Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Triin Vihalemm

(Toim) (2000). Elutingimuste uuring Eestis 1999. aastal. Põhiandmed. Norbalt II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Murutar, A. ja Vihalemm, P. (1972). Nekotorõje problemõ kompleksnogo issledovanija udovletvorjonnosti zavodskogo kollektiva. Ü. Vooglaid (Toim). Trudõ po sotsiologii II (lk 204–241). Tartu: TRÜ sotsioloogialaboratoorium.

      Narusk, A. (1988). Pered, kus kasvavad teismelised: perekonnasotsioloogiast. Tallinn: Valgus.

      Narusk, A. (Toim) (1994). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Eesti tööealise elanikkonna 1985. a ja 1993. a küsitluste andmetel. Tallinn-Helsingi: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.

      Narusk, A. (Toim) (1999a). Argielu Eestis 1990ndatel aastatel. Elanikkonnaküsitlustel „Eesti 93“ ja „Eesti 98“ põhinev sotsioloogiline ülevaade. Tallinn: TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

      Narusk, A. (1999b). Sissejuhatus. A. Narusk (Toim). Argielu Eestis 1990ndatel aastatel. Elanikkonnaküsitlustel „Eesti 93“ ja „Eesti 98“ põhinev sotsioloogiline ülevaade. Tallinn: TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

      Niit, T., Heidmets, M. ja Kruusvall, J. (1987). Enviromental Psychology in the Soviet Union. Handbook of Enviromental Psychology. New York: WILEY.

      Niit, T., Heidmets, M. ja Kruusvall, J. (1994). Environmental Psychology in Estonia. Journal of Russian and East European Psychology, 32(3), 5−40.

      Niit, T. ja Heidmets, M. (2001). Estonian Environmental Psychology: A Die-Hard? Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 5(3), 195−197.

      Niit, T., Kruusvall, J. ja Heidmets, M. (1981). Environmental Psychology in the Soviet Union. Journal of Environmental Psychology, 1(2), 157−177.

      Ojamäe, L. ja Paadam, K. (2009). Eluase. L. Hansson (Koost). Töö, kodu ja vaba aeg. Argielu Eestis aastatel 1985–2008 (lk 91–111). Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

      Pavelson, M. (1997). Mitte-eestlased Eesti tööturul. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik (lk 183–195). Tallinn: Avita.

      Põder, K., Jalak, A. ja Rohtla, R. (Toim) (2009). Täiskasvanute koolitus. Tallinn: Statistikaamet.

      Raitviir, T. (1981). Elulaadi tüübid Eesti NSV-s. P. Vihalemm (Toim). Elulaad ja elukeskkond (lk 81–124). Tallinn: Eesti Raamat.

      Rannik, E. (Koost) (1985). Perekond ja kultuur. Tallinn: Eesti Raamat.

      Rikmann, E. (Koost) (2007). Algatus, osalus ja organisatsioonid. Uurimusi Eesti kodanikuühiskonnast. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

      Roots, A. ja Titma, M. (2008). Valik artikleid kahest põlvkonnast. Tartu: Ida-Euroopa Sotsiaaluuringute Keskus.

      Rosengren, K. E. (1997). Culture in Society: Agency and Structure, Continuity and Change. M. Lauristin, P. Vihalemm, K. E. Rosengren ja L. Weibull (Toim). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition (lk 9–24). Tartu: Tartu University Press.

      Rosengren, K. E. ja Weibull, L. (1997). Introduction. M. Lauristin, P. Vihalemm, K. E. Rosengren ja L. Weibull (Toim). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition (lk 1–5). Tartu: Tartu University Press.

      Rosimannus, R. ja Titma, M. (2004). Estonia. J. Geer (Toim). Public Opinion and Polling Around the World. A Historical Encyclopedia, Vol. 1 (lk 312–321). Santa Barbara, Denver, Oxford: ABC Clio.

      Rosimannus, R. ja Veskimägi, M. (Koost) (1990). Avalik arvamus ja majandusreform (sotsioloogilised uuringud dets. 89 – mai 90). IME-bülletään XI. Tallinn: „Mainori“ avaliku arvamuse uuringute keskus.

      Runnel, P. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2004). Mobiilid, arvutid, internetid: Eesti infoühiskonna künnisel. V. Kalmus, M. Lauristin ja P. Pruulmann-Vengerfeldt (Toim). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 147–161). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P. ja Reinsalu, K. (2009). The Estonian Tiger Leap from Post-Communism to the Information Society: from Policy to Practices. M. Lauristin ja P. Vihalemm (Toim). Estonia’s Transition to the EU. Twenty Years On (lk 30–42). London, New York: Routledge.

      Rämmer, A., Kalmus, V. ja Käärik, H. (2015). Academia sociologicae 25. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLIII. Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis (lk 8–39). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.

      Saar, A. (1989). Ausalt ja avameelselt. Tallinn: Perioodika.

      Saar, E. (Toim) (1988). Keskharidus – tee algus. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut.

      Saar, E. (1997). Women Disadvantages in Labour and Gender Differences in Educational Paths. M. Taljunaite (Toim). Everyday Life in the Baltic States (lk 109–124). Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology.

      Saar, E. (Toim) (2002). Trepist alla ja üles. Edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

      Saar, E. (2010). Sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondadevaheline mobiilsus. Sotsiaaltöö, 13, 24−29.

      Saar, E. (Toim) (2011). Towards a Normal Stratification Order: Actual and Perceived Social Stratification in Post-Soviet Estonia. Bern: Peter Lang.

      Saar, E. (2012). Võitjate põlvkonna võitjad ja kaotajad. A. Aarelaid-Tart (Koost). Nullindate kultuur II: põlvkondlikud pihtimused (lk 80–104). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Saar, E. ja Helemäe, J. (1998). Intragenerational Mobility and Middle Class Formation in Estonia. M. Kivinen (Toim). The Kalamari Union: Middle Class in East and West (lk 149–175). Aldershot: Ashgate Publishing.

      Saar, E. ja Helemäe, J. (2008). Employment Careers of Men in Estonia. H. – P. Blossfeld, M. Mills ja F. Bernerdi (Toim). Globalization, Uncertainty and Men’s Careers: An International Comparison (lk 239–268). Northampton: Edward Elgar.

      Saar, E., Helemäe, J. ja Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

      Saar, E., Roosalu, T., Roosmaa, E. – L., Tamm, A. ja Vöörmann, R. (2013). Developing Human Capital in Post-Socialist: Estonian Experience. E. Saar, O. B. Ure ja J. Holford (Toim). Lifelong Learning in Europe: National Patterns and Challenges (lk 372–396). Cheltenham: Edward Elgar.

      Saar, E., Titma, M. ja Kenkmann, P. (1994). Estonian Sociology: The Emergence of an Empirical Tradition. M. F. Keen ja J. Mucha (Toim) (1994). Eastern Europe in Transformation: The Impact on Sociology (lk 157–162). Westport CT, London: Greenwood Press.

      Saar, E., Täht, K. ja Roosalu, T. (2014). Institutional Barriers for Adults’ Participation in Higher Education in Thirteen European Countries. Higher Education, 68, 5, 691–710.

      Saar, E., Unt, M. ja Roosmaa, E. – L. (2014). Cumulative Inequality Effects of Adult Learning in Estonia. H. – P. Blossfeld, E. Kilpi-Jakonen, D. Vono de Vilhena ja S. Buchholz (Toim). Adult Learning in Modern Societies: An International Comparison from a Life-Course Perspective (lk 162–183). Cheltenham, Northampton: Edward Elgar.

      Saar, U. (1994). Elanikkonnaküsitluste „Eesti 93“ ja „Eesti 85“ võrreldavad küsimused tööealise elanikkonna osas (naised vanuses 18–54 ja mehed 18–59). A. Narusk (Toim). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad Eestis: Töö, kodu ja vaba aeg. Eesti tööealise elanikkonna 1985. a ja 1993. a küsitluste andmetel (lk 252–259). Tallinn-Helsingi: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.

      Salumets, V. (1998). Rockrapsoodia. Tallinn: Entsüklopeediakirjastus.

      Smahel, D., Helsper, E., Green, L., Kalmus, V., Blinka, L. ja Ólafsson, K. (2012). Excessive Internet