Magusad unistused. Keyesi õed, II raamat. Susan Mallery

võttis avokaado. “Miks mitte? Kas te ei saa Amyt kaasa võtta?”

      “Oh, muidugi saaksime. Meie käsutuses oleks kena rannamaja, aga see on nii kaugel ja ma tõesti ei tahaks sellisel ajal reisida. Tead küll. Perekonnast eemal olla.”

      Nicole tahtis just mainida, et suurem osas Claire’i perest – tema kihlatu ja tolle tütar – oleksid temaga kaasas. Siis ta taipas. Claire ei tahtnud temast eemal olla. Ta ei tahtnud Nicole’i jõulude ajal üksi jätta.

      “Mul pole häda midagi,” ütles ta ruttu. “Sa peaksid minema.”

      “Asi pole sinus,” ütles Claire, kuid see ei kõlanud veenvalt. “See on meie esimene võimalus pühade ajal koos olla pärast seda, kui me kuuesed olime. Ma ei lähe Hawaiile. Ma ei taha.”

      “Ma ei usu sind.”

      “Sinna ei saa ma midagi parata,” ütles õde.

      “Sa muretsed minu pärast.”

      “Muidugi, aga ma saan sellest üle.”

      Nicole üritas naeratada, kuid ei suutnud oma huuli õieti liigutada. Ta hindas seda, et inimesed muretsesid, aga talle ei meeldinud kaastundevajadus. Tavaliselt korraldas ta oma elu nii, et sai asjadega hakkama. Ta oli ise inimene, kellelt teised juhatust otsisid. Tavaliselt polnud tema see, keda haletseti.

      “Asjadest üle saamisest rääkides,” ütles Claire kergel toonil. “Oled sa viimasel ajal Jesse’iga rääkinud?”

      “Sa tead, et ei ole.”

      “Kunagi pead ju ikka rääkima.”

      “Miks?” Oleks see Nicole’ist sõltunud, poleks ta Jesse’iga enam kunagi tegemist teinud. “Vähe sellest, et ta minu mehega magas. Ta varastas perekonna salajase retsepti ja müüs kuulsat Keyesi šokolaadikooki Internetis.”

      Ainuüksi sellele mõtlemine ajas ta hulluks. Drew oli üks asi, aga ka äri ära rikkumine?

      “See on täpselt tema moodi,” pomises Nicole. “Vean ükskõik mille peale kihla, et kui ma temaga räägiksin, oleks tal miljon vabandust. Ta ei võta kunagi vastutust.”

      “Sa viskasid ta välja,” ütles Claire vaikselt. “Ta pidi elatist teenima.”

      “Täpselt. Ta oleks pidanud tööle minema. On kümneid töökohti, aga kas ta üldse üritas tööd leida? Ei. Ta varastas. Enne Drew’ ja siis koogi.” Nicole’i kõht hakkas valutama. “Ma ei taha sellest rohkem rääkida.”