Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare

Oletame, et ostad Golfi ja allesjäänud 10 000 eurot paigutad IPO-st Tallinna Vee aktsiasse (hiljem räägime täpsemalt, kuidas see investeerimine käib) ja kõik saadud dividendid re-investeerid. Kaheksa aastat hiljem oleks Sul 2000 Tallinna Vee aktsiat väärtusega umbes 20 000 eurot ja lisaks teeniksid Sa igal aastal enam kui 1600 eurot dividende. Või oletame, et tegid veelgi kavalama valiku ja investeerisid raha Tallinna Kaubamaja aktsiasse näiteks 2004. aastal. 8 aastat hiljem oleks Sinu investeering kasvanud 90 000 eurole. Saaksid lubada endale UUE Subaru ja raha jääks veel ülegi…

      Kokkuvõttes, liigu auto suunas nii aeglaselt kui võimalik! Pea meeles, et tagasi minna on peaaegu võimatu ja väga-väga ebameeldiv – nii autoomanikust jalameheks kui ka kallimast autost odavamasse. Nagu üldse tarbimisega, luba endale auto osas palju vähem kui Sa rahaliselt suudaksid. Nii saad tulevikus osta endale selliseid autosid, millest teised ainult unistavad!

MÕTTETÖÖ:

      Kui suur oleks Sinu puhul 50 % klubi?

      Kirjuta üles järgmise kuu jooksul oma kulud ja leia üles erinevad võimalused kuidas kulusid vähendada. Millised on viis parimat võimalust?

      1. …

      2. …

      3. …

      4. …

      5. …

      Milliseid asju Sa oled ostnud, mis tagantjärele vaadates olid kasutu rahakulu?

      Kui suur võiks olla Sinu sõidukite maksimaalne rahaline väärtus (50 % aastasest sissetulekust)?

      KUIDAS SUURENDADA SISSETULEKUT?

      Sageli küsivad inimesed: „Mis peaks tegema, et rohkem raha teenida?” Eesti keeles kõlab väljend „raha teenima” nii halvasti, et ma ei imestaks, kui inimesed üritavad alateadlikult pigem oma sissetulekuid vähendada – et peaks vähem raha TEENIMA. Seega räägime pigem sissetulekute suurendamisest.

      Enamik inimesi seostab rikkust just sissetulekutega. Kuigi praeguseks oleme õppinud, et rikkaks võib saada ka keskmise sissetulekuga, on ometi selge, et mida suurem sissetulek, seda kergem on rikkust saavutada. Alati tuleb siiski meeles pidada, et kui palk suureneb 1000 eurot, aga kulutused suurenevad 1500 eurot, siis kokkuvõttes jäime hoopis vaesemaks. Just seetõttu on säästmine ja arvepidamine paigutatud käesolevas raamatus sissetulekute suurendamisest ettepoole.

      Sissetulekutest rääkides tuleks kõigepealt eristada kahte sorti sissetulekuid: aktiivseid ja passiivseid. Aktiivne sissetulek on selline, kus on vajalik inimese enda kohalolu või aktiivsus. Tavalisel me mõtleme sissetulekust rääkides just aktiivset sissetulekut (palk, tunnitasu, FIE kasum, honorar jne.) Nagu oli juba eelnevalt juttu, on aktiivse sissetuleku peamiseks miinuseks, et selle saamiseks tuleb investeerida oma aega, mis on meil kõigil piiratud. Passiivne sissetulek (intress, üür, dividend) ei vaja aga enam inimese enda panust.

      Kuid alustame hoopis eriala ja tegutsemisvormi valikust.

MILLINE KARJÄÄR VALIDA?

      Kui üldiselt räägitakse karjäärist kitsalt ameti või töökoha lõikes, siis minu soovitus on esmalt vaadata pilti veidi laiemalt. Miks me üldse tööle läheme? Üheks põhjuseks on kindlasti soov saada sissetulekut, et katta ära oma elamiskulud. Ideaalis on teiseks põhjuseks asjaolu, et vastav eriala või amet pakub meile huvi ja meile meeldib sellega tegeleda. Kolmandaks on ka võimalik, et tahad oma erialal tegutseda, sest tahad kedagi aidata või maailma paremaks muuta. Ühte ja sama tööd on võimalik teha mitut erinevat moodi – ja sellest tulenevalt saada ka erinevalt tasustatud ning ka töötingimused on erinevad. Oletame näiteks, et Sulle meeldib kokakunst ja söökidega seonduv. Mis töö peaksid valima? Esimene valik, mis ilmselt pähe tuleb, on kokk. Aga on ka võimalus, et asutad hoopis restorani. Või kirjutad kokaraamatuid ja annad kokandustunde. Või hoopis investeerid erinevatesse toidu- ja restoranifirmadesse. Esimesel juhul oled Sa ilmselt palgatööline. Teisel juhul võid olla hoopis ettevõtja. Kolmandal juhul spetsialist ja neljandal juhul investor. Rahalises mõttes on tegevusvormi valik palju olulisem otsus kui konkreetse ameti valik. Seega vaatame järgmisena veidi lähemalt, mida erinevad tegevusvormid tähendavad. Lähemalt võib selle kohta lugeda ka Robert Kiyosaki raamatust „Rahavoo kvadrant”.