Oh seda Jukut küll! Anekdoote lastest ainult täiskasvanutele. Erkki Kõlu

olete vist väga õnnelik?” küsib üks, nähes teise käes suurt lillesülemit.

      „Väga,” kinnitab teine. „Kolm …”

      „Aga miks teil lilled eraldi kimpudesse on seotud?”

      „Nii on kergem jagada. Igale naisele üks.”

      Noor naine on äsja lapse sünnitanud. Õde tuleb ta palatisse ja teatab, et lapse isa on kohale jõudnud.

      „Tore!” rõõmustab noor ema. „Ma loodan, et te kirjutasite ta nime ja aadressi üles.”

      Kaks medõde sünnitusmajas:

      „Kes seal nii kõvasti nutab? Ega need ole kolmikud, kes täna öösel sündisid?”

      „Ei, see on nende isa.”

      Mees tammub närviliselt sünnitusmaja ooteruumis. Lõpuks tuleb õde ja näitab talle mustanahalist vastsündinut.

      „Muud ma oma naiselt ei oodanudki,” on mees ärritunud. „Alati läheb tal kõik kõrbema!”

      Sünnitusmaja ooteruumis märkab medõde isa, keda ümbritsevad kümme poissi. Märgates, et kõik on väga mures, püüab õde neid rahustada:

      „Kõik läheb hästi, vannun teile!”

      „Oo ei, me ei muretse selle pärast,” vastab isa, „kuid me soovime väga poissi, et saaksime jalgpallimeeskonna kokku.”

      Sünnitusmajas õnnitletakse noort isa kaksikute puhul, mees on aga miskipärast sünge näoga.

      „Mis viga? Kas te ei rõõmustagi?” imestab medõde.

      „Oma lapsest on muidugi hea meel,” vastab mees, „aga küll ma sellele teise lapse tegijale veel näitan!”

      Mari ja Jaan on vaid kolm kuud abielus olnud, kui neile laps sünnib. Sünnitusmajas õnnitleb medõde Jaani isaks saamise puhul ja muigab:

      „Huvitav, kuidas need lapsed nüüd kolme kuuga ilmale tulevad?”

      „Minu Mari oli abielludes väga süütu,” vastab Jaan. „Ta lihtsalt ei teadnud, et lapse saamiseks tuleb üheksa kuud oodata.”

      JUKU IMIKU-AASTAD

      Emaüsas vestlevad kaksikud:

      „Mis sa arvad, kas pärast sündimist on elu?”

      „Arvan, et ei ole – sealt pole ju keegi tagasi tulnud.”

      Noorpaar toob koju oma esimese beebi. Naine soovitab mehel mähkmete vahetamisega kätt proovida.

      „Mul on kiire,” vastab mees. „Järgmine kord!”

      Mõne aja pärast on lapsel vaja uut mähet ja naine kutsub uuesti meest. Mees on üllatunud:

      „Ma pidasin silmas järgmist last!”

      „Kes on lapse isa?” küsitakse noorelt emalt.

      „Jaan.”

      „Aga perekonnanimi?”

      „Nii head tuttavad me ka ei olnud.”

      Noore isa blogist:

      „Täna öösel sain aru, et uni on parem kui seks!”

      Naine soovib vastsündinut registreerida.

      „Ta on mul juba neljateistkümnes,” seletab ta ametnikule.

      „Väga hea,” vastab see. „Kuidas teie nimi on?”

      „Tamm.”

      „Kas teie mees on samuti Tamm?”

      „Ta ei ole mu mees.”

      „Tähendab teie lapse isa ei ole teie abikaasa?”

      „Jah. Ta on kõigi mu laste isa, aga me pole abielus.”

      „Imelik. Neliteist ühist last, aga te pole temaga abielus.”

      „Ta lihtsalt ei meeldi mulle mehena!”

      „Seosetu kõne? Seisad vaevu jalgel? Ei suuda pudelita uinuda? Ära muretse, sa oled vaid kuus kuud vana …”

      Naine sünnitab esiklapse. Mõne aja pärast tulevad sugulased-tuttavad varrudele. Et poissi kurja silma eest kaitsta, tõstavad vanemad hälli pimedasse toanurka ja peidavad lapse asemel teki alla vana koera. Naabrinaine Maali ei saa aga oma uudishimu kuidagi tagasi hoitud, hiilib hälli juurde, kergitab tekinurka ja hüüab valjusti:

      „Andku jumal talle tervist! Poiss on nagu isa suust kukkunud!”

      Juku ema sünnitab kolmikud. Naabrid uurivad Jukult:

      „Mis siis poistele nimeks pandi?”

      „Kui ma isast telefonis õigesti aru sain, siis Neetud, Lugu ja Raisk.”

      Üks tuttav teisele:

      „Ma sain alles täna aru, et ma ei ole laste saamiseks valmis. Ma lihtsalt ei talu seda igaöist röökimist!”

      „Sul oli pere juurdekasv või? Poiss või tüdruk?”

      „Poiss. Juba kuu vanune.”

      „Siis tuleb veel ainult veidi kannatada. Poisid karjuvad neljakuuseks, tüdrukud 40-aastaseks saamiseni.”

      Vestlevad kaks sõbrannat.

      „Kui ta mu ellu ilmus, olin õnnest segane! Unistasin muudkui sellest, kui hea meil koos on. Kuidas ta mind iga päev rõõmustab, kui hea on temaga …”

      „Ja kuidas on?”

      „Ah et mis on?! Puhas alandus! Mina pakun talle ainult parimat, aga tema … Algul karjub mu peale, siis õgib end täis, röhitseb … Pärast seda aga tõmbub endasse, vedeleb niisama, jõllitab tuimalt ühte punkti. Minu poole isegi ei vaata! Vahel juba mõtlen, et miks ma seda kõike üldse talun!”

      „Njaa … Mul on väga kahju. Kas sa lahutada ei taha?”

      „Mitte praegu! Poiss on ju kõigest kaks kuud vana!”

      Kaks sõbrannat räägivad oma lastest.

      „Minu poiss mind öösiti enam ei sega. Nagu ta ärkab ja nutma hakkab, laulan ma talle kohe unelaulu.”

      „Mina tegin enne täpselt samuti, aga naabrid ütlesid: „Kuule, Mari, las ta parem karjub.””

      Sõber räägib tulevasele isale:

      „Kui su poeg sünnib, käed rusikas, saab temast varas. Aga kui käed ei ole rusikas, siis saab temast aus ja hea inimene.”

      Poeg sünnib, käed rusikas.

      „Tee käed