Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare

      KUIDAS RIKKAKS SAADA?

      Rikkuse saavutamiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid kõik nad põhinevad kolmel teguril:

      1) aktiivne sissetulek,

      2) varad, mille väärtus võib kasvada,

      3) passiivne sissetulek.

      Aktiivne sissetulek tähendab lihtsamalt öeldult palka. Sisuliselt toimub aktiivse sissetuleku puhul vahetustehing, mille korral inimene vahetab oma aega ja energiat raha vastu. Seega on aktiivseks sissetulekuks näiteks ka sellise firma kasum, mille omanik ise põhitöökohaga firmat juhib (näiteks minu spordibaasi müügiputka). Enamiku inimeste jaoks on aktiivne sissetulek ainus tuluallikas ja seega sõltuvad nad rahaliselt toimetulekuks täielikult enda tööandjast. Aktiivse sissetuleku peamiseks miinuseks on see, et igal inimesel on ööpäevas vaid 24 tundi aega. Et aktiivset sissetulekut suurendada, peab inimene kas rohkem või efektiivsemalt (suurema palgaga) töötama, kuid kusagil tuleb siiski piir ette. Lisaks tähendab aktiivne sissetulek sageli seda, et tööd tehakse muu aja arvelt (pere, vaba aeg, hobid, sport jne.) Enamik meist ei tahaks olla suure palgaga töönarkomaanid, kellel vaba aeg puudub ja stress pidevalt üle pea kasvab. Lisaks peab leppima tõsiasjaga, et vananedes hakkab meie töövõime vähenema.

      Hea viis selgitada aktiivse ja passiivse sissetuleku erinevust, on järgmine. Oletame, et sõidad kuueks kuuks palgata puhkusele – milline on Sinu sissetulek sel ajal, kui oled puhkusel? Aktiivne sissetulek jääb sellisel juhul seisma. Üksnes aktiivse sissetulekuga pole finantsilist vabadust võimalik saavutada, sest kohe kui Sa lõpetad töötamise, kaob ka sissetulek. Seega tuleks osa aktiivsest sissetulekust konverteerida varadeks, mis võivad kas oma väärtust kasvatada või pakuvad passiivset sissetulekut.

      Varad, mille väärtus võib ajas kasvada (mis paraku tähendab ka seda, et nende väärtus võib ajas kahaneda) on kõiksugused investeerimisvarad, mis ei paku arvestatavat passiivset rahavoogu. Näiteks ehitust ootav elamumaa, väärismetallid, dividende mitte maksvad aktsiad, postmargid, tühjalt seisev renoveerimist ootav korter, maalid jne. Nende varade ühine nimetaja on see, et eeldatavasti nende varade hind kasvab ja nende ostmise-müümisega on võimalik teenida kasumit. Selliste varade ostmise korral võtab investor endale riski, sest varade väärtuse kasv ei ole garanteeritud. Reeglina ei ole võimalik täpselt ette ennustada, kas ja kui palju varade väärtus ajas muutub, sest see sõltub väga paljudest erinevatest teguritest. Peamiseks asjaoluks, mille tõttu eelpool mainitud varade väärtus ajas võiks tõusta, on nende haruldus ehk siis pakkumise vähesus. Kui mingi vara nõudlus kasvab, aga pakkumine jääb samaks, siis hind tõuseb. Lihtne! Paraku on aga nõudluse ja pakkumise ennustamine alati seotud teatud riskiga. Siin on heaks näiteks postmargid. Paberkirjavahetuse kasvuga kaasnes margikogujate kasv, mis omakorda viis mõnes riigis lausa riikliku filateeliaäri tekkimiseni. E-meilinduse ja muude kommunikatsiooni alternatiivide tekkimisega filateelia taandarenes, margikogumine muutus laiast huvialast kitsaks nišitegevuseks ning filateeliaäri hääbus.

      Selliste varade miinuseks on lisaks riskile ka see, et kasumi realiseerimiseks peame me mingi osa varast maha müüma. Kui vaadata investeerimisvarasid põllumajanduslikus võtmes, võiks neid võrrelda veisekasvatusega. Farmer ostab pisikese pulli, hooldab ja nuumab teda, kuni ühel päeval on aeg nuumveis tapamajja viia. Farmer saab raha ja loodetavasti on see summa suurem kui looma ostuks ja nuumamiseks kulutatud raha (nuumamine oleks siis analoog varade hoiukuludele). Seejuures tuleb arvesse võtta ka inflatsiooni ehk üldist hindade kallinemist – kui kõik muud hinnad kasvasid kiiremini kui meie vara hind, siis reaalne ostujõud meie varal hoopis langes.

      Kolmas rikkuse tegur on passiivne sissetulek, mis on sarnane aktiivse sissetulekuga, kuid mille pidevaks tekitamiseks pole enam vaja tööd teha. Sisuliselt on passiivse sissetuleku puhul tegemist olukorraga, kus raha teeb raha sõltumata sellest, mida raha omanik teeb. Raha asemel võib passiivse sissetuleku allikaks olla ka kinnisvara või äri. Alles passiivne sissetulek tagab majandusliku vabaduse. Nagu eelnevalt mainisime, on inimene saavutanud finantsilise vabaduse siis, kui tema passiivne sissetulek katab ära tema väljaminekud.

      Kõige tüüpilisemateks passiivset sissetulekut pakkuvateks varadeks on hoiused, välja antud laenud ja võlakirjad. Sellisel juhul teenib varade omanik igal ajaperioodil kindlaks määratud summa võrra intressi, mis ongi passiivne sissetulek. Oluline on kindlasti vaadata intressi ja inflatsiooni erinevust – kui hinnad kasvavad rohkem kui me intressi teenime (reaalintress on negatiivne), siis meie vara väärtus tegelikult ajas kahaneb. Tark investor jagab teenitud passiivse tulu kaheks: inflatsiooniks ja reaalintressiks. Algkapitali tuleks suurendada inflatsiooni võrra, sest muidu meie varanduse väärtus aegamööda väheneb.

      Teiseks passiivse sissetuleku allikaks on üürikinnisvara (tegelikult võib välja rentida ka muud kaupa, näiteks autosid). Sellisel juhul on meile kuuluv kinnisvara välja üüritud ja toodab rahavoogu. Et tegu oleks passiivse sissetulekuga, tuleb leida selline kinnisvara, mille üür kataks nii laenu tagasimakse kui ka halduskulud. Ülejääv positiivne rahavoog ongi passiivne tulu. Loomulikult võib juhtuda, et aeg-ajalt tuleb käia korteris pisiparandusi tegemas või üüriraha küsimas, kuid seda on võimalik ka ära delegeerida või vastavat teenust sisse osta (eriti kui haldad mitut kinnisvara objekti). Üürikinnisvara puhul teenime me jooksvat tulu, kuid samas kasvatab laenu tagasimakse ka meile kuuluva kinnisvara väärtust. Lisaks on enamasti pikas perspektiivis kinnisvarahinnad tõusvad. Seega on efekt sama, mis dividende maksvate aktsiatega – Sa saad oma investeeringult teenida jooksvat tulu, kuid Su investeering jääb Sulle alles ja selle väärtus võib kasvada.

      Kolmandaks passiivset sissetulekut pakkuvaks varaks on dividende maksvad aktsiad. Tüüpiliselt on need aeglasema kasvuga firmad, mis ei kuluta kogu teenitud rahavoogu äritegevuse laiendamiseks, vaid jagavad seda omanikele laiali. Eestis (ja Euroopas) maksavad ettevõtted dividende kord aastas, kuid USA turgudel noteeritud firmad teevad seda enamasti kord kvartalis. Tavaliselt jääb osa firma teenitud rahast siiski ettevõttesse ja seetõttu kasvab ka dividende maksva firma aktsiate hind. Kuna inflatsioon võimaldab firmal oma rahavoogu (ja seega ka dividende) suurendada, siis on aktsiad heaks investeeringuks ka kõrgema inflatsiooni korral. Dividendide puhul on meil võimalik teenida regulaarset tulu, ilma et me peaksime oma investeeringut realiseerima. Miinuseks on aga see, et firmade dividendid sõltuvad firma kasumist, mida on peaaegu võimatu pikalt ette prognoosida.

      Neljandaks passiivse sissetuleku allikaks on intellektuaalne omand või mingi muu sarnane toode või teenus, mida on võimalik pärast selle loomist odavalt ja lihtsalt paljundada ning edasi müüa või rentida. Näiteks on võimalik, et kirjutasid mingi populaarse raamatu, lõid arvutiprogrammi või muusikateose, mida on võimalik litsentseerida. Või said patendi mingile leiutisele. Sellisel juhul teenid Sa edaspidi iga müüdud toote pealt autoritasu vastavalt edasimüüjaga sõlmitud lepingule. Sellise sissetuleku peamiseks miinuseks on, et teenitud tulu on väga raskesti ette ennustatav ja see kipub olema tavaliselt lühiajaline – vaid vähesed muusikateosed on nii populaarsed, et neid kuulatakse aastaid. Teiseks miinuseks on, et vastava toote loomine eeldab vähemalt mingil määral annet või suurt tahtejõudu ja töökust. Plussiks on aga see, et nii on võimalik passiivset sissetulekut luua ilma mingit rahalist kapitali omamata. Viimastel aastatel on selliste võimaluste valik oluliselt laienenud tänu interneti levikule. Üheks esimeseks Eesti näiteks oli Rate.ee, mille looja teenis igakuist positiivset rahavoogu tuhandete eurode ulatuses. Kindlasti võttis sellise veebisaidi loomine nii aega kui raha, kuid eeldatavasti vähem kui mitmemiljonilise kapitali kokkukorjamine, mis oleks vajalik, et sarnast passiivset sissetulekut teenida pangahoiuselt. Nutitelefonide plahvatusliku populaarsuse kasvuga on tekkinud võimalus luua passiivset sissetulekut ka näiteks app-ide kirjutamisega. Samuti on inglise keelses maailmas levinud viis tekitada passiivset sissetulekut läbi blogide. Kui Sinu blogil on piisavalt lugejaid, siis on väga lihtsalt (näiteks kasutades Google AdSense teenust) võimalik müüa sinna vastavasisulist reklaami ja teenida nõnda passiivset sissetulekut. Näiteks üks minu kunagine tuttav raamatumüüja