Kuidas aidata depressioonis noori. Roslyn Law

Abi leiad ka veebilehelt: www.mycamhschoices.org

      

Käesolevas peatükis palutakse sul:

      • vaadata kolme filmi, kus noored inimesed kirjeldavad oma kogemusi koos depressiooniga elamisest ning sellest tervenemist;

      • värvida ära need sümptomid, mis kirjeldavad sinu depressiooni ning mõelda, milliste asjade üle oma NITi-meeskonnaga nõu pidada;

      • uurida seda, kuidas end aidata ja abi leida;

      • kanda oma depressioonisümptomid mullidiagrammile.

       Siin elus pole midagi karta vaja, vaid üksnes mõista. Mida rohkem me mõistame, seda vähem me kardame.

       MARIE CURIE, NOBELI FÜÜSIKAPREEMIA LAUREAAT

      MIS ON DEPRESSIOON?

      Aeg-ajalt on meil kõigil halb tuju või kogeme masendust ja see on täiesti normaalne – näiteks kui su jalgpallimeeskond kaotas, keegi valmistas sulle pettumuse või juhtus midagi muud. Kirjeldame neid tundeid erinevate sõnadega: kurb, õnnetu, sisemiselt tühi, tüdinud, ärritunud, ja mõnikord ütleme ka, et oleme depressioonis. Mistahes depressiivne meelolu on tavaliselt ebameeldiv, kuid enamasti ei kesta see väga kaua. Niipea, kui olukord muutub, muutub ka su meelolu ning peagi tunned end juba teistmoodi. Enamikul juhtudel ei sega see meeleseisund su toimetusi ja sa saad ikka kooli minna, sõpradega kohtuda ning teha kõiki neid asju, mida tavaliselt teed. Mõnikord on kehv enesetunne igapäevane asi.

      Kuid võib ka juhtuda, et need tunded osutuvad tõsisemaks ja sa ei toibugi tundide või päevade pärast. See halb tuju ja ärritus ei taha kuidagi lahtuda ning on mitu korda intensiivsem kui suhteliselt kiiresti mööduv kurbus. Sellisest halvast meeleolust, mis jääb kestma ka siis, kui olukord ise on juba ammu muutunud, on palju raskem vabaneda. Kui halb tuju ja ärritus ei taha ka mõne päeva pärast lahtuda, siis võib see viidata asjaolule, et su elu mõjutab siiski mõni tõsisem probleem. Märkad äkki, et ka kõik muu su elus on hakanud muutuma. Sa ei ole enam oma sõpradega kohtumisest huvitatud ja sul võib olla raskusi uinumisega. Mida kauem see masendunud meeleolu kestab, seda tõenäolisem, et hakkavad tekkima ka muud probleemid.

       Leticia

      Leticia on neljateistkümneaastane ja elab koos oma ema ning seitsmeaastase väikevenna Omariga. Väikevend vajab väga palju tähelepanu, kuna tal on keskendumisraskused. Leticia tunneb end süüdlasena, kui ta venna peale ärritub, ja tal on raske meeles pidada, et vend ise ei saa sinna midagi parata. Leticia on harjunud sellega, et väikevend saab emalt rohkem tähelepanu. Oli aeg, kui ta sai isa peale loota, et tema korvab selle puudujäägi. Kuid juba kuus aastat ei ela isa enam nendega koos. Aasta pärast venna sündi, siis kui Leticia oli kaheksa-aastane, kolis isa ära. Kuue kuu eest said ta isa ja tema uus naine beebi ja seetõttu näeb Leticia teda veelgi vähem. Ta tunneb end väga üksildasena ja hirmununa, kuid ei mõista selle põhjust. Ta nutab sageli ja on enamuse ajast ärritunud. Kõik ärritab teda. Talle ei meeldi kodust väljas käia ja ta veedab palju aega enda magamistoas – kui võimalik, jääkski ta sinna. See omakorda põhjustab tülisid emaga, sest Leticia ei taha kooli minna, aga ema sunnib teda, ja see ärritab Leticiat veelgi enam. Isegi sõpradega väljas käimise asemel eelistab Leticia kodus istuda, samas aga muretseb, et sõbrad võivad vihastada ning seetõttu ei vasta ta enam nende sõnumitele. Lihtsam on neid ignoreerida, kui hakata neile seda kõike selgitama. Ta pole juba nädalaid korralikult magada saanud, kuigi on terve päeva väga väsinud. Ta ei suuda ka koolitööd teha, ta on õppimisele keskendumiseks liiga väsinud. See kõlab vastuoluliselt, et kuigi päeval on ta nii väsinud, et võiks iga hetk uinuda, siis öösel ei maga ta ikkagi silmatäitki. Selle asemel vaatab ta pilte, mida isa on oma uuest perest postitanud, mis omakorda teeb ta enesetunde veelgi halvemaks, kuna ta kardab, et isa ei taha teda enam näha.

      Teismeikka jõudmine võib kogu sinu maailma segi paisata ja depressioon muudab kõik veelgi segasemaks ning raskemaks. Depressioonis olemine on veelgi ebameeldivam, kui inimesed su ümber ei oska sind aidata või ei tea, mida öelda. Sarnaselt sinuga ei oska ka nemad selle olukorraga toime tulla. Kunagi varem ei ole suhted ja sind ümbritsev maailm tundunud nii keerukad ja mõned inimesed arvavad, et kõik need teismeliste tavapärased kiired muutused põhjustavadki depressiooni.

      Paistab, et ka Leticia kannatab selle tõttu. Ta on pidanud toime tulema vanemate lahutusega kaasnevate muutustega ja nüüd peab ta õppima kuuluma kahte erinevasse perekonda. Veelgi raskemaks teeb asja see, et kõik need muutused on toimunud sellisel ajal, kui ta enda keha läbib suuri muutusi ja seetõttu on ta kõigi asjade suhtes veelgi tundlikum ning ta pea kubiseb erinevatest mõtetest, ideedest ja muredest. Ta ei teagi täpselt, kes ta on ja kuhu ta parajasti kuulub. Varem toetus ta oma isale, aga tema on nüüd eemal. Just nüüd vajaks ta kõige enam ema abi, aga emal pole kunagi aega. Leticia pole kellelegi rääkinud oma tunnetest ja seepärast ei oska keegi ka teda rahustada või aidata ning ta on väsinud kõigega üksinda toime tulemast.

      Just sellises olukorras puhkebki depressioon õide. Siinkohal tulebki sulle appi interpersonaalne teraapia.

      On võimalik, et probleemide kuhjudes muutub masendus depressiooniks – sellele viitavad näiteks liigne magamine, isupuudus, keskendumisraskused ja üldine rõõmutus. Tegemist on levinud haigusega, mis reeglina ajaga paraneb, aga õige suhtumise ja tegutsemise korral on sellest võimalik palju kiiremini jagu saada.

      Depressioon mõjutab tavaliselt:

      • sinu igapäevast toimetulekut,

      • sinu enesehinnangut ja teiste inimestega suhtlemist,

      • mõtteselgust,

      • energiataset,

      • ja seda, kui lootusrikkalt või lootusetult end tunned.

      Juhul, kui avastad, et oledki depressioonis, on oluline rääkida sellest oma NITi-meeskonna liikmega või siis mõne professionaaliga nagu terapeut või perearst, kes on saanud vastava koolituse ning oskab sind aidata. Depressiooni on võimalik leevendada mitmel eri moel. Sellest raamatust leiad küll abi, kuid oluline on kaasata ka teisi inimesi. Kui oskad inglise keelt, siis ingliskeelselt veebilehelt www.docready.org leiad infot, mille abil saad ennast esimeseks arsti juures käimiseks ette valmistada, aga palu kindlasti abi oma emalt või isalt või hooldajalt, et nad aitaksid sul end ette valmistada, et teaksid, mida öelda, mida küsida.

      MIDA ME DEPRESSIOONIST TEAME?

      Depressiooni kohta on küllaltki palju informatsiooni ja see aitab sul paremini mõista endaga toimuvat. Selles peatükis käsitlemegi depressiooni lähemalt. Kuid ära muretse – sul pole vaja seda kõike meelde jätta! Enda depressiooni kohta uurimine ei ole eksamiks õppimine. Loe nii palju, kui suudad haarata, ja mõtle, kas need kogemused, millest kirjutan, on ka sulle tuttavad. Kõige mugavam on lugeda ehk üks peatükk korraga, aga võid lugeda ka mitu peatükki järjest ja siis mõne eelneva juurde tagasi pöörduda, kui tahad äkki uuesti eelneva peatüki teemale keskenduda. Võid jätta peatüki ka pooleli, kui soovid juba järgmist lugema hakata – ja hiljem pooleli jäänud peatüki lõpuni lugeda. Erinevates peatükkides teemad osaliselt korduvad, nii et sul on palju võimalusi ennast nendega kurssi viia.

      

Selles lühifilmis, mis asub aadressil www.bbc.co.uk/education/clips/zxqcd2p, kirjeldavad kolm noort inimest oma depressiooniga seotud kogemusi ja räägivad sellest, kuidas teraapia neid edasi aitas.

      Nii see film kui need, mida eelmises peatükis soovitasin, annavad hea võimaluse arutleda oma meeskonnaga enda enesetunde üle. Eriti vajalik oleks seda filmi vaadata, kui sul on raskusi oma tunnete kirjeldamisega – keegi teine räägib justkui sinu eest ja seejärel on sul kergem rääkida sellest, mis tunne oli sinul kuulata, kuidas keegi teine kirjeldas kõike seda, mida sinagi hetkel läbi elad.