Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Triin Vihalemm

The Integration of Non-Estonians into Estonian Society: History, Problems and Trends. Tallinn: Estonian Academy Publishers.

      Kirch, A., Kirch, M. ja Tuisk, T. (1992). The Non-Estonian Population Today and Tomorrow: A Sociological Overview. Tallinn: Estonian Academy of Sciences.

      Kirch, A., Kirch, M. ja Tuisk, T. (1997). Vene noorte etnilise ja kultuurilise identiteedi muutused aastatel 1993–1996. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik (lk 47–67). Tallinn: Avita.

      Kivirähk, J. (1991). From the Singing Revolution to the Referendum of Independence. – Emor-Reports, 1(1), 12–14.

      Klapper, J. (1960). The Effects of Mass Communication. New York: Free Press.

      Kobin, M. (2013). Globaalse subkultuuri avaldumine Eestis: hiphop-kultuur Rakveres. A. – A. Allaste (Toim). Subkultuurid. Elustiilide uurimused (lk 164–194). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

      Kobin, M. ja Allaste, A. – A. (2009). Hip-hop in Rakvere: The Importance of the Local in Global Subculture. G. McKay jt (Toim). Subcultures and New Religious Movements in Russia and Central-East Europe (lk 87–110). Bern, Oxford: Peter Lang.

      Krull, H. (2012). Uued vabastusliikumised. A. Aarelaid-Tart (Koost). Nullindate kultuur I: teise laine tulemine (lk 145–174). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Kuks, A. (1934). Eesti koolinoorsoo ideaalid: 1922. a. ankeedi andmeil. Tallinn: Tallinna Keskvangimaja.

      Kruuse, M. (2015). Juhan Kivirähk: olen Andrus Saarele tänulik tema õpetuste, koostöö ning väärika konkurentsi eest. Eesti Päevaleht, 28.05.

      Kruusvall, J. (1981). Kodu linnas: keskkond elulaadi kujundajana. P. Vihalemm (Toim). Elulaad ja elukeskkond (lk 117–130). Tallinn: Eesti Raamat.

      Kruusvall, J. (1997). Rahvusprobleemid rahva pilgu läbi 1994. P. Järve (Koost). Vene noored Eestis: sotsioloogiline mosaiik. Tallinn: Avita.

      Kutsar, D. (1997). Multiple Welfare Losses and Risks of Social Exclusion in the Baltic States during Societal Transition. A. Aasland, K. Knudsen, D. Kutsar, D. ja I. Trapenciere (Toim). The Baltic Countries Revisited: Living Conditions and Comparative Challenges. The NORBALT Living Conditions Project. Fafo Report 230 (lk 79–94). Oslo: Fafo.

      Kutsar, D. (Toim) (2002). Elutingimused Eestis viis aastat hiljem. Norbalt II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Kutsar, D. (Toim) (2010). Vaesus Eestis. Tallinn: Statistikaamet.

      Kutsar, D. ja Trumm, A. (Toim) (1999). Vaesuse leevendamine Eestis. Taust ja sihiseaded. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Kuuli, O. (2002). Sula ja hallad Eesti NSV-s: Kultuuripoliitikast aastail 1953–1969. Tallinn.

      Kääriku I (1967). Materjalõ vstretši sotsiologov „Metodologitšeskije problemõ issledovanija massovoi kommunikatsii“. Tartu: TRÜ.

      Kääriku II (1968). Materjalõ vstretši sotsiologov „Tsennostnõje orientatsii litšnosti i massovaja kommunikatsija“. Tartu: TRÜ.

      Kääriku III (1969). Materjalõ vstretši sotsiologov „Litšnost i massovaja kommunikatsija“. Tartu: TRÜ.

      Lagerspetz, M. (2001). Kodanikeühiskonna rollid tänases Eestis. Riigikogu Toimetised, 2, 230–236.

      Lagerspetz, M. ja Pettai, I. (2003). Estonian Sociology of the 1990s: In Search of an Identity. M. F. Keen ja J. I. Mucha (Toim). Sociology in Central and Eastern Europe. Transformation at the Dawn of a New Millennium (lk 61–72). Westport, London: Praeger.

      Lagerspetz, M., Rikmann, E. ja Ruutsoo, R. (2007). Sissejuhatus: kaks aastakümmet kodanikualgatust, poolteist aastakümmet kodanikualgatuse uurimist Eestis. E. Rikmann (Koost). Algatus, osalus ja organisatsioonid (lk 9–12). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

      Lagerspetz, M. ja Rikmann, E. (2008). Kodanikualgatus ja vabatahtlik organiseerumine. M. Heidmets (Peatoim). Eesti inimarengu aruanne 2007 (lk 32–39). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

      Lagerspetz, M., Ruutsoo, R. ja Rikmann, E. (2000). Olelemisest osalemiseni? Eesti kodanikualgatuse hetkeseis ja arenguvõimalused. Akadeemia, 12, 269–298.

      Laidmäe, V. – I. (2009). Tervisehinnangud ja tervisekäitumine. L. Hansson (Koost). Töö, kodu ja vaba aeg. Argielu Eestis aastatel 1985–2008 (lk 115–149). Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

      Laidmäe, V. – I. ja Allaste, A. – A. (2004). Tervis. L. Hansson (Koost). Valikud ja võimalused. Argielu Eestis aastatel 1993–2003 (lk 64–82). Tallinn: TPÜ Kirjastus.

      Lauristin, M. (1972). O nekotorõh problemah kontent-analiza v svjazi s izutšenijem napravlennosti soderžanija gazetõ. Ü. Vooglaid (Toim). Trudõ po sotsiologii II (lk 142–180). Tartu: TRÜ sotsioloogialaboratoorium.

      Lauristin, M. (1988). Fosforiidisündroom ja avalikkuse areng. Eesti Loodus, 7 ja 8, 792–788, 879–886.

      Lauristin, M. (2008). Hästi lõimunute rolli on alahinnatud. M. Kass (Koost). Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine. Metsaülikool Eestis 2005–2008 (lk 151–156). Tartu: SA Metsaülikool.

      Lauristin, M. (2010). Punane ja sinine. Tallinn: AS Eesti Ajalehed.

      Lauristin, M. (2012). Eestlaste kultuurisuhte muutused liikumisel siirdeühiskonnast võrguühiskonda. A. Aarelaid-Tart (Koost), Nullindate kultuur I: teise laine tulemine (lk 13–43). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Lauristin, M. ja Firsov, B. (1987). Massovaja kommunikatsija i ohrana okružajuštšei sredõ. Tallinn: Eesti Raamat.

      Lauristin, M., Kaal, E., Kirss, L., Kriger, T., Masso, A., Nurmela, K., Seppel, K., Tammaru, T., Uus, M., Vihalemm, P. ja Vihalemm, T. (Toim) (2011). Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2011. Tallinn: Kultuuriministeerium. Leitav aadressilt: www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-integratsiooni-monitooring-2011-0.

      Lauristin, M. ja Heidmets, M. (Toim) (2002). The Challenge of the Russian Minority: Emerging Multicultural Democracy in Estonia. Tartu: Tartu University Press.

      Lauristin, M., Timak, R. ja Vihalemm, P. (1985). Keskkonnateadvus – arusaamad ja hinnangud. Eesti Loodus, 6, 374–382.

      Lauristin, M., Vare, S., Pedastsaar, T. ja Pavelson, M. (Toim) (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu: Projekt Vera.

      Lauristin, M. ja Vetik, R. (Toim) (2000). Integratsioon Eesti ühiskonnas: monitooring 2000. Tallinn: Rahvusvaheliste ja Sotsiaalarengute Instituut.

      Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1985a). Eestlane raamatuostjana. Looming, 2, 247–256.

      Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1985b). Keskkonnateadvus: tüüpide erijooni. Eesti Loodus, 9 ja 10, 552–557, 649–654.

      Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1998). Postkommunistlik siirdeaeg Eestis: Tõlgendusvõimalusi. II. Akadeemia, 5, 899–916.

      Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E. ja Weibull, L. (Toim) (1997). Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press.

      Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (2004). Uurimuse Mina. Maailm. Meedia metodoloogiast ja tähendusest. V. Kalmus, M. Lauristin, ja P. Pruulmann-Vengerfeldt (Toim). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 23–28). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

      Lauristin, M., Vihalemm, P. ja Timak, R. (1985). Keskkonnateadvus – arusaamad ja hinnangud. Eesti Loodus, 6, 374–382.

      Lauristin, M., Vihalemm, P., Uus, S. ja Peegel, J. (1987). Rajoonileht ja lugeja. Tallinn: Eesti Raamat.

      Livingstone, S. ja Haddon, L. (Toim) (2009). Kids Online: Opportunities and Risks for Children. Bristol: The Policy Press.

      Mannheim, K. (1952 [1928]). The problem