Название | Kreeka kangelased |
---|---|
Автор произведения | Stephen Fry |
Жанр | Контркультура |
Серия | |
Издательство | Контркультура |
Год выпуска | 0 |
isbn | 9789985349427 |
Herakles osales võistlusel ja (seekord ei kasutanud ta Hydra mürgi sisse kastetud nooli) sai kerge vaevaga parimad punktid. Kui Eurytos seda nägi, eemaldas ta Heraklese võistluselt.
„Aga miks?” Herakles oli löödud. „Ma mõtlesin, et sa oled oma õpilase üle uhke ja võtad mu hea meelega väimeheks.”
„Pärast seda, mida sa Megara ja oma lastega tegid?” küsis Eurytos. „Minu armastatud tütar Iole peaks abielluma naisetapjaga? Lapsemõrvariga? Mitte iialgi!”
Eurytose poeg IPHITOS imetles Heraklest ja palus isa tema eest, kuid kuningas ei tahtnud sellest kuuldagi. Herakles tormas minema ja tõotas hirmsat kättemaksu. Võib-olla võttis ta kaasa mõned Eurytose hinnalistest veistest, võib-olla mitte. Igatahes läksid kaksteist looma selle aja paiku karjast kaduma. Iphitos tuli Tirynsi Heraklese juurde, et loomade tagasiandmise üle läbi rääkida, kuid Herakles, kes oli järjekordse kohutava vihahoo mõju all, heitis noormehe linnamüürilt alla ja tappis ta.84
Jumalad karistasid seda kuritegu xenia ehk „külalistesõpruse” vastu sellega, et saatsid Heraklesele tõve.85 Jälle süüst puhastamist ja lunastust otsides külastas Herakles Pylose kuningat NELEUST ja palus tal viia läbi vajalikud riitused, mis olid võitud kuninga võimuses.86 Kuid Neleus oli Eurytose vana sõber. Iphitos oli olnud talle nagu teine poeg ning ta keeldus järsult Heraklest mõrvasüüst puhastamast. Meie kangelane lahkus Pylosest, vandudes kättemaksu ka Neleusele.
Herakles oli saanud juurde kaks uut vihavaenlast. Need lisati tema vanale vimmale Augeiase vastu, kes oli keeldunud andmast kariloomi, mida oli Heraklesele oma räpaste tallide puhtaks uhtumise eest lubanud; Herakles polnud ka unustanud, kuidas Trooja kuningas Laomedon oli talle maksmata jätnud, kui ta päästis kuninga tütre Hesione Poseidoni saadetud merekoletise käest.
„Eurytos, Neleus, Augeias ja Laomedon,” pomises Delfisse suunduv Herakles endamisi. „Nad kõik maksavad!”
Ta põlvitas oraakli ette. „Mul on vaja patupuhastust. Ütle mulle, mida ma pean tegema.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
1
Üks tähtsamaid Kreeka linnriike. Selle elanikele antud nime „argiivid” kasutas Homeros sageli lihtsalt tähenduses „kreeklased”. Philippos II ja tema poeg Aleksander Suur, kes olid küll makedoonlased, olevat samuti olnud pärit Argosest.
2
Rooma poeet Horatius muutis oma „Lauludes” pronksist toa pronksist torniks ning sellest ajast peale on seda tihtipeale kujutatud just sellise muinasjutuliku Rapuntsli-tüüpi minaretina. Kõige varasemad allikad väidavad aga, et tegu oli toaga, mille laes olid pilud, et valgus ja õhk sisse pääseksid.
3
Pole teada, kas Danaele oli see meeldiv või mitte. Räägitakse, et leidub inimesi, kelle jaoks mõte kuldsest vihmast on tegelikult üsnagi… nojah…
4
Mis tähendab lihtsalt võrku.
5
Mitte kaldus torniga Itaalia linna Pisa, vaid Loode-Peloponnesosel asuva linnriigi. Hippodameia käe püüdlemise järelkajad kostsid müütilise ajastu lõpuni ja Trooja sõja järgse ajani. Kuid nende üksikasjad jäägu teiseks korraks.
6
Gorgode kirjeldus „Kreeka müütides” jätab välja variandi, mille järgi Medusa loodi teistest eraldi, sureliku gorgona. Erinevaid jutustusi on muidugi palju. See lugu, mille Danae jutustab Perseusele, on vast kõige levinum.
7
Hilisema korra järgi tuli preestrinnale tasuda „konsultatsioonimaks”, millele lisandus vajalike ohvrite hind.
8
Preestrinna, keda nimetati PÜÜTIAKS, hoidis kinni pühast kolmjalast, mis ühendas teda maaga. Ta sai sõnumeid väävlirikka auru pilvedest, mis tõusid (ja tõusevad endiselt) Delfis maa alt.
9
Vähemalt meie mõõdupuu järgi. Kreeklase kohta oli ta keskmisest rohkem riides…
10
Graiade nimedel, nagu nii sageli Kreeka müütides, on oma tähendus. Pemphredo on „see, kes juhatab teed”, Enyo on „sõjakas” ja Dino „kohutav” (nagu sõnas „dinosaurus”, mis tähendab „kohutavat sisalikku”). Dinot kutsuti mõnikord ka Persis „hävitajaks”. Mina vältisin selle nime kasutamist, kuna see on Perseusega sarnane. Kuid see näitab, et Perseusel ja kõigil Pers-iga nimedel on „hävitav” tähendus.
11
Kaks peamist (ja kõige rohkearvulisemat) merenümfide perekonda okeaniidid ja nereiidid olid vastavalt meretitaanide OKEANOSE ja TETHYSE tütred ja tütretütred. Niisiis olid nad Poseidoni nõod. Vt „Kreeka müütide” esimest köidet.
12
Teda ei tohi segi ajada Keto, kahe surematu gorgo emaga. Kuid see merejumalanna on andnud nime kõigile säärastele merekoletistele ja nende kaudu ka meie vaalalistele (Cetacea).
13
Neilos oli üks tähtsamaid jõejumalaid, potamos’eid – tema järeltulijad said lapsi Aigyptose, Libya ja Ethiopiaga. Nagu ka Aasia ja Euroopa puhul, võib nendegi jumaluste, pooljumalate ja surelike nimesid ka tänapäeval meie kaartidelt leida.
14
Paistab, et Andromedale, nagu ka paljudele tänapäeva surelikele, käis verepilastus vastukarva. Jumalad pole kunagi nii pirtsakad.
15
Hermid ehk hermai olid kandilised sambad, mida kasutati õnnetoovate piiritulpade ja teetähistena. Neil oli ülemises otsas nikerdatud pea, tavaliselt jumal Hermese oma (mis oli küll talle mitte omaselt habemega), allpool aga meessuguelundid, mis usuti toovat õnne, kui neid… teatud viisil silitada.
16
Rangelt võttes ei olnud Peloponnesos oma nime veel välja teeninud,
83
Paistab, et ta oli unustanud oma plaani tuua oma naine allmaailmast tagasi ja esialgu ka oma lubaduse otsida üles Meleagrose õde Deianeira ja ta naiseks võtta.
84
Mõtteid selle kohta leiate järelsõnast, peatükist „Heraklese raevuhood”.
85
Pole teada, millised jumalad. Hera jaoks paistab see liiga otsene lähenemine, nii et võib-olla tegi seda Zeus, kelle jaoks
86
Neleus oli Iolkose kuninga Peliase, Alkestise isa vend.