Kuidas aidata depressioonis noori. Roslyn Law

kuhugi liigitada. Sellest pole midagi, võid nad seekord märkimata jätta ja lisada hiljem, kui märkad mõnda uut muutust.

      Küsimused meeskonnaga arutlemiseks

      • Mis tunne oli täita seda sümptomite tabelit?

      • Mida said teada oma depressiooni kohta?

      • Kas mõned sümptomid on aja jooksul muutunud?

      • Kas mõni vastus üllatas sind, oli keerukam või oli ka rohelisi ruute, mis näitavad, et on siiski asju, millega sa ilusti hakkama saad?

      • Kas sümptomitele mõeldes meenusid ka mõned konkreetsed olukorrad või inimesed?

      • Kas said sellest vihjeid, milline NIT-i teemadest – muutus, konflikt, kaotus, isolatsioon – on hetkel sinu jaoks kõige aktuaalsem?

      Räägi oma NITi-meeskonnale enda depressioonist, näita neile tabelit, mille täitsid, palu ka neil vaadata neid lühifilme ning palu neil läbi lugeda raamatu lõpus olev teine lisa (lk 357) – see kõik aitab su meeskonnal paremini su depressiooni olemust mõista.

       Juhised, kuidas kasutada sümptomite tabelit järgmiste nädalate jooksul

      • Täida igal nädalal seesama sümptomite tabel uuesti – see aitab sul jälgida seda raamatut kasutades saavutatud edusamme. Täitmata tabeli leiad raamatu lõpust kolmandast lisast (lk 366). Selle täitmine aitab kaasa su enesetunde paranemisele, varsti märkad, kuidas punase värviga märgitud ruudud hakkavad muutuma kas kollaseks või roheliseks.

      • Räägi mõnele meeskonnaliikmele oma enesetundest – ka see aitab sul kiiremini terveneda. Koos saate tähistada sinu edusamme – võib-olla ka selliseid, mida sa ise ei oleks märganudki – ning vajadusel aitavad teised sul toime tulla tagasilöökidega. Paranemine ei leia tavaliselt aset ühe hetkega ja kui ka esimese korraga kõik ei õnnestu, tuleb kindlasti uuesti proovida, sest see on ülioluline depressioonimustri murdmiseks.

      • Kasuta seda tabelit, et paremini tundma õppida enda depressiooni. Harjutamine aitab kindlasti sul seda aina täpsemini täita, õpid märkama, millal depressioon taas vaikselt ligi hiilib ning püüab su elu üle võtta. Esimeseks sammuks depressioonist vabanemise teel ongi oskus märgata selle tekkimist ja mõju enda elule. Arusaadavalt soovid sa depressioonist võimalikult kiiresti vabaneda ja oma teraapiaga tegeledes hakkadki jõudsalt edasi liikuma. Enamiku inimeste jaoks koosneb teekond tervenemise poole stabiilsetest perioodidest, mis vahelduvad väikeste tagasilangustega, kus keegi aitab neil taas sammhaaval edasi liikuda.

      MIDA ME TEAME DEPRESSIOONIST?

      Kui sa nõustud, et depressiooniga seoses on kasulik üle vaadata oma elus toimuv, siis kindlasti tahaksid kõige kohta rohkem teada. Mullide sees on kõige sagedamini esitatud küsimused ja vastused neile.

       Kes langevad depressiooni?

      Depressioon võib mõjutada meist igaüht, sõltumata vanusest, soost, haridusest või taustast. Depressiooni esinemine on tõenäolisem juhul, kui sellesse haigestumist on esinenud perekonna teistel liikmetel.

       Kui sageli haigestutakse depressiooni?

      Umbes 2–4 % lastest ja 4–8 % teismelistest põevad depressiooni. Teismelised tüdrukud saavad kaks korda suurema tõenäosusega depressioonidiagnoosi kui teismelised poisid.

       Mil moel erineb kurb olemine depressioonis olemisest?

      Depressioon on midagi enamat kui lihtsalt kurbus. Depressioon mõjutab su üldist meeleolu, mille tõttu oled enamuse ajast masenduses ja ärritunud. See avaldab mõju kogu su enesetundele – oled väsinud ja aeglane. Sul on raskusi keskendumisega ja miski ei huvita sind, tunned end süüdi ja tulevik ning paranemine näivad lootusetuna. Tavaliselt su meeleolu paraneb, kui midagi head juhtub, kuid mitte siis, kui oled depressioonis.

       Mis põhjustab depressiooni?

      Pole olemas ühte kindlat põhjust, sageli on selleks erinevate asjaolude kokkulangemine, stressirohked olukorrad nagu näiteks kiusamine, suured muutused perekonnas (lahutus), isoleeritusetunne (ei ole kellegagi rääkida) või lähedase inimese kaotus. Depressiooni haigestumise tõenäosus on suurem, kui lapsena sinu eest ei hoolitsetud, sind koheldi halvasti või sa põed mõnda kroonilist haigust. Kui depressiooni esineb su perekonnas, on haigestumise tõenäosus suurem. Arvatakse ka, et depressiooni sümptomeid põhjustab aju keemiline tasakaalutus.

       Kui kaua depressioon kestab ja kas see võib taas tagasi tulla?

      50% noortest terveneb depressioonist kolme kuni kaheteistkümne kuu jooksul ja 90% terveneb kahe aasta jooksul. Ravi aitab noorte puhul kindlasti seda perioodi lühendada. Depressioon võib 70 protsendil noortest järgmise viie aasta jooksul küll naasta, kuid selle kordumise tõenäosust saab vähendada, kui seda esimesel korral efektiivselt ravitakse ning kui peaks uusi sümptomeid ilmnema, siis kohe uuesti ravi alustatakse.

       Kas see on ohtlik?

      Ühel viiest noorukist esineb mõtteid surmast ja suremisest ning see on depressiooni kõige hirmutavam osa. Paljud depressioonis noored mõtlevad nii, kuid tegelikult tahavad nad üksnes, et need valusad tunded lakkaksid, kuid reaalselt nad end ei vigasta. Umbes 6% noorukitest plaanivad enesetappu ja ca pooled neist ka üritavad seda. Tüdrukud plaanivad enesetappu poistest kaks korda sagedamini, kuid poisid teevad seda suurema tõenäosusega ka päriselt. Mõned noored tegutsevad hetkeimpulsi ajel, ilma plaanita, põhjuseks on siis suur ärevus või narkootikumid, sealhulgas ka alkohol, mistõttu on nende käitumist raske ette ennustada. Juhul, kui ka sinu peas keerlevad sellised mõtted, siis on ülioluline sellest rääkida ja abi otsida. See ei tähenda, et sa hakkad hulluks minema või ennast tõesti vigastama, kuid kindlasti tähendab see, et vajad teiste abi ja tuge.

      Kui sind vaevavad muremõtted surmast ja suremisest ning näib, et elu pole elamist väärt, helista abitelefonidele. Võta ühendust oma perearstiga või helista eluliini usaldustelefonil 6558088, mis on avatud kella 19.00 õhtul kuni kella 7.00 hommikul. Need inimesed, kes vastavad, oskavad nendest keerulistest tunnetest rääkida ning pakkuda sulle kohe tuge, aidates sul ühtlasi mõelda, kuidas pikemas perspektiivis depressiooniga toime tulla.

       Millised probleemid kaasnevad depressiooniga?

      Oleme juba rääkinud, et depressiooni puhul on väga sageli mureks suhteprobleemid. Umbes 60 protsendil depressiivsetest noortest esineb ärevust ja käitumisprobleeme (vägivaldsus ja agressiivsus), tahtlikku enesevigastamist (enese lõikumine või põletushaavade tekitamine) ja alkoholi või muude ainete kuritarvitamist. Mõnikord on raske määratleda, milline probleem tekkis esimesena, kas näiteks nähvamine, kui oled närvis või kurb, või alkoholi joomine halva enesetunde peletamiseks. Kõikidel puhkudel aitab depressiooni ravimine ning siis on kergem toime tulla ka teiste probleemidega, aga teinekord vajavad need eraldi tähelepanu.

       Mis aitaks?

      Paljud noored taastuvad mõne kuu möödudes ilma igasuguse ravita. Kuid mõnikord on depressioonist tervenemiseks vaja rohkem aega ning ka ravi. Häid tulemusi tervenemise suunas annavad nii vestlusteraapiad, nagu NIT, kognitiivne käitumisteraapia kui ka pereteraapia ja ravi antidepressantidega.

      MIKS ON OLULINE SEDA TEADA?

      Nooruses ravimata jäänud depressioon suurendab riski, et hiljem tekivad järgmised probleemid:

      •