Kõik on hästi. Tervenda enda keha meditsiini, afirmatsioonide ja intuitsiooni abil. Louise L. Hay

sageli rahast. Kolme kuu jooksul vajus mu selg sedavõrd kõveraks, et mul diagnoositi raskekujuline, operatsiooni vajav skolioos. Lülisamba muutunud struktuuri tõttu lisandusid laienenud südamest ja vähenenud kopsumahust tulenevad tervisehädad. Operatsioon oli dramaatiline ja elupäästev – kõigi oma varraste ja kruvidega.

      Mäletan, kuidas ma operatsiooni eel Bostonis Longwoodi avenüül haigla poole jalutasin ning haiglakorpuse kõrgeid hooneid vaadates mõtlesin: “Ühel päeval tulen siia tagasi, kui olen arstiks õppinud, ning hakkan teadusega tegelema.” See operatsioon muutis mu tulevikku. Arstid päästsid meditsiini võimalusi kasutades minu elu ning minust sai arst ja teadlane, et võiksin samuti inimeste elusid päästa.

      Kuid elu ei lähe täpselt nii, nagu meie seda loodame ja ootame. Arstiõppe ettevalmistuskursuste tudengina haigestusin narkolepsiasse, mis tekitas mu teadvusesse – minu intellekti – musti auke. Ma ei suutnud loengute ajal ärkvel püsida. Näis, et minu unistus arstiks ja teadlaseks saamisest voolab allavett. See unistus lihtsalt ei saanud täituda, kui ma ei saanud oma silmi lahti ning seetõttu ka hindeid tasemel hoida.

      Pöördusin taas meditsiini poole ning sain taas kord arstidelt abi – nad leidsid ravimi, mis aitas mul ärkvel püsida. Kuid peagi pidin selle kasutamisest loobuma, sest ravimil oli eluohtlik kõrvalmõju. Kahjuks ei olnud minu jaoks nii usaldusväärsel meditsiinil mulle midagi asemele pakkuda.

      See haiguskogemus viis mind teistelt ravimeetoditelt abi otsima. Proovisin üht võimalust teise järel: alternatiivset, komplementaarset, integratiivset meditsiini – nimeta vaid, mis pähe tuleb. Kolme aasta kestel sai katsetatud Hiina ravimtaimede ja nõelraviga, isegi makrobiootilise dieediga. Kõik need meetodid pakkusid mõningast leevendust, kuid mitte ükski neist ei suutnud mind täielikult aidata.

      Üks imelisi asju, mis minuga nende otsingute kestel juhtus, oli kohtumine intuitsiooni abil töötava tervendajaga, kes juhtis mu tähelepanu minu intuitiivsetele võimetele. Ühel meeleheitehetkel külastasin ka šamaani, kes ütles mulle, et saan oma tervisehädast üle siis, kui õpin enda intuitsiooni kasutama.

      Sellest punktist kaugemale need nõuandjad mind juhatada ei suutnud. Minu tervise juures oli üks element, millele keegi tähelepanu ei pööranud – minu emotsioonid! Hakkasin enda puhul kindlaid käitumismustreid märkama. Avastasin, et kui olin millegi peale pikemat aega vihane või kui minu ümber oli vihaseid, ärritunud inimesi, vallandas see ööpäeva või hiljemalt kahe möödudes narkolepsiahoo. Võtsin täpselt aega, nii et võid mind uskuda – see jäi alati 24–48 tunni piiresse. Jõudsin tõdemuseni, et kui olin närviline või kui mind ümbritsesid pinges, murelikud inimesed, muutusin peagi uniseks. Tuled kustu! Samasugust mõju avaldasid kurvad või rõhutud meeleolus inimesed.

      Kord, kui olin raamatupoodi läinud, leidsin sealt Louise’i sinisekaanelise raamatu. Olin küll märganud, et haigestumistega seonduvad kindlad mõttemustrid, kuid ei osanud seda teadmist tervenemise huvides muud moodi kasutada kui mõningaid inimesi ja olukordi vältides, mis pikemas plaanis ei olnud just praktiline lahendus. Kuid Louise’i raamat pakkus mulle negatiivsete mõttemustrite neutraliseerimiseks ja tervise parandamiseks vajalikku tööriista – enesesisendust!

      See vääris järeleproovimist. Konventsionaalsed, alternatiivsed ja täiendavad ravimeetodid aitasid mind mõnevõrra, kuid mitte täiesti, ning minu enda või kellegi teise emotsioonide vältimine hakkas kurnavaks muutuma. Otsisin välja oma märkmiku ning tähendasin üles need afirmatsioonid, mis näisid minu tervisemuredega seonduvat.

      “Ma valin viisi näha elu igavese ja rõõmuküllasena. Ma armastan end sellisena, nagu ma olen. Ma armastan end sellisena, nagu ma olen. Mina, Mona Lisa, usaldan jumalikku tarkust ja tema suunavat kätt, mis mind alati kaitseb. Ma olen kaitstud. Mina, Mona Lisa, usaldan jumalikku tarkust ja tema suunavat kätt, mis mind alati kaitseb. Ma olen kaitstud.”

      Need on klassikalised louisehayismid. Ma kordasin neid üha uuesti ja uuesti ning minu unesööstud hakkasid tasapisi, kuid kindlalt vähenema. Ma astusin ülikooli ja lõpetasin selle meditsiini- ja filosoofiadoktori teaduskraadidega. Nende enesesisenduslike lausete abita ei oleks ma selleni kunagi jõudnud.

      Minu tervis on aastate jooksul olnud kord kehvem, kord parem. (Kellel see nii olnud poleks?) Iga kord, kui tervis on alt vedanud, olen pöördunud konventsionaalse ja integratiivse meditsiini poole. Olen välja otsinud Louise Hay raamatu ning kasutanud intuitsiooni, et jõuda tasakaalu kadumise põhjusteni. See kombinatsioon on alati töötanud.

      Selline on minu viis enda tervist hoida: meditsiin, intuitsioon ja enesesisendus. Samal moel aitan ka teisi.