Rikkaks saamise õpik III. Jaak Roosaare

tahta rikkaks saada?

      Ülikoolis õppimise ajal veetsin oma suvevaheajad USA-s ukselt uksele raamatuid müües. Igal suvel õnnestus mul vestelda umbes 3000 perega ja nii kogunes päris hea arusaam sellest, mis on elus hea või halb ja kuidas erinevad otsused toovad kaasa ka erinevaid tagajärgi. Mulle avanes justkui võimalus piiluda inimeste ellu ja näha ühe keskmise 2–3 lapsega pere argipäeva. Ja käsi südamel, enamasti oli see kohutav! Stressis vanemad, teleka abil kasvatatud lapsed, pidev kiirustamine, tülid, haigused... Üha sagedamini tabasin ennast mõttelt, et enamik peresid oleksid palju-palju õnnelikumad, kui nad ei peaks raha pärast nii palju muretsema. Kohtasin lugematul arvul inimesi, kes tegid tööd, mis neile ei meeldinud, kuid arveid oli ju vaja maksta. Inimesed võtsid laenu, et osta asju, mida neil vaja ei läinud, et nendega uhkustada inimeste ees, kellest nad tegelikult ei hoolinud.

      Minu rõõmus ja muretu lapsepõlv sai kiire lõpu. Aga kõige selle hädamere keskel hakkasid seda enam silma üksikud toredad ja õnnelikud pered. Hakkasin sportlikust huvist analüüsima, mis on nende erandlike perede ühisosadeks ja tulin lihtsale järeldusele. „Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige!”

      Tundub päris enesestmõistetav, kas pole? Aga kui sageli käituvad inimesed sellele järeldusele sootuks vastupidiselt! Ma usun, et suurt osa meie põlvkonnast on kasvatatud teadmises, justkui oleks rikkus halb ja häbiväärne. „Raha ei ole elus kõige tähtsam!”; „Õnne ei saa osta!”; „Kõik siin maailmas ei ole müüdav!”; „Vaesus pole häbiasi!” jms mõttetarkused viitavad justkui sellele, nagu oleks rikkus midagi ebapuhast või vähemalt negatiivse alatooniga. Praktika Ameerikas aga tõestas sootuks vastupidist.

      Vaesus on halb, selles ei ole midagi auväärset ega õilsat! Vaesed inimesed on ahned, egoistlikud ja tavaliselt ka mitte eriti usaldusväärsed. Alati on erandeid, kuid seitsme suve jooksul kohatud 20 000 peret näivad seda mitte eriti romantilist järeldust kinnitavat. Ja vastupidi, enamik rikkaid inimesi olid oma eluga rahul, neil oli aega oma laste ja abikaasa jaoks ja tavaliselt olid nad lahked, abivalmid ja isetud.

      Raske on olla isetu, kui pidevalt on vaja mõelda, kust saada raha. Raske on olla hea lapsevanem, kui Sa oma abikaasaga pidevalt rahamurede pärast tülitsed. Raske on teisi aidata ja anda, kui sul endal on puudus käes. Inimesed, kes ütlevad, et raha ja rikkus ei ole oluline ja neid see ei huvita, kasutavad oma väidetes kõige sagedamini väljendeid nagu „mul ei ole selleks raha” või „ma ei saa seda endale lubada”. Maailm on täis inimesi, kes küll väidavad, et raha ja rikkus pole oluline, kuid kes samal ajal loevad iga viimast kui senti ja on ihned. Vaesed inimesed jumaldavad raha ja tunnevad rikastega võrreldes raha ees palju suuremat aukartust. Nad on raha orjad.

      Ma olen nõus, et lastele ei peaks ostma kõiki müügil olevaid mänguasju ja kindlasti ei tohiks oma lapsi rahaliselt ära hellitada. Samas ei tohiks lapsele öelda: „Me ei saa seda endale lubada!” või „Meil ei ole selle jaoks raha!” See sisendab lapsele austust ja aukartust raha suhtes, mitte ei suuna teda mõistma, et raha on vaid vahend vabaduse saavutamiseks. Palju mõistlikum on öelda: „Kas Sa arvad, et asi on seda hinda väärt?” või „Oled Sa valmis selle nimel nii-ja-nii palju töötama ja pingutama?”

      Rikkad inimesed on oma otsustes rahalisest aspektist vabad. Just selle vabaduse pärast peaks olema iga inimese eesmärk saada võimalikult kiiresti rikkaks ehk rahaliselt vabaks. Et saaks otsuseid langetada mitte rahakoti, vaid selle järgi, mis on tõeliselt tähtis. Paradoksaalsel kombel on teekond rikkuse juurde seotud enamasti välise vaesusega. Selleks, et olla ükskord rahaliselt vaba, tuleb algul elada kõvasti alla oma võimaluste. Just sellest käesolev raamat räägibki.

      Mida see raamat õpetab?

      Käesolev õpik on jagatud kolmeks osaks. Neid võiks läbi töötada järjest, aga kui on näiteks huvi just investeerimise kohta rohkem teada saada, siis on võimalik ka kohe sinna hüpata.

      Esimeses osas räägime lahti, mis üldse rikkus on, kuidas seda mõõta, kuidas rahalisi eesmärke seada ja kuidas oma edenemist jälgida. Selle tulemuseks peaks olema täpne teadmine, kus Sa rahalises mõttes hetkel oled ja kuhu välja tahad jõuda.

      Teises osas räägime rikkaks saamise mudeli kõige tähtsamast tegurist ehk säästmisest. Kui pole sääste, pole ka võimalik rikkaks saada, nii lihtne see ongi! Ühtlasi vaatame üle, kuidas võlgadest lahti saada ja kuidas vajadusel sissetulekuid suurendada. Samuti saad ideid, kuidas olla edukas ettevõtluses. Minu eesmärk on, et selle osa lõpuks otsustad Sa liituda 50% klubiga ja enda (ning ka oma järeltulijate!) elu igaveseks muuta.

      Kolmandas osas räägime lõpuks investeerimisest ja sellest, kuidas luua endale passiivset sissetulekut ja rahalist vabadust. Vaatame põhjalikumalt laenu andmist, üürikinnisvara ja dividendiaktsiaid. Veidi tuleb juttu ka kullast, metsast ja põllumaast. See osa annab Sulle konkreetsed tööriistad oma rahaliste eesmärkide saavutamiseks. Lisaks teooriale olen siia kogunud palju näiteid tegelikult toimunud tehingute kohta. Targad õpivad teiste vigadest ja nii on Sinul hea võimalus veidi kooliraha kokku hoida.

      Lisaks on õpikus palju harjutusi, mis nõuavad ka Sinult veidi mõttetööd. Ütlen kohe ära, et enamik lugejaid neid teha ei viitsi, aga enamik inimesi pole ju ka rikkad...

      MÕTTETÖÖ

      1. Miks minu jaoks on oluline olla rikas?

      2. Mis mulle ei meeldi vaesuse juures?

      3. Mida ma tahaksin elus saavutada ja teha, kui mul oleks piiramatult raha?

      4. Millist tööd ma teeksin, kui mul oleks niipalju raha, et ma enam kunagi töötama ei peaks?

      5. Kui mul oleks piisavalt raha, et seda ka teistele jagada, siis kellele ja mille jaoks ma raha annaksin?

      6. Milline on minu vanemate ja perekonna suhe rahaga?

      7.