Kuidas aidata depressioonis noori. Roslyn Law

mainitud filmi ja palu ka oma meeskonnaliikmetel seda vaadata – kõige parem oleks, kui saaksite seda koos vaadata – ja seejärel arutlege alljärgnevate küsimuste üle.

      • Kuivõrd tuttavad olid nende noorte poolt kirjeldatud kogemused sulle?

      • Kas oli ka erinevusi? Kas oled kogenud midagi sellist, mida nemad ei maininud?

      • Püüa jagada enda kogemusi oma meeskonnaga ja arutlege, kuidas oleks võimalik neil sind aidata.

      DEPRESSIOONI SÜMPTOMID

      Depressioonile on omased kaks peamist sümptomit – need viitavad, et tegemist on kindlasti depressiooniga – ja veel rida teisi sümptomeid, mis on erinevatel inimestel erinevad ehk et depressioon võib erinevatel inimestel avalduda väga erineval moel. Järgmine tabel kirjeldab depressiooni peamisi sümptomeid.

      Depressiooni peamisteks sümptomiteks on:

      • tunned valdavalt kurvastust, masendust ja ärritust,

      • tunned, et asjad, mis sulle enne rõõmu pakkusid, ei paku seda enam.

       Teised levinud probleemid

      • Häiritud unetsükkel. Raskused uinumisega, ärkad öösel või varahommikul korduvalt üles ja raske on uuesti uinuda.

      • Söögiisu muutused. See võib väljenduda isupuudusena ja võtad tahtmatult kaalust alla, kuid osad inimesed hakkavad just sööma ja kaalus juurde võtma.

      • Väsimus. Enamuse ajast oled väsinud ja sul on energiapuudus, isegi kui sa pole midagi eriti teinud.

      • Tunned, et oled piiri peal, üles keeratud või vastupidi, oled väga aeglane ja ei suuda midagi ette võtta ega ära teha.

      • Keskendumisprobleemid. Oled hajameelne ning sul on raskusi otsustamisega. See võib põhjustada probleeme koolis või teistega suhtlemises.

      • Tunned end väärtusetuna või süüdlasena, isegi siis, kui sa pole midagi valesti teinud.

      • Mõtled sageli surmast ja suremisest. Mõnikord tekivad peas sellised mõtted, et elu pole elamist väärt või et pole vahet, kui ma enam üles ei ärka. Mõned inimesed võivad hakata isegi plaanima enda vigastamist.

      Võib esineda veel teisigi sümptomeid ja osa neist on kirjas harjutuses 2.2.

      Nende sümptomite esinemine ei tähenda aga ilmtingimata veel depressiooni. Olulise tähtsusega on ka nende sümptomite kestus ja mõju su elule. On selge, et tegemist on depressiooniga, kui kehtivad järgnevad kirjeldused:

      • sa koged kahte põhisümptomit ja kolme või enamat ülalpool kirjeldatud sümptomitest;

      • need sümptomid ärritavad sind ja raskendavad igapäevaste toimetuste tegemist – koolitööd, suhteid pere ja sõpradega jms;

      • need sümptomid vaevavad sind enamuse ajast ja enamikul päevadest ning need on kestnud vähemalt kaks nädalat;

      • need sümptomid ei ole tekkinud rohtude, narkootikumide või alkoholi tarvitamise tõttu või mõne terviseprobleemi kõrvalmõjuna.

      Mõnel noorel on vähem, teisel rohkem sümptomeid. Mõnel on üks või kaks eelpool nimetatutest, kuid need on kestnud juba pikemat aega. Juhul, kui vaid mõned üksikud sümptomid kestavad pikema aja jooksul, nimetatakse seda püsivaks depressiivseks häireks. Noored võivad depressiooni puhul kõikuda ka kahe seisundi vahel – kogevad mõnda aega mitmeid erinevaid sümptomeid ja siis pikemat aega üksnes mõnda üksikut sümptomit. Kui inimene pole tundnud ennast juba kahe aasta jooksul või kauem kordagi päris tervena, siis seda seisundit nimetatakse krooniliseks depressiivseks häireks, kuna tervenemist, mis tavaliselt leiab aset mõni kuu pärast sümptomite avaldumist, ei toimu iseenesest. Ei tohiks lihtsalt oodata, et aja jooksul olukord iseenesest paraneb – depressioonis noor inimene vajab mõlemal juhul enesetunde parandamiseks siiski ravi.

      Depressioon on keerukas.

      • Mõned sümptomid on kõigile arusaadavad ja ilmsed, nagu näiteks kurb ja nutune olek, pidev väsimus või kaalukaotus.

      • Mõned sümptomid on varjatumad ja tulevad ilmsiks ainult tagajärgede tõttu, näiteks õpiraskused koolis (keskendumisraskused).

      • Mõnesid sümptomeid teab ainult see inimene ise, kes neid kogeb, need jäävad teistele nähtamatuks, näiteks alaväärsustunne või süütunne.

      Kuna depressioon on oma olemuselt väga keerukas ja võib inimesi mõjutada mitmel erineval moel, siis juhul, kui sa arvad, et oled depressioonis, on väga oluline rääkida mõne lähedase inimesega ning paluda tal sinu seisundi hindamiseks koos sinuga terapeudi või arsti juurde minna. Oluline on diagnoosida, kas kõik su probleemid ja sümptomid on ikka põhjustatud depressioonist või mitte. Kui valmistud abi otsima, siis loe eelnevalt sümptomite kohta kirjutatu veel üle (nii eespool olevad lõigud selles peatükis kui ka harjutus 2.2), et saaksid ennast paremini ette valmistada.

      Mitmesugust abistavat informatsiooni leiad aadressilt www.terviseinfo.ee ning vajadusel saad helistada eluliini usaldustelefonile 6558088 kella 19.00 õhtul kuni kella 7.00 hommikul; noorte usaldustelefonile 6466666 N-L kl 19-22; usaldustelefonile 126 iga päev kella 17.00 kuni kella 3.00 öösel; usaldustelefonile „Lapse mure“ (ainult lastele ja noorukitele) 6460770 E-R kell 10-18. Ingliskeelset informatsiooni leiad veebilehelt www.mycamhschoices.org.

      Sina ei ole selles süüdi, et sul on depressioon ning kõik need eespool kirjeldatud sümptomid ning nende tõttu tekkinud tagajärjed näitavad, et depressioon on väga keeruline seisund.

      MILLINE ON SINU DEPRESSIOON?

      Oleme nüüd saanud väikse ülevaate probleemidest ja sümptomitest, mida depressioonis olija kogeb. Kuid iga noor kogeb depressiooni erineval moel ja see võib aja jooksul muutuda. Nagu eespool mainisime, mõni noor võib muutuda ärritunuks ja ta ei taha süüa ning on kogu aeg väsinud, samal ajal kui teine ei suuda üldse midagi teha ja peab päeva jooksul mitu korda voodisse heitma ning just sööma, et oma kurvastust vaigistada. Nad mõlemad võivad saada depressiooni diagnoosi.

      Lisaks sellele, et õpid ära tundma depressioonile üldiselt omaseid sümptomeid, on oluline märgata ka sulle ainuomaseid sümptomeid. Harjutus 2.2 aitab sul aru saada, kuidas depressioon mõjutab sinu elu.

      Harjutus 2.2. Depressiooni sümptomite määratlemine

      See harjutus toimib kõige paremini, kui kasutad oma tunnete kirjeldamiseks värve, näiteks liiklusfoori omi. Sel moel hakkad oma depressiooniseisundist märksa paremini aru saama. Kasuta punast, kollast ja rohelist markerit, et märkida ära, kui raske mingi sümptom sinu jaoks on. Punasega tähista kõige raskemaid sümptomeid, kollasega neid, mis vaevavad sind mõnikord ja rohelisega neid, mis ei esine kuigi sageli. Juhul, kui mõne sümptomi tugevus varieerub, siis võid nende sümptomite puhul kasutada korraga kahte erinevat värvi, näiteks pooleldi kollane ja pooleldi roheline. Aluseks võid võtta tabeli, mis on raamatu lõpus olevas kolmandas lisas.

      Loe läbi kõik tabelis olevad sümptomid ja vali välja need, mida oled enda juures tähele pannud viimase kahe nädala jooksul. Juhul, kui oled enda juures märganud sümptomeid, mida siin kirjas pole, siis märgi need üles tabeli allosas olevatesse tühjadesse ruutudesse. Pea meeles, et sa teed seda harjutust enda jaoks ja täida see sulle sobivalt. Pole olemas õigeid ja valesid vastuseid, on olemas ainult sinu vastused. Mida rohkem suudad lahti mõtestada ja kirjeldada enda depressiooni, seda parem võimalus on sul seda mõista ning ka muuta.

      Juhul, kui sul pole erinevaid