Ajulugu. Tauri Tallermaa

õppijate puhul see, et nemad ju ei õpi. Nemad omandavad vastuvaidlematult. Isegi emakeele õpetajad kinnitavad, et kuni 4.–5. eluaastani lapsed omandavad keele, alles hiljem hakkavad seda õppima.

      Tänapäeval on päris palju lapsi kasvamas peredes, kus on kaks või rohkemgi keelt. Kuidas see lapsele mõjub või kuidas ta teeb keeltel vahet? Tema jaoks on alguses kõik keeled ju võõrkeeled. Tal on ka oma keel, millega ta püüab end väljendada, aga millegipärast ei saa teised sellest suurt midagi aru. Tegelikult ei olegi lapsel suurt vahet, mitut keelt tema ümber räägitakse. Pigem on küsimus selles, kas see on regulaarne ja järjepidev. Kui laps käib näiteks soomekeelses lasteaias, aga kodus ja sõpradega räägitakse ikka ainult rootsi keeles, siis võib lapsel ühel hetkel keeruliseks minna. Võib, aga ei pruugi. Laste aju on väga vastuvõtlik ja kiire. Aga et veidi lihtsam oleks, siis peaks ka väljaspool lasteaeda püüdma luua talle toetavat keskkonda teise keele omandamiseks. Sama on eesti lastega venekeelsetes lasteaedades ja/või vastupidi. Kui loota, et lasteaed teeb kogu õpetuse ära, siis tuletan meelde, et laps selles vanuses ei õpi, vaid omandab. Lastega tuleb tegeleda, mitte eeldada, et kõik toimib iseeneslikult.