Rikkaks saamise õpik III. Jaak Roosaare

Sageli juhtus, et aega oli tehingu tegemiseks minimaalselt, sest tunni alguskell oli juba kõlanud. Ühe meeldejäävama juhtumina ostsin kogemata Hansapanga aktsia asemel EMV aktsiat, sest olin kiiruga valinud rippmenüüst vale ettevõtte ega vaadanud ka hiljem orderit üle. EMV osteti väikese kasumiga börsilt välja, Hansapanga aktsia hind aga mitmekordistus.

      Uus kasulik õppetund tuli veidi aega hiljem. Investeerisin enda ja paari klassikaaslase raha Tallinna Farmaatsiatehase aktsiasse ja kaotasime paari kuuga ligi poole rahast. Sõbrad nüüd enam investeerida ei tahtnud. See lugu on mul hästi meeles – nimelt viis Tallinna Farmaatsiatehas 1999. aasta mai alguses läbi tagurpidi spliti: aktsiate arvu vähendati ja tänu sellele aktsia hind tõusis, kuigi ettevõtte väärtus tegelikult vähenes. Mina polnud kahjuks seda uudist lugenud ja ühel heal hommikul avastasin, et aktsia hind on 50% plussis. Loomulikult panin ma kõik aktsiad kiiruga müüki. Kontol näitas veel vana koguse aktsiaid, nii et tundus, justkui oleksime saanud suure kasumi. Minu klassivend, kes oli aktsiatesse paigutanud paar tuhat krooni – mis, nagu hiljem selgus, olid salaja isalt võetud –, hüppas rõõmust üles-alla ja tegi pärast kooli kõigile poes välja. Kui aga hakkasin asja lähemalt uurima, siis avastasin uudise ja sain aru, et tegelikult olime me hoopis umbes poolest rahast ilma jäänud. Mäletan siiamaani oma klassikaaslase nägu, kui ma julgesin talle öelda, et tegelikult me mitte ei võitnud, vaid kaotasime poole oma rahast. Sellega ka meie sõprus lõppes. Loo moraal: ära investeeri ei isalt varastatud ega sõprade raha. Tegelikult, ära üldse investeeri seda raha, mida Sa kaotada ei saa!

      2000. aastal ülikooli õppima minnes olin kahevahel, kas valida Tartu Ülikooli majandusteaduskond või Tallinna Estonian Business School. Otsustavaks sai asjaolu, et tänu headele riigieksamite tulemustele sain EBSi 100%-lise stipendiumi. Mõtlesin, et Tartu Ülikooli võin ma alati hiljem ka riigi raha eest astuda, aga stipendiumit ei pruugi enam saada. Lisaks meeldis mulle idee, et saan minna vanematest eraldi teise linna elama. Kuna õppelaenu polnud õppemaksu jaoks vaja, siis panin selle Hansapanga aktsiasse ja keskendusin spekuleerimise asemel õppimisele. EBSi raamatukogus oli investeerimisteemalisi raamatuid oluliselt rohkem ja nende kõikide läbitöötamine võttis mul aega mitu aastat. I kursusel tegin kaastööd ajalehele Äripäev, kirjutades investeerimisteemalisi artikleid. Veidi hiljem töötasin projektipõhiselt LHVs, kus minu ülesandeks oli kirjutada, peamiselt siiski tõlkida, biotehnoloogiaga seotud uudiseid. Tagantjärele mõeldes tundub see väga naljakas, sest tegelikult ei jaganud ma sellest teemast suurt midagi. Olin mõnda aega seotud ka sellise ettevõtmisega nagu Investor.ee, kuhu kirjutasin ettevõtete tutvustusi ja turuülevaateid. Hiljem kirjutasin artikleid portaalile Pwc.ee.

      Pärast esimest ülikooliaastat kandideerisin 2001. aasta suveks investeerimispanga Suprema analüütikuks, kuid sinna mind tööle ei võetud. Mu edasine karjäär sai hoopis teise suuna järgmise aasta kevadel, kui ma kuulsin võimalusest minna suvevaheajal USA-sse raamatuid müüma ja taskuraha teenima. Kuna parimad olevat teeninud seal astronoomilisi summasid – keegi Timo Rein suvega enam kui 100 000 krooni –, siis otsustasin ka proovida. Tööviisa ja lennupiletite peale läks ligikaudu 40 000 krooni, nii et panin oma Hansapanga aktsiad müüki ja vahetasin investori karjääri ajutiselt müügimehe karjääri vastu.

      Susserdasin küll vaikselt investeerimisega edasi, ostes igasuguseid fonde ja investeerides pensioni III sambasse, kuid peamine fookus oli mul nüüd koolil ja suvisel raamatumüügil. Kuna müügimehena suhtlesin igal suvel tuhandete erinevas majandusolukorras olevate peredega, siis tekkis nende elust päris hea ülevaade. Tegin enda jaoks sügavamõttelise, aga esmapilgul banaalse järelduse, et parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Avastasin, et kes kõige rohkem töötas ja rabeles, oli reeglina kõige vaesem ja oma eluga kõige rohkem plindris (lahutused, haigused ja tülid). Kõige ägedamad inimesed olid aga need, kellele kuulus oma ettevõte või kes said passiivset rendi- ja investeerimistulu. Pärast paari töösuve otsustasin, et ka mul oleks vaja luua oma ettevõte, vältimaks palgatöölise rolli. Nii asutasingi 2005. aasta lõpus investeerimise ja müügikonsultatsioonidega tegeleva firma Müügiguru OÜ (nime valis välja sõber, kes aitas asutamisega). Müüsin fondiosakud maha ja hakkasin spekuleerima Balti börsil. Keskmiselt tegin aastas üle 100 tehingu, sealhulgas paar kiiret kahjumit toovat tehingut optsioonidega. Otsustasin optsioone edaspidi mitte näppida ja keskendusin dividende maksvatele aktsiatele.

      2018. aasta alguseks oli ettevõte teeninud aktsiaturgudelt kasumit kokku enam kui 220 000 eurot. Sellest summast moodustasid dividendid 71 000 eurot. Lisaks otsustasin ma 2011. aasta lõpus luua endale eraisikuna passiivset sissetulekut pakkuva dividendiaktsiate portfelli, investeerides esmalt Tallinna Vee, Harju Elektri ja Tallinna Kaubamaja aktsiatesse. Sellest otsusest kasvas välja minu sügavam huvi dividende maksvate ettevõtete vastu ja 2012. aasta suvel otsustasin vahetada oma spekulatiivsed positsioonid dividendimaksjate vastu ning kauplemise asemel keskenduda investeerimisele. Aja jooksul olen oma eraisiku dividendiportfelli ka veidi kohendanud ja 2018. aasta alguses olid mul osalused Tallinna Vee, Olympic Entertainment Groupi, Merko Ehituse, Tallinna Kaubamaja ning EfTEN Real Estate Fund III aktsiates. Ainuüksi Tallinna Vee osaluselt olen aastate jooksul teeninud ligi 100 000 eurot dividendi (mis muuseas on eraisku jaoks olnud maksuvaba tulu – sellest tuleb hiljem ka põhjalikumalt juttu!). Kokku on minu eraisiku dividendiportfell mulle alates 2012. aastast tootnud tulu enam kui 220 000 eurot.

      2015. aasta augustis avasin endale eraisikuna konto ka Interactive Brokersi juures, et mul oleks võimalik soodsate teenustasudega investeerida ka välismaiste ettevõtete (eelkõige USA) aktsiatesse. 2018. aasta alguses on minu sealne aktsiaportfell väärt veidi enam kui 100 000 eurot ja sisaldab endas enam kui 20 reeglina dividende maksvat aktsiat. Lisaks olen ma selle konto kaudu ka Warren Buffetti poolt juhitud Berkshire Hathaway aktsionär. Ka kõigest sellest tuleb hiljem raamatu kolmandas osas põhjalikumalt juttu. Veelgi põhjalikumalt on aktsiate kohta võimalik lugeda „Aktsiatega rikkaks saamise õpikust” (roosaare.com/aktsiad).

      Lisaks aktsiatele investeerin ma ka kinnisvara ja välja antud laenude varaklassis. Kinnisvaras alustasin ma investeerimist 2010. aastal ja tänaseks kuuluvad mulle osalused viies kinnisvara valdkonnas toimetavas ettevõttes. Koos äripartneritega kuuluvad meile enam kui 30 korterit Tallinnas ja enam kui 20 üüripinda Elvas. Lisaks olen olnud investoriks ja väikeomanikuks näiteks Uuesalu Kodu eramajade arendusprojektis. Kinnisvarast tuleb samuti hiljem põhjalikumalt juttu, kuid keda teema huvitab, siis soovitan lugeda „Kinnisvaraga rikkaks saamise õpikut” (roosaare.com/kv).

      Kolmanda varaklassina investeerin ka laenude andmisesse. Mul on välja antud enam kui 2500 laenu Omaraha keskkonnas ja üle 1000 laenu Bondoras. Lisaks olen kasutanud Twino, Mintose, EstateGuru ja CrowdEstate platvorme. Minu investeerimisfirma Müügiguru on investeerinud ka võlakirjadesse ja andnud kinnisvara tagatisel laenu. Kokku olen alates 2013. aastast teeninud intressitulu enam kui 300 000 eurot.

      Miks ma nendest numbritest nii põhjalikult räägin? Et innustada ka Sind ettevõtluse ja investeerimise vastu huvi tundma. Iga teekond saab kusagilt alguse, kuid aastatega on võimalik välja jõuda täiesti arvestatavate summadeni. Olen oma passiivset tulu ja puhasväärtust mõõtnud igakuiselt 2006. aastast alates (tegelikult ilmselt juba varem, kuid mitte nii organiseeritud kujul). 2006. aasta alguses oli minu puhasväärtus 377 129 krooni (ehk veidi üle 24 000 euro) ja teenisin aasta jooksul passiivset tulu 235 eurot. Ometi olin ma selleks ajaks juba aastaid investeerimisega tegelenud ja raha säästnud. Lumepall alustab mäest alla veeremist väiksena, kuid saab iga ringiga suurust juurde. Sama on ka ettevõtluse ja investeerimisega!

      2013. aasta kevadeks oli raamatu esimene versioon trükiküps ja 500 eksemplari leidsid minu suureks üllatuseks kiiresti omanikud. Tagasiside oli väga positiivne, mitmed lugejad kirjutasid, et tegemist oli nende jaoks ühe parima loetud raamatuga ja lisaks praktilistele näidetele said nad siit ka suure koguse motivatsiooni. Ma ise avastasin, et kirjutamise töö meeldib mulle väga ja nii asusin juba 2013. aasta suvel koostama õpikust järgmist versiooni. Et minna teemadega süviti, panin kokku ka aktsiatest ja kinnisvarast rääkivad raamatud. Ometi oli mul tunne, et algset õpikut saaks veelgi paremaks lihvida, lisada uusi intervjuusid ja uuendada ka kõik numbrid ja tehingud. Viimase versiooni ilmumisest on möödas juba rohkem kui kolm aastat, olen ise teinud mitmeid uusi tehinguid ning tänu