täisvärvides, het-kekski labasusse libastumata.

      Hoopis teise tonaalsusega on aga Julian Barnesi “Aja müra”, mille on erakordselt tabava tunnetusega eesti keelde pannud tõlkija Aet Varik. Kunsti ja võimu suhteid lahkav romaan nõukogude ajal tegutsenud vene heliloojast Šostakovitšist on hõrk, valus ja mõtlemapanev.

      AASTA-KAART

      Muuseumid võiksid olla osa meie tavapärasest elukeskkonnast, mitte koht, kuhu minek on sõltuvalt vanu-sest kas pidulik või piinarikas, aga igal juhul pigem erandlik ette-võtmine. Et muuseumisse sattumine võimalikult lihtsaks teha, on palju-des maades saadaval aastapääsmed kas siis konkreetse linna või ka kogu riigi muuseumitesse. Näiteks Soome Museokortti, 69 eurot maksev (vir-tuaalne) aastakaart, mis avab enam kui 300 Soome muuseumi