Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare

Читать онлайн.
Название Rikkaks saamise õpik
Автор произведения Jaak Roosaare
Жанр Экономика
Серия
Издательство Экономика
Год выпуска 2016
isbn 9789949389322



Скачать книгу

mõtlemapanev oli ka suur bensiinikulu. Seda annab veidi seletada asjaoluga, et osalesin mitmel erineval rattamaratonil ja sõitmist Tallinn-Tartu ning Tallinn-Pärnu marsruudil oli rohkem kui tavaliselt. Ka väljas söömisele kulus rohkem raha, kui oleksin ise arvanud. Nii et kärpimisruumi on vajadusel küllalt!

      P.S. Esmapilgul võib tunduda kohatu ka kulutada 50 eurot kuus koristajale, kuid pean tunnistama, et see on olnud üks parimaid investeeringuid kodurahusse ja tülide vältimisse. Ma olen igal juhul pigem valmis jätma ära mõne autosõidu või väljas söömise kui hakata vaidlema, kes peab vaipu kloppima jne.

SÜSTEEM „ESMALT MAKSA ENDALE!”

      „Esmalt maksa endale!” on ilmselt üks kõige lihtsamaid ja vanemaid raha juhtimise süsteeme. Ühelt poolt on see efektiivne ja tagab rikkaks saamise, teisalt aga piisavalt lihtne rakendada, nii et isegi keskmisest laisem inimeseloom saaks sellega hakkama. Kui kaks eelmist süsteemi tunduvad liiga keerulised, siis „Esmalt maksa endale!” peaks olema igaühele jõukohane.

      Suure tõenäosusega oled kursis, et valitsus võtab meie sissetulekutelt tulu- ja muud maksud maha enamasti juba enne, kui me oma palga kätte saame. Aga miks see nii on? Miks ei maksta meile välja kogu palka, et saaksime ise majandada ja siis oma tulumaksu õigel ajal ära maksta? Ilmselt tahab riik meie elu lihtsustada – või on hoopis valitsusel hirm, et hiljem muutuks selle raha kättesaamine oluliselt raskemaks, sest enamik inimesi kulutaksid raha ära, enne kui maksude maksmise päev kätte jõuab? Ma arvan, et mõlemad variandid on õiged ja see on ka põhjus, miks niisugune maksukorjamine hästi töötab. Pealegi jääb ära emotsionaalne valu, kui me peaksime „oma” raha riigile tagasi andma.

      Miks ma maksusüsteemist nii pikalt räägin? Sest ilmselgelt see töötab, võttes arvesse keskmise inimese olemust ja tema teadlikkust rahaasjadest. Kui süsteem töötab valitsuse jaoks, siis töötab see ka kõigi meie jaoks. „Esmalt maksa endale!” ongi põhimõtteliselt iseenda maksustamise süsteem – vahe on aga selles, et maksutulud ei lähe mitte „musta auku”, vaid meie endi rikkuse suurendamiseks.

      Kuidas see siis reaalselt välja näeks? Iga kuu läheb mingi kindel protsent meie sissetulekutest automaatselt kõrvale, nii et me seda raha enam kulutada ei saaks. See raha investeeritakse pikaajaliselt, et luua rikkust ja suurendada meie puhasväärtust. Mida suurem protsent, seda kiiremini rikkaks saame. Kõik!

      Ei tundu just kuigi keeruline? Ometi pole 90 % inimestest sellist lihtsat plaani. Ma arvan, et põhjuseid on kaks: esiteks ei tea ja ei usu paljud inimesed, et ka väikesed summad kasvavad pikema aja jooksul suurteks summadeks. Teiseks pole paljud inimesed niisugusest reeglist ehk lihtsalt kuulnud, kuigi seda on oma raamatutes kajastanud kõik vähegi tõsiseltvõetavad finantsnõustajad. Kõige lihtsam näide illustreerimaks väikeste summade aja jooksul kasvamist on ilmselt üks ammune kaubatehing. Nimelt müüsid indiaanlased Manhattani saare hollandlastele omal ajal umbes 24 dollari väärtuses klaashelmeste eest. Juba enam kui 350 aastat on rumalate indiaanlaste üle nalja visatud, aga kui palju oleks see 24 dollarit väärt tänasel päeval? Kas indiaanlased olid ikka nii rumalad nagu esmapilgul tundub? Selgub, et kui see raha oleks investeeritud aastatootlusega 8 %, siis oleks see 350 aasta jooksul kasvanud ei vähem ega rohkem kui 11 triljoni dollarini (see on siis 11 000 miljardit). Kogu Manhattani kinnisvara väärtus on hinnatud vähem kui 1 triljoni dollarile… Muidugi ei ole meil aega 350 aastat oodata, kuid „Esmalt maksa endale!” süsteemi kasutades on meil võimalik oma rikkust jooksvalt suurendada ka uute lisanduvate summade abil. Väikesed regulaarsed summad kasvavad ajapikku suurteks summadeks (vaata tabelit). Mõelge näiteks suitsetamise peale. Kui inimene suitsetab paki päevas, siis mitu meetrit sigarette jõuab ta oma kopsudest läbi lasta 20 aasta jooksul? Kui arvestada, et pakis on 20 sigaretti, mille pikkus on ca 10 sentimeetrit, siis teeb see 20 aasta jooksul enam kui 14 kilomeetrit! Kui arvestada paki hinnaks 3,5 eurot, hinnatõusuks 5 % aastas (20 aasta pärast maksaks pakk sigarette siis veidi alla 9 euro) ja investeerida kokku hoitud summa aasta lõpus 10 % aastatootlusega, oleks meil kahekümne aasta pärast enam kui 100 000 eurot! Ja ilmselt ka väiksem tõenäosus kopsuvähiks…

      „Esmalt maksa endale!” suurimaks plussiks on ilmselt see, et kui teha süsteem automaatseks, siis ei pane inimene seda isegi tähele. Nõutav distsipliin ja „valu” on sel süsteemil palju väiksem kui eelarvestamise või kulude kirja paneku puhul. Teine suur pluss seisneb selles, et inimese sissetulekute suurenedes suureneb ka tema poolt kõrvale pandud osa. Seega ei pane me kõrvale mitte kindlat summat, vaid kindla protsendi sissetulekust.

      Kui Sa pole kunagi raha kõrvale pannud ja alati on tunne, et kuupalk saab kiiremini läbi kui kuu, siis võib ka 10 % investeerimine esmapilgul tunduda keerulisena. Kuid usu mind, Sa isegi ei tunneta selle 10 % kadumist. Miks ma nii arvan? Sest olen seda proovinud nii enda kui ka oma tuttavate peal. Inimesed, kes on harjunud elama palgapäevast palgapäevani, kulutavad oma raha ära sõltumata sellest, kas nende palk tõuseb või langeb 10, 20 või isegi 30 protsenti. Sa ei usu? Meenuta, kuna Sul viimati palka tõsteti. Suure tõenäosusega teenisid Sa mõned aastad tagasi vähem kui 90 % tänasest palgast. Kuid endiselt kipub raha enne palgapäeva otsa saama. Muidugi on siin oma osa mängida ka hindade tõusul, aga üldiselt kasvavad palgad kiiremini kui hinnad (eriti kui arvesse võtta karjääriredelil ülespoole ronimist).

      Kui oled ikkagi veendunud, et Sinu olukorras ei ole kuidagi võimalik isegi 10 % kõrvale panna, siis võin soovitada kolme väikest nõksu.

      1. Oota järgmise palgatõusuni ja alusta siis 10 % investeerimist.

      2. Tee läbi ühekuuline kulude kirjapaneku aktsioon ja vali välja, milliste väikeste asjakeste ostmata jätmine aitaks Sul kulutusi 10 % vähendada.

      3. Tee lihtsalt proovi! Loo oma „Esmalt maksa endale!” süsteem ja veendu, et saad täpselt samamoodi hakkama ka 10 % võrra väiksemate kulutustega.

      Mida peaks oma „kümne protsendi” fondiga siis ette võtma? Pikemalt tuleb sellest juttu raamatu järgmises osas. Loomulikult sõltub see inimese varasematest kogemustest, tema varadest ja tema kohustustest. Kuid rusikareegel on, et vastav raha tuleks suunata pikaajalise rikkuse loomisse ehk siis investeerida inflatsioonist tulusamalt. Kui Sind üldse investeerimine ei huvita ja Sa kardad riski nagu tuld, siis võib alustada ka pensioni III sambast. Eesti praeguste seaduste järgi saab tulumaksuvabalt sinna investeerida kuni 15 % maksustatavatest tuludest. Seega tasuks võimalikult kiiresti tõsta oma „Esmalt maksa endale!” protsenti viieteistkümnele. Vastasel korral jätad igal aastal lihtsalt osa oma raha riigi kaukasse (see ei ole küll eesti rehepapilik käitumine). Pensioni III samba abil ei saa küll rikkaks, aga ei jää vähemalt vaeseks. Kui ka see on tehtud, siis järgmiseks sammuks on luua endale uuesti 10 % rikkaks saamise fond, kuid seekord juba lisaks oma III samba investeeringutele. Sellisel juhul suunatakse investeerimiseks juba 25 % oma sissetulekutest ja ollakse veelgi kiiremini rikkuse poole teel. Kui Sul on aga veelgi suurem tahtmine rikkaks saada, siis proovi järgida soovitust, mis on teinud rikkaks palju miljonäre üle kogu maailma – investeeri alati 50 % oma sissetulekutest! See ei ole lihtne ja enamik ei suuda seda, aga juhul kui Sa seda teed, oled peagi rikas!

      50 PROTSENDI KLUBI

      Minu suurim väljakutse Sulle on liituda „50 protsendi klubiga”. Jõuda nende väheste sekka, kes on teinud rikkakssaamisest endale prioriteedi ja kellel on tahtejõudu ja distsipliini, et rahalisi ahvatlusi edasi lükata. Ma ise kuulsin 50 protsendi reeglist esimest korda, kui olin keskkoolis ja lugesin raamatut kuulsatest investoritest. Ühes peatükis oli juttu legendaarsest fondijuhist ja miljardärist, rahvusvahelise investeerimise teerajajast John Templetonist, kes rääkis oma lapsepõlvest ja otsusest, mille ta tegi juba ülikoolis olles: alati investeerida vähemalt samapalju kui kulutad. Ehk siis 50 % oma sissetulekutest. Oma säästud investeeris John Templeton aktsiaturule ja edasine on juba ajalugu. See põhimõte hakkas mulle huvi pakkuma ja mida rohkem ma rikaste investorite elulugusid uurisin, seda tihedamalt ma seda põhimõtet kohtasin. Ka Spencer Hays, minu suvise tööandja Southwestern Company põhiomanik ja dollarimiljardär, rõhutas, et tema saladus rikkakssaamisel oli elada alati tugevalt alla oma rahaliste võimaluste.

      Mis muudab 50