Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare

tarbimislaen jms)

      Järelmaksud ja muud liisingud

      KOHUSTUSED KOKKU

      Oma hetke puhasväärtuse saame teada, kui lahutame varadest kohustused.

      PUHASVÄÄRTUS

      Mis me selle teadmisega peale hakkame? Esmalt tuleks seda numbrit ehk veidi seedida. Mis siis, kui Sinu puhasväärtus on nullilähedane? Või negatiivne? Kuigi oled töötanud ja raha pärast rassinud juba aastaid või aastakümneid. Sel juhul pole Sul samamoodi jätkates ilmselt kuigi suuri šansse rahaliselt vabaks saada. Pead midagi muutma!

      Järgmise harjutusena tuleks välja arvutada, kui palju Sa igas kuus raha kulutad ehk kui suured on Su väljaminekud. Enamiku inimeste jaoks on selle väljaarvutamine väga lihtne – piisab kui vaatad, palju Sa kuus palka saad, sest kõik, mis sisse tuleb, kulub ka kohe ära! Kui see kehtib ka Sinu kohta, siis soovitan soojalt Sul võtta ette üks raske katsumus ja sundida ennast oma kulusid ühe kuu jooksul kirja panema. Lähemalt võid sellest lugeda peatükist „Kulude kirjapanek”. Ma tean, et see on raske ja nõuab distsipliini, kuid kas elu lõpuni palgaorjuses rabeleda ja püüda otsa otsaga kokku viia ei ole raske? Luban Sulle, et kui paned oma kulud ühe kuu jooksul täpselt kirja, oled teinud esimese sammu teel rahalise vabaduse poole. Tee seda! Ning alusta juba täna ja kirjuta üles kõik kulud järgmise 30 päeva jooksul!

      Eluase (üür/laenumakse, kommunaalid)

      Transport (autoliising/piletid, bensiin jne.)

      Toit

      Väljas söömine/joomine

      Riided ja muud tarbekaubad

      Meelelahutus

      Telefon

      Liikmemaksud (trennid, lasteaed, huviringid)

      Muud kulud

      KULUD KOKKU

      Nüüd saamegi välja arvutada oma rikkuse:

      PUHASVÄÄRTUS/KUU KULUD/12 = RIKKUS AASTATES

      Selleks, et saada rahaliselt sõltumatuks ehk rikkaks, on vaja, et meie rikkus oleks suurem kui meie oodatav eluiga (eeldades et kulutused kasvavad samas tempos meie kapitali tootlusega).

      Näiteks oletame, et 40-aastase Jaanuse puhasväärtus on 240 000 eurot (talle kuulub 200 000 eurone maja ja 40 000 euro eest väärtpabereid) ning kuukulud on 2000 eurot. Tema rikkus on seega 10 aastat.

      Mida me selle teadmisega peale oskaks hakata? Sisuliselt tähendab see, et kui Jaanus enam rohkem raha ei teeniks, saaks ta oma säästudest elada 10 aastat. Siinkohal tuleks aga arvestada, et puhasväärtuse hulka oleme arvestanud ka elukoha – reaalselt tähendab see, et Jaanus peab pärast elamiskoha müüki kolima tuttavate juurde või kuuse alla (teine võimalus on üürida elamispind, aga siis lähevad jällegi elamiskulud suuremaks). Lisaks on säästudest elamine suhteliselt ebameeldiv, sest toob endaga kaasa koonerdamise ja hirmu, et raha võib otsa saada.

      Kokkuvõttes on varade baasil arvutatud rikkus hea teoreetiliselt, kuid praktikas see rikast elustiili endaga kaasa ei too. Oma varasid müües jääd Sa järjest vaesemaks ja mis saab siis, kui oodatud 70-aastase eluea asemel näed ära ka oma 100. sünnipäeva? Õnneks on olemas ka teine võimalus rikkust defineerida ja mõõta. Selleks tuleb tekitada endale passiivne rahavoog. Sisuliselt tähendab see, et lisaks tavatööle tuleb luua endale mingi sissetulek, mis on Sinu põhitööst sõltumatu ehk passiivne. Sellisel juhul oled Sa rahaliselt vaba hetkel, mil igakuine passiivne rahavoog on suurem kui igakuised kulud. Ja seda mitte teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt – võid rohkem puhata ja elu muutub vabamaks ning mõnusamaks!

      Mis veelgi toredam, passiivse sissetuleku kaudu saavutatud rikkus on igavene. See kandub edasi Sinu lastele ja lastelastele. See aitab Sul katta enda kulud, sõltumata sellest kui kaua Sa elad. Passiivne sissetulek ei hooli, kus Sa viibid või millega Sa parasjagu tegeled. Raha töötab Sinu eest! Just selline rikkus on see, mida me üritame saavutada.

      Kõige parem on oma edenemist passiivse sissetuleku rikkuse poole mõõta tabeliga, kus ühel pool on kirjas kulud ja teisel pool passiivsed tulud. Siis on eesmärk kohe silme ees!

      Seega, paneme kirja, millised on Sinu passiivsed sissetulekud ja millised väljaminekud. Kuna väljaminekud arvestasime juba eelnevalt kokku, siis alustame nendest. Oletame, et kuus kulub elamiseks 2000 eurot. Nüüd paneme tabeli teisele poole kirja passiivsed sissetulekud. On Sul midagi sinna kirjutada? Kui on, siis oled juba keskmisest eestlasest ees! Kui aga esimese hooga ei oskagi midagi passiivse sissetulekuna kirja panna, pole ka hullu. Loe rahulikult edasi. Käesoleva raamatu eesmärgiks ongi see, et saavutad olukorra, kus passiivsed tulud on suuremad kui kulud.

      Kõige tüüpilisemateks passiivset rahavoogu pakkuvateks investeeringuteks on hoiused ja välja antud laenud, kinnisvara ning dividendiaktsiad. Näiteks oled oma vanaemalt pärinud korteri, mille väljaüürimisega teenid 500 eurot kuus. Sellisel juhul on Sinu passiivne sissetulek 500 eurot kuus ja juhul kui Sinu igakuised elamiskulud jäävad sellest madalamaks, oledki rahaliselt vaba.

      Rikkuse puhul oleks ka hea eristada erinevaid tasemeid. Kuigi 500 euroga kuus on võimalik ära elada, ei ole selline „rikkus” ilmselt kellelegi eesmärgiks omaette (parem on olla 2000-eurose sissetulekuga vaene, kui 500-eurose sissetulekuga rikas). Nagu eelnevalt rääkisime, on rikkus individuaalne ja sõltub suuresti taustsüsteemist. Et endale selget sihtmärki luua, oleks hea defineerida vähemalt kolm olulist rikkuse taset.

      Esiteks, milline on Sinu (ja Sinu perekonna) jaoks minimaalne summa, millega Sa ühes kuus suudad ära katta oma sundkulud. Nendeks kuludeks on näiteks eluase, toit, riided ja transport. Siin pean ma silmas minimaalset elustandardit, mida oled nõus koos oma perega vähemalt paar aastat taluma. Lisaks tuleks siia sisse lugeda ka kõik püsikulud, millest loobumine on keeruline (näiteks lasteaia tasu, järelmaksud jne). Saadud number peaks olema oluliselt väiksem kui Sinu igakuised tegelikud kulud (samas pole mõtet ka liiga äärmusesse minna – vaevalt, et Sa oleksid tegelikult kaks aastat nõus ainult makarone sööma!) Miks see number oluline on? Sest selle saavutamine läbi passiivse sissetuleku on justkui kindlustus, et Sa saad ise oma eluga hakkama. Loomulikult ei plaani me endile sellist minimalistlikku elu, kuid kui mingid halvad stsenaariumid peaksid realiseeruma, on Sul vähemalt kaitseplaan olemas. Seda taset võiks kutsuda ka „hakkama saamise kindlustuseks”.

      Teiseks rikkuse tasemeks on summa, millega suudad oma praeguse elustiili juures ilusti ära elada. Mitte külluslikult, mitte pillavalt, vaid nii et saad hakkama ja elu on täitsa tore. Näiteks meie koos abikaasaga saime Mustamäel korteris elades ilusti hakkama 1000 euroga kuus. Pärast lapse sündi kolisime linnast välja maale, mis tähendas kahte autot, ja nüüd saame hakkama 2000 euroga kuus. Me kulutame küll mõnikord rohkem, aga juhul kui meie töökohad peaksid ära kaduma, saaksime siiski ilusti hakkama. Selle taseme saavutamine vähendab oluliselt rahaga seotud hirme ja stressi ning elu läheb lõbusamaks.

      Kolmas rikkuse tase oleks selline, et Sinu passiivne sissetulek on piisavalt suur, et katta ära mitte ainult igapäevased elamiskulud, vaid ka säästmisvajaduse. Säästmisest räägime pikemalt raamatu järgmises osas, aga minu eesmärgiks on säästa vähemalt sama palju kui ma kulutan. Seega siis oleks minu järgmiseks rikkuse astmeks 4000 eurot passiivset sissetulekut kuus. Sel juhul saan ma pidevalt kasvatada ka oma väljaminekuid, sest mu passiivne sissetulek järjest kasvab: igal kuul investeerin ma 2000 eurot uute passiivset sissetulekut pakkuvate varade omandamiseks. Nüüd olen ma tõeliselt rikas ja rahaliselt vaba (ning rikkus aina kasvab).

      Minu 1. taseme rikkus … eur/kuus

      Minu 2. taseme rikkus … eur/kuus

      Minu 3. taseme rikkus … eur/kuus

      EESMÄRGID JA NENDE SEADMINE

      Ükski muutust propageeriv raamat ei saa mööda eesmärkide seadmisest. Fakt on see, et kui Sa ei tea, kuhu Sa lähed, siis on väike tõenäosus, et õigesse kohta välja jõuad. Ma ise õppisin eesmärke seadma ja saavutama peamiselt USA-s raamatuid