Kuumalt kannul. Titani õed, IV raamat. Susan Mallery

oli kindel, et Izzy iseäralik teade tekitab tõelise plahvatuse. Ta tahtis näha, mis toimub.

      Izzy raputas pead ja kohendas siis oma lokkis juukseid. „Mul on teile midagi teatada,” alustas ta.

      „Nii me saime aru jah,” ütles Lexi kaitsva käe kõhule asetades. „Mis see on?”

      „Garthi kohta. Nagu te teate, rääkisin ma temaga just enne seda, kui Nickiga kokku sain. Ta toetab Nicki ja vastutab selle eest, mis juhtus.”

      „Seda ta peabki tegema,” kähvas Skye. „Mees poeb kas või nahast välja, et hävitada kõik, mille nimel teie kaks olete töötanud. Just see ajabki mind hulluks.”

      „Vabandage mind.” Izzy raputas pead. „Lubage mul jätkata. Garthiga rääkides lõi mul pilt järsku ette. Ma taipasin, et ta on meie oma liha ja veri. Hea küll, ma olen seda juba mõnda aega teadnud, aga need olid ainult sõnad. Need ei tähendanud midagi.”

      Lexi vaatas Dana poole. „Kuhu ta sihib?”

      „Mina jään neutraalseks.”

      Lexi pöördus uuesti Izzy poole. „Kuhu sa sihid?”

      Izzy naeratas. „Me oleme püüdnud ennast tema eest kuude viisi kaitsta ja see pole toiminud. Meie strateegia on olnud täiesti vale. Me ei tohi tema vastu võidelda. Me peame teda tema enda eest kaitsma. Seda ma tahtsin öelda. Garth on meie vend ja meie kohus on tuua ta perekonda. Me päästame ta.”

      Skye ja Lexi jõllitasid õde, nende silmad olid šokist pärani. Nende suud vajusid lahti.

      Dana pani käed rinnale risti ja vangutas pead. „Olge tervitatud etendust kaema.”

      TEINE PEATÜKK

      „Päästa teda?” kriiskas Lexi püsti karates ja Izzyle otsa jõllitades. „Kas sa oled arust ära? Kas silmaoperatsioonijärgsed rohud mõjuvad sulle siiani, et sa nii sõgedat juttu ajad? Me ei päästa teda! Ta tahtis sind tappa! Sa oleksid äärepealt pimedaks jäänud. Midagi pole korras! Ega saa eales olema. Ja ta ei kavatsegi meie hävitamist lõpetada. Päästa Garth? Millest? M i k s?”

      „Rahune maha ja istu,” ütles Izzy õele. „Mõtle lapsele.”

      „Jäta mu laps rahule! Kui sa tema pärast muretseksid, ei kaitseks sa inimest, kes teeb kõik, et meie elu põrguks teha.” Lexi lükkas blondid juuksed näo eest. „Pagan võtku, Izzy, ma ootasin sinult paremat.”

      Dana tuli sohva juurde. Ta otsustas vajaduse korral, kui asi hakkab muutuma inetuks, vahele segada.

      Izzy tõmbus kangeks. „Oota, mida tahad. Mina rääkisin Garthiga. Ta kuulub perekonda, Lexi. Ta on meiega sama palju bioloogiliselt seotud kui meie omavahel. Talle on liiga tehtud. Isa käitus temaga julmalt, sa tead seda.”

      „Olgu. Jed oli nii Garthi kui ka tema ema vastu jõhker. Aga see ei anna talle õigust meid ahistada. Meie pole talle midagi teinud.”

      „Tema pole puurseadmete plahvatuses süüdi. Ma usun teda ja Nick usub teda. Mõelge temast nagu Darth Vaderist. Ta vajab iseenda eest kaitset.”

      „Kas sa tõesti arvad, et filmiga paralleele tõmbamine sind aitab?” küsis Lexi.

      Dana silmitses Skyed, kes kuulas teraselt, kuid ei lausunud sõnagi. Izzy strateegia ei pidanud vett. Skye oli tundelisem kui õed. Kui Izzy tahab, et nad kolmekesi oleksid ühel meelel, oleks ta pidanud alustama Skye veenmisest. Siis oleksid nad saanud kahekesi Lexit töödelda.

      „Ta on meie vend,” kordas Izzy kangekaelselt. „Ma nägin temas midagi.”

      „Parandamatult rikutud musta ja tühja südant,” pomises Lexi.

      „Ma nägin seda, kes ta peaks olema.” Izzy kummardus ettepoole. „Ma nägin neljateistkümneaastast poissi, kes anus raha isalt, kes teda pole kunagi tunnistanud, et päästa ema, kellel oli ajukasvaja. Jed ajas ta minema. Jed viskas ta tänavale. Jed on põhjus, miks Garth tahab kätte maksta.”

      „Me kõik teame seda,” lausus Skye vaikselt.

      „Aga inimene temas on siiani säilinud. Kujutage ette, milline oleks Garth siis, kui ema poleks haigestunud. Kujutage ette, kui me oleksime temaga kohtunud, kui olime kümne- viieteistkümneaastased. Me oleksime koos üles kasvanud. Me oleksime võinud olla perekond.”

      „Praegu on hilja ajas tagasi minna,” ütles Lexi puiselt.

      „Aga tulevikku vaadata pole sugugi hilja. Kui ta pole plahvatuses süüdi, siis ei ole ta meile mingit kurja teinud.”

      „Mitte et ta poleks üritanud.”

      „Ta soovis, et mina ja Nick koos oleksime,” ütles Izzy.

      „Tema pärast te ju suhted katkestasitegi,” tuletas Lexi talle meelde.

      „Nõus, aga ta taipas oma viga. Ta tuli minu juurde ja palus Nicki eest. Nick ei teadnud seda. Garthil polnud mingit põhjust meid aidata, aga ta aitas. Ta pole halb inimene.”

      Lexi ja Skye vahetasid pilke. Izzy märkas muutust ja surus peale.

      „Miks ta pidi plahvatuse asjus valetama? Kõik muu võttis ta ju omaks.” Izzy vaatas Dana poole. „Aga mitte midagi seesugust, mille eest saaks teda kohtusse anda.”

      „Nii ma aru sain.”

      Lexi ohkas ja küsis Danalt: „Kas sa ei püüdnud Izzyle aru pähe panna?”

      „Püüdsin,” ütles Dana. „Aga ta on omaette isiksus. Mis on suuremalt osalt sinu süü. Ta on sinu õetirts. Sa oleksid pidanud lapsena ta vastu karmim olema. Aga ei. Sa nunnutasid teda. Ja näed nüüd, mida sa tänutäheks said.”

      „Väga naljakas,” ütles Lexi. „Kas sul midagi asjalikku pole lisada?”

      Dana silmitses neid kõiki. „Izzy pole loll ja tal on inimeste suhtes hea vaist. Et kas tal on õigus? Ma ei tea. Kas ma peaksin ütlema, et ta eksib täielikult?” Ta jäi korraks vait. „Ei.”

      Izzy nägu tõmbus naerule. „Näete nüüd! Dana usub mind.”

      „Nii ma ei öelnud,” ütles Dana.

      „Aga peaaegu.” Izzy naeratas õdedele. „Aeg surub peale. Minu soov on Garth jõuludeks pere rüppe saada. Siis me võime seda kõik koos tähistada.”

      „Anna andeks, aga mina selles ei osale,” ütles Dana üsna veendunult.

      „Küll sa osaled,” ütles Izzy naeratades.

      „Sina oled see, keda ta tappa üritas,” hakkas Skye lõpuks rääkima. „Kas sa oled absoluutselt kindel, et ta ei teinud seda?”

      Izzy naeratus kustus. Ta naaldus ettepoole ja vaatas Skyele otse silma. „Ma vannun. Ma usun teda. Tal on pattusid hingel. Aga tal on omad põhjused meie vastu töötada ja ta o n meie vend. Oma südames tunnen ma, et tema perre võtmine teeks sellele kõigele lõpu. Kõik muutuks paremaks.”

      „Jed ei nõustu sellega iial,” ütles Skye.

      „Jutt pole Jedist, jutt on meist. Jed on korduvalt näidanud, et keegi meist ei loe talle tuhkagi. Aga sellest pole hullu, sest meie kolm oleme üksteise jaoks olemas. Ja nüüd on meil ka Garth.”

      Skye oli hetke vait ja noogutas siis aeglaselt. „Olgu nii.”

      Izzy hüppas jalule. „Ma teadsin, et sa mõistad!”

      „Võib-olla tema mõistab, aga mina küll mitte,” ütles Lexi. „Isegi kui ma nõustuksin sellega, et ta ei tahtnud sind tappa – millega ma ei nõustu –, aga kõik muu? Tal on palju asju, mille kohta ta peab vastust andma.”

      Skye noogutas. „Lexil on õigus. Me peame olema kindlad. Me peame olema kindlad, et see pole trikk. Et ta pole valinud uut strateegiat. Võib-olla ta pole plahvatuses süüdi. Võib-olla see oli halb ajastus või midagi seesugust. Aga on ka teisi vastamata küsimusi.”