Kes otsib, see leiab. 1111 Eesti vanasõna koos kommentaaridega. Loone Ots

langeb. Mihkli khk-st kommentaar (1934), et nii on öeldud tüdrukule, kes mehele läheb. Pärnu-Jaagupi khk-st saadetud teade (1956): „Tuntud ütlus Vigalas. Tarvitatakse näiteks, kui keegi teeb ette suuri plaane ja kiidab omaenese tegevust ja elamist ette. Siis üteldakse ikka: „Ees elupäevad, taga tantsupäevad!“ Et ette otsustada ei tea keegi, kui elatud, siis nähtud.“

      Ega hiir viljasalve ära ei sure. [EV 1235]

      Kel ameti või töö tõttu ligipääs hüvedele, see kasutab juhust. Jõukas ja suurepalgaline ei tunne puudust. Vändra khk-st teade (1961), et rahvatarkus oli kasutusel aidameeste, laohoidjate kohta, ka kaasajal. Pilistvere khk-st (1985): „Kellel varandused hoida ja valitseda (rehepapid, aidamehed ja laohoidjad), ei need endidki unusta.“

      Ega hunt pesa ümbert ei murra. [EV 1595]

      Kurikael teeb targalt, kui tegutseb kodust kaugemal – muidu võib kergesti vahele jääda. Targem suli petab nii, et tema isiklikust ja töökoha arvutist ei oleks võimalik näiteks kahtlasi pangaülekandeid leida.

      Ega häbi härja suurune pole. [EV 1702]

      Häbitunne läheb ajapikku üle, lõpuks saab häbiga hakkama. Väikest häbi ei näegi – see on nagu kodujänes, paned puuri, riivi ette ja ainult mõnikord lähed ise ja üksi teda salaja silitama.

      Ega härja suud kinni ei seuta, kui ta pah-mast tallab. [EV 1824]

      Rahvatarkus on olnud kasutusel õigustusena väikese näppamise korral. Öeldud ka selle kohta, et kes tööd teeb, peab süüa saama. Pärit piiblist, kus seda öeldakse 5. Ms (25: 4), mida omakorda osundab Paulus

      (1. Kr 9: 9 ja 1. Tim 5: 18). Üleskirjutus Paistu khk-st (1966): „Pühakirja järgi ütlevad need, kellel öösiti tuleb himu jalutuskäike teha kolhoosi põlde mööda.“ Hanila khk-st (1981): „Hobustega tallati pahmast. Pah-mas ehk peksmata vili oli laotatud rehealuse põrandale. Hobused, neid oli enamasti kaks. Kis saab selle suud sulgeda, kis pahmast tallab? Pahmast tallavatel hobustel ei saanud suud sulgeda, kui need suuga vilja krahmasid.“ Variant Pärnumaalt (1988): „Pahma tallates ei panda hobese suud mitte kinni.“ Sellega õigustati toidukraamiga tegelejaid (nt õunakorjajaid, köögitüdrukuid, viinapruule) seda maitsma, aga ka pisut sööma ja isegi kaasa võtma.

      Ega iga pilli järele saa tantsida. [EV 8837]

      Ära lase igaühel oma elu mõjutada, kõigile pole nagunii võimalik meele järele olla. Kas mäletate J. V. Jannseni toredat tegelast Albikära Antsu, kes püüdis kõigi meele järele olla ja lõpuks koos pojaga rahva naerualuseks jäi? Kõigile meele järele olla on peaaegu võimatu. Ükskõik kui kena inimese kohta leiab alati ka negatiivseid (interneti)kommentaare.

      Ega ilma jõua keegi soojaks kütta. [EV 1949]

      Ilma ei saa muuta ega mõjutada. Väike-Maarja khk-st selgitus (1967): „Öeldakse selle kohta, et kõikide vastu ei saa hea olla ega kõigi tahtmisi täita.“ Sobib ka neile, kes ihkavad maailma muuta.

      Ega ilu pealt leent keedeta. [EV 2022]

      Ilust pole kasu, ilust ei saa kõhtu täis. Tõstamaa khk-st kommentaar (1931): „Vanasti, kui elati kehvuses, hinnati kõige rohkem seda, mis toitis ja kattis.“ Pärnu- Jaagupi khk-st (1949): „Öeldakse selle kohta, kes küll ilus, aga teod pole seda.“

      Ega jumal põle kiiret loond, jumal on hiired loond. [EV 2525]

      Aja kasutamise kohta, pole tarvis ilmaaegu kiirustada. Karula khk-st (1973): „Sõitis bussiga Antslast Lüllemäele. Lüllemäe peatuses, kui uued pealeminejad kiirustasid väljujaid, et ruttu-ruttu, vastas: „Jumal ollõv loonu roti’ ja hiire’, mitte kiire.““ Ühe üleskirjutaja mitu selgitust Rakverest (1976): „1. Naljavastus kiirustajale.

      2. Naljatav halvustamine, kui ohitakse, et väga kiire on.

      3. Viivitamise õigustamine. 4. Trotsiv vastus tagasundijale.“

      Ega kade keela, kui helde tahab. [EV 2845]

      Kes annab, see saab (sel on); kes aitab, seda aidatakse; heldele ei keela kitsigi. Aga võib tõlgendada ka irooniliselt. Kommentaar Viru-Jaagupi khk-st (1971): „Pilklik ütelus, mis oli eriti koolilaste seas levinenud 20. aastasaja algul.“

      Ega kaks ilma kolmandata jää. [EV 2950]

      Rahvapärane tähelepanek juhuslikkuse ja mingite asjaolude kordumise kohta: kui juba kaks korda on juhtunud, juhtub tavaliselt kolmandatki korda. Saarde khk-st (1988): „Öeldi, kui järjest juba kolmas analoogiline õnnetus, pahandus, aga vahel ka mõni meeldiv seik juhtus. Seda öeldi veel futuraalselt, teise järjestikku toimunud analoogilise sündmuse puhul, nagu ennustuseks, et võib veel midagi niisugust oodata.“

      Ega keegi ilmasambaks jää. [EV 2018]

      Keegi pole igavene, igaühel tuleb surra. Põltsamaalt (1896): „Ükski inimene ei jää igavesti elama, vaid igale ühele tuleb kord surm, ühele varem, teisele hiljem.“ Eesti asundustest Krasnodari kraist (1967): „Nii üteldi enne ja üteldakse ka nüüd selle kohta, kui üteldakse, et ta oleks ju veel võinud elada.“

      Ega kiri ei valeta. [EV 3817]

      Rahvas usub kirjasõna. Kirjapandu on tõe mõõt. Laiuse khk-st seletus (1937): „Kiri on surnud olevus, tema ei valeta. Kirja tegija on elav olevus. Kui tema valetab, seda ei saa kirja valeks ütelda.“ Pärnumaalt (1988): „Kiri ei valeta (vahel lisati veel: aga kirja tegija valetab). Öeldi, kui taheti kuidagi raamatu või ajalehe abil tõestada. Teise poole lisas tavaliselt see, kellele kirja abil püüti midagi usutavaks teha.“ Esineb piiblis (Jh 10: 35).

      Ega kodu jänes ole, et iest ärä juokseb. [EV 3957]

      Koju pole kiiret, sinna jõuab alati. Võrdle vanasõnaga: „Ega töö jänes ole …“ Tundub, et sellises kodus pole asjad päris õiged. On ju usuisa Martin Luther nii kenasti öelnud: „Mees peab looma kodu, kus naine tahaks olla, naine peab hoidma kodu, nii et mees tahaks sinna tulla.“ Võtame eeskuju!

      Ega kuer siis kiljata, kui kondiga visata. [EV 4020]

      Head asja ei põlata ära, ei tõrjuta tagasi (isegi kui seda on vähe või sel on puudusi). Muinasjuttudes kordub järjest see koht, kus kangelane targa õpetusel kuningatütre või aaret valvava koletise jaoks liha kaasa võtab ja nii valvurist eluga mööda ja tagasi pääseb. Nii on vanasõna käibinud ka altkäemaksu kohta.

      Ega kõht pole koeraks narrida. [EV 4771]

      Nälg on kibe ja ebameeldiv, mõjub meeleolule halvasti. Kui kõhutühjus tunda annab, tuleb korralikult süüa. Pole vaja kõhtu pidevalt pala või paariga erutada. Hoidu snäkkidest ja mõtle dieet korralikult läbi.

      Ega kõrts pole põrguhaud ega kirik pole taevariik. [EV 4870]

      Seega võib kõrtsi minna ja kirikus käimata jätta. Õndsus sõltub inimesest endast, mitte rituaalidest. Mõistlik esivanem käis kõrtsis meelt lahutamas, mitte end silmituks lakkumas (oskaks mõnigi meist sedasama!).

      Aga kirikus võis poolumbkeelse pastori kogu jutlus üldse mitte kõnetada.

      Ega küll küllale kurja tee. [EV 5086]

      Selgitus Tallinnast (1967): „Nagu näiteks õli küllusest vai kehvusest jutt. Siis üeldi sel puhul, kui küllusest jutt õli, eks külla küllest õle ikke võtta, ega küll küllale liiga tee. Aga nälja näpust ei õle kedagi võtta.“ Rakverest (1976): „Kui ennegi jõukas abielludes või muul viisil veel rikkamaks saab. Sel ütlemisel on tihti ahnitsemises süüdistav või kadetsev alatoon.“

      Ega leelost leiba saa, ega laul kata lauda. [EV 5623]

      Ainult lauluga või jutuga ei saa midagi, vaja on ka tööd teha. Täiendus Setumaalt (1946): „… ku tööd ei tee.“ Paljud muidu lõbusad ja köitvad tegelased on elu