Kes otsib, see leiab. 1111 Eesti vanasõna koos kommentaaridega. Loone Ots

Читать онлайн.
Название Kes otsib, see leiab. 1111 Eesti vanasõna koos kommentaaridega
Автор произведения Loone Ots
Жанр Контркультура
Серия
Издательство Контркультура
Год выпуска 0
isbn 9789949664030



Скачать книгу

teed paremini kui käsualune. Sinu motivatsioon ja vastutustunne on suuremad. Teine suhtub peremehetundeta. Kui oled tark, lähtud tuntud nõukaaja vanasõnast: „Usalda, aga kontrolli“. Öeldud ka siis, kui kedagi, nt last, mitu korda käskima peab – lõpuks katkeb kannatus, sundija läheb täiesti ebapedagoogiliselt ise käsku täitma. Palutu aga nohiseb telefonis õndsa näoga edasi.

      Amet ei küsi leiba. [EV 257]

      Töö pole koormaks. Kui sul on võimalus midagi õppida, lase käia. Üks muistse Armeenia kuningas õppis pruudi käsul kangakudumise selgeks. Ei saanud kroonitud pea küll aru, mis hea pärast. Siis tuli sõda ja kuningas võeti vangi. Kõik tema ülikutest kaaslased hukati, tema aga, kel käsitööoskus tagavaraks, müüdi orjaks. Seal õnnestus tal kududa kangas omaenda riigi leskkuningannale, st oma abikaasale. Naine tundis mehe töö ära, kutsus maleva kokku ja vabastas armastatu. Rakvere khk-st lisandus (1976): „Pole halb, kui oskusi on varuks.“ Emmaste khk-st (1979): „Öeldakse, et hea, kui ühel inimesel on mitu elukutset.“ Häädemeeste khk-st (1980): „Sagedane soovitus noortele, kes üht või teist tegevust põlgavad.“ Eurovanasõnana: „Omandatud professioon ei taotle rukkijahul baseeruvat pagaritoodet.“

      Ammet kõik, mis leiba annab. [EV 263]

      Tööd ei pea häbenema. Torma khk-st pikem versioon (1895): „Amet kõik, mis leiba annab, kedrus ei toida midagi. Kedrusega ei jõua inimene leiba teenida. Enamiste öeldakse nii sel puhul, kui tahetakse mõnd naesterahvast, kes alati kedrab, vihale ajada.“ Helme khk-st (1953): „Öeldakse sellele, kes mustemat ja raskemat tööd teeb.“ Helme khk-st (1962): „Ühelegi töötavale inimesele ei tohi vaadata halvustava pilguga, ükskõik mis alal ka keegi töötab.“

      Andrus aus mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud, Nuut hiivapulk viib jõulud. [EV 322]

      Vanasõna kalendritähtpäevade tähistamise kohta. Andresepäev (30.11) märgib jõuludeks valmistumise aja algust. Toomapäev (21.12) langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev ja kriitiline pöördepunkt, on tähistanud ka jõulupühade algust. Nuudipäev (7.01) on olnud Eestis eriti saartel tuntud ja seda on arvatud jõulupühade lõpuajaks. Hiivapulk ehk liivapulk on murdekeeli õllenõu prunt. Seega saavad nuudipäeval peod ja joomingud otsa.

      Anna aega atra seada. [EV 103]

      Parem aeglaselt kui ruttu. Lase ettevõtmine läbi mõelda, ära sunni uisapäisa tegema. On öeldud inimese kohta, kes kiirustab teist liialt taga. Pikemalt: „Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab.“

      Anna antust, murra murtust. [EV 298]

      Anna antustki ehk vähesestki, mis sul on. Kui sulle on head tehtud, aita omakorda teisi. Niisiis – kui sulle töökohal kommikarp kingitakse, ära pane sahtlisse, vaid tõmba kile ära, paku kolleegidele ka ja näed, kuidas nende šokolaadi täis suud naerule venivad.

      Anna hobune teisele, siis anna nuga kaasa. [EV 1308]

      Hobuse laenamisest võõrale, kes tema eest piisavalt ei hoolitse, vaid teeb talle liiga, tapab tööga ära. Ära anna oma hinnalisi asju teistele trööbata. See on sama hea, kui laenatu korstnasse kirjutada. Nõo khk-st sedastus (1973): „Kui annad oma hobese tõese kätte töötada, anna väits üten, naha nülgimises.“

      Anna kurjale sõrm, siis võtab ta terve käe. [EV 4588]

      Annad kurjale veidi järele, kuri võtab su tervenisti. Patt hukutab inimese. Emmaste khk-st kommentaar (1967): „Annad kord kiusatusele järele, hiljem ei suuda pahest vabaneda.“ Rakverest (1976): „On ohtlik natukesegi alistuda mõnele pahele (viin, vargus jne) või omakasupüüdlikule ja valitsemishimulisele inimesele.“

      Anna lapsele armu ja hirmu. [EV 5438]

      Vana-aja mitmekülgsed kasvatuspõhimõtted, võrreldav piitsa ja präänikuga. Armastus on eespool – armasta oma võsukest. Aga nõua temalt korda ka, õpeta elureeglid selgeks kas või karmi käega. Emmaste khk-st

      selgitus (1968): „Laste kasvatamisel peab neile armas

      tust ja karistust jagama.“

      Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. [EV 8835]

      Tegija ei tarvitse tööks üldse pädev olla. Liigne agarus on ogarus, teadsid juba vanad rahvad. Või hakkab keegi iga teise liigutuse puhul näpuga järge ajama, viib asjad lausa nii kaugele, et tekitab valiku: kas tema või kõik teised. Seletus Helme khk-st (1953): „Saamatu inimene, kes tahab olla juhtival kohal, kuid teadmised selleks puuduvad.“

      Anna sandile kanikas, anna kott kah. [EV 10138]

      Kui hakkad kedagi aitama, hakkab abisaaja üha enam abi küsima. Iisaku khk-st (1889): „Kui keski este ühte ja pärast viel teist asja küsib.“ Hanila khk-st (1969): „Ahnus ei rahulda almusesaajat, ta soovib ikka rohkem. See oo sedasi, et sandil jääb veel leiba üle kõhutäävest. Ülejään leba võtab juure, aga tahab veel lisa, tahab kotti kua.“

      Anna sandile, mis sandi kohus, aga ära santi ära tapa. [EV 304]

      Rahvatarkus sandile andmisest: anna, kuid ära anna liiga palju. Tasuta saadut ei pruugita alati otstarbekalt kasutada, mõnikord võib helde algus hoopis halvasti lõppeda. Näiteks annad õllenäljas sõbrale ühe krooni asemel kümme, tema aga ostab selle eest hoopis pudeli viina, joob üksipäini ära ja satub kainestusmajja.

      Annab jumal lapse, annab ka lapse leiva. [EV 2514]

      Tuleviku pärast ei ole tarvis liialt muretseda, kõike ei ole võimalik planeerida, küll kuidagi saab ikka hakkama. Pilistvere khk-st (1980): „Annab jumal lapse, annab lapse jao, ei laps vaeseks tee – lohutati end paljulapselises peres järgmise tulekul.“

      Arg hoiab oma nahka. [EV 339]

      Arg ei hooli teistest, vaid kaob asjade hapuks minnes lihtsalt ära, et endale pahandust ei tuleks. Ei hakka tema õlg õla kõrval võitlema, et viletsast olukorrast auga välja tulla. Halvimal juhul läheb veel ilma peale rääkima, kuidas „need teised“ asja vussi keerasid.

      Arg koer naha hoiab. [EV 342]

      Rahvatarkus kõneleb julguse ja arguse kaksipidisest loomusest. Arg hoiab naha, julge toidab pea. Vigala khk-st variant (1948): „Kui kakelda ei taheta. Anna vägivallale alla.“

      Arm aitab enam kui hirm. [EV 349]

      Kus hirm ei mõju, seal mõjub arm. Kui kohe armuga alustad, siis on tõenäosus suur, et su soov või käsk täidetakse. Kusjuures mitte kartusest karistuse ees, vaid vabal tahtel ja rõõmuga.

      Asi olgu, tarbis är’ tulgu. [EV 411]

      Asi olgu olemas, kuigi tarvis ei pruugi minna. Vanasõna asja saamise, hoidmise ja vastupidavuse kohta. Hoia alles

      ka seda, mille otstarvet alati ei teagi, ei tea, millal seda tarvis võib minna. Öeldud ka asja kohta, millest mingit kasu pole. Kuusalu khk-st selgitus (1980): „Olgu asjaks, mitte tarvitatavaks – majas peab igasugu kraami olema, mine tea, millas midagi vaja läheb.“

      Astu kõrgesti, tereta kärmesti, kes seda teab, et sa vaene oled. [EV 433]

      Kui oskad näida ja käituda nagu tähtis inimene, lood teistelegi selle mulje. Isiklik sarm, uuema nimega karisma, loob suurepärase esmamulje. Nii võid palju punkte saada. Vähemalt esialgu. Aga julge pealehakkamine on ju pool võitu.

      Aus nimi on kallim kui kuld. [EV 481]

      Ole aus, ausus on suurim väärtus. Jälgi, et su ettevõte oleks äriregistris kõigi võimalike tärnidega, et sa ei satuks võlausaldajate musta nimekirja ja et sinust sotsiaalmeedias halba infot ei leviks. Räpina khk-st kommenteeritud (1938): „Öeldakse patustustega koormamata nime tähtsuse kohta.“

      Edevale hea, maiale magus. [EV 499]

      On öeldud parastamiseks, kui kellelgi on oma edevuse tõttu halvasti läinud.