Oh seda Jukut küll! Anekdoote lastest ainult täiskasvanutele. Erkki Kõlu

Читать онлайн.
Название Oh seda Jukut küll! Anekdoote lastest ainult täiskasvanutele
Автор произведения Erkki Kõlu
Жанр Анекдоты
Серия
Издательство Анекдоты
Год выпуска 0
isbn 9789949854752



Скачать книгу

isale näpuga pähe ja küsib:

      „On sul niimoodi hea?!”

      Juku kuulab oma äsja sünnitusmajast koju jõudnud venna lalinat, läheb siis ema juurde ja küsib:

      „Oled sa ikka kindel, et ta on eestlane?”

      Külaline pererahvale:

      „Küll teil on armas tita! On ta poiss või tüdruk?”

      „Me mehega pole seda veel otsustanud,” vastab ema.

      Kaks last räägivad oma vastsündinud vennakesest:

      „Ma ei saa aru, miks ta küll kogu aeg nutma peab?!”

      „Miks ta siis nutma ei peaks? Tal pole ju juukseid ega hambaid ja jalad on nii nõrgad, et ta ei suuda isegi püsti tõusta.”

      Naine palub perekonnaseisuametis oma poja sünni registreerida.

      „Mis te talle nimeks panete?” küsib ametnik.

      „Dollar.”

      „Kuulge, see ju ei sobi!” protesteerib ametnik.

      „Kuidas ei sobi? Aga mul on juba kaksikud – Mark ja Frank!”

      Isa vaatab ristsetel oma vastsündinud poega ja hüüab:

      „Aga nüüd, kallid külalised, tuleb Kinder Surprise!”

      „Mis, mänguasi šokolaadis?!” imestab keegi.

      „Ei, šokolaad mähkmetes!”

      Vanemad tahavad oma lapsele nimeks panna Juhan.

      „See nimi on juba võetud,” teatab neile ametnik. „Sarnastest nimedest on vabad veel Juhan2018, _Juhan_, Juhan-19 ja Juhan@Juhan.”

      „Kas teil lapsi on?” küsib ametnik mehelt.

      „Ei.”

      „Aga teie passis on ju kirjas, et on.”

      „Need pole lapsed, need on parasiidid.”

      Prantsuse beebi emale:

      „Madam, palun pange õhtuks valmis mõlemad rinnad – ma õhtustan sõbraga!”

      Lapsevankrist kostab vali kisa. Noor isa kiigutab närviliselt vankrit.

      „Rahu, Jaan! Jaan, ole rahulik!” keelitab ta.

      Mööduv tädike vangutab pead:

      „Te ju näete, et sellest pole mingit kasu – laps röögib veel valjemini!”

      „On küll kasu,” vastab isa. „Jaan olen nimelt mina!”

      Hoidja on ühte lapsevankrisse kõrvuti pannud kaks last: poisi ja tüdruku. Äkki pistab tüdruk kisama:

      „Appi! Vägistatakse!”

      Poiss vaatab teda hetke kahtlustava pilguga ja ütleb siis:

      „Mis sa kisad, ole vait! Keegi ei vägista sind! Sa oled ennast lihtsalt oma lutile peale pööranud!”

      Poe ees seisab lapsevanker, milles istub vanduv Juku.

      „No kuradi pask, miks see neetud ilm nii palav peab olema, raisk!”

      Mööduv vanamees küsib:

      „Kuule, poiss, kus su ema on? Kas ta tõesti lubab sul niimoodi ropendada?”

      „Mul polegi ema,” vastab Juku. „Ja mul oleks sulle kah üks küsimus. Käia oskad?”

      „Oskan.”

      „Siis käi põrgu!”

      Keegi vanatädi vaatab huviga lapsevankrisse ja kõnetab siis ema:

      „Kui toredad kaksikud! Kas mõlemad on poisid?”

      „Ei, ainult vasakpoolne,” vastab ema, „paremal on melon!”

      „Proua, teil on nii veetlevad kaksikud!” märgib mööduja.

      „Mis te nüüd!” vastab ema. „See on tegelikult üksainus poisike, aga ta on väga närviline ja tõmbleb vahetpidamata.”

      Naaber peatab Juku.

      „Ma kuulsin, et su ema tõi sünnitusmajast kaksikud. On nad poisid või tüdrukud?”

      „Üks on poiss ja teine tüdruk,” vastab Juku. Jääb siis hetkeks mõttesse ja lisab: „Aga võibolla oli ka vastupidi …”

      Mees tuleb töölt. Naine võtab teda rõõmsalt vastu:

      „Meie maimukesel tuli täna esimene hammas!”

      „Vahva!” hüüatab mees.

      „Ja ta tegi ka oma esimesed sammud!”

      „Imetore!”

      „Aga kui ta esimesi samme tegi, siis ta kukkus ja murdis oma esimese hamba.”

      „Oi-oi-oi!”

      „Aga kui ta oma esimese hamba kaotas, siis ütles ta oma esimese sõna!”

      „Tubli!”

      „Kui sa vaid teaksid, mis sõna see oli!”

      „Ja kes on lapse isa?” küsib sotsiaaltöötaja.

      „Mu jumal,” sosistab noor ema.

      „Kuulge, tütarlaps, seda ei jää nüüd küll keegi uskuma!”

      Sõbrad omavahel:

      „Kuidas su poeg elab?”

      „Lausa suurepäraselt! Mida päev edasi, seda rohkem sarnaneb ta minuga.”

      „Jumal hoidku! Ega ma teda äkki millegagi aidata ei saa?”

      Naine kohtab lapsevankrit lükkavat sõbrannat.

      „Ta on sul nii oma isa nägu!”

      „Seda minagi, aga mees arvab, et poiss on tema nägu,” vastab sõbranna.

      Naine jalutab lapsevankriga. Tema sõbranna tuleb vastu ja imetleb beebit:

      „Kui armas lapsuke ja nii väga su mehe nägu!”

      „Ah nii?” vastab naine. „See on meie naabrinaise laps.”

      Sõbrannad omavahel:

      „Minu väike poeg on oma ea kohta väga hästi arenenud. Ta oskab oma nime juba mõlemat pidi öelda.”

      „Ja