Eesti naftatransiidi lugu. Sulev Vedler
Читать онлайн.| Название | Eesti naftatransiidi lugu |
|---|---|
| Автор произведения | Sulev Vedler |
| Жанр | История |
| Серия | |
| Издательство | История |
| Год выпуска | 2013 |
| isbn | 9789949489589 |
Firma ehitas välja ka kolmest 14 000 m3 suurusest mahutist koosneva maapealse kompleksi koos pumpla ja torustikega.
Pakterminali juhiks saanud Loo lahkumise järel võttis Milstrandi juhtimise üle Nikolai Vader. Tema käe all tõusis terminali käive 2004. aastal 14 protsendi võrra 2,3 miljoni tonnini. Terminal töötas peaaegu täisvõimsusel.
Kolmikliidu võimule tõusmine 1999. aasta kevadel tõi manöövrid tippjuhtimises Tallinna Sadamas. Pakterminali juhil Anti Oidsalul oli kokkulepe Isamaaliiduga, et temast saab sadama uus juht. Kuid lepe ei pidanud. Uus teede- ja sideminister Toivo Jürgenson lasi küll Tallinna Sadama peadirektori Enn Sarapi lahti, kuid tema asemele sai Ühispangas töötanud Riho Rasmann.
Sarapi kangutamise üheks põhjuseks peeti tema poolehoidu Eurodeki kaile, mis lubas vastu võtta suuremaid tankereid ja oli vastukarva konkureerivale Pakterminalile. Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas eitas sekkumist kaiehitusse, kuid ütles, et Eurodeki kai ehitamine on tehniliselt riskantne, sest vähendab laevaohutust naftaterminalide piirkonnas.148
Sarap kaitses end väitega, et Eurodek lubas tuua juurde kolm miljonit tonni kaupa aastas, kuid ettevõttel puudus korralik väljund merele. Samal ajal oli aga Pakterminalil kai kasutamise eelisõigus. Sarap lisas: „Aga teate: kui mina oleks eraettevõtja, siis ma tegutseks alati nõnda, et kui on võimalik, ma elimineeriks konkurente. See on täiesti inimlik ja nii tehakse kogu maailmas.”149
Eurodeki kai avati 2001. aasta augustis. Pikkus 218 meetrit, sügavus kai kõrval 13 meetrit. Kai oli projekteeritud kuni 45 000-tonniste tankerite vastuvõtuks. Eurodeki pumpamisseadmed lubasid lastida tunnis 4000 kuupmeetrit soojendatud või 2500 kuupmeetrit soojendamist mittevajavaid naftatooteid.
Selleks ajaks oli Eurodekil Muugale kerkinud juba 20 mahutit kogukubatuuriga 164 000 m3 ja kolm laadimisestakaadi, mis lubasid soojendamist mittevajava lasti puhul tühjendada 580 vagunit päevas ning soojendatava lasti puhul 348 vagunit päevas.150
Eurodeki plaanid sellega ei piirdunud: laienemiskavad nägid ette, et mahutipark peab kahe aastaga kasvama 235 000 kuupmeetrini. 2000. aasta oktoobris kuulutas Tallinna Sadam välja konkursi Muuga sadamas Vilja tänav 4 kinnistutele hoonestusõiguse seadmiseks. Parima pakkumise tegi Eurodek Transcargo. Kuid uue kompleksi ehitamine ei läinud kõige sujuvamalt: Eurodek kaebas konkurentsiametisse, et langes Tallinna Sadama kiusu ohvriks, sest näiteks seadis sadam infrastruktuurile juurdepääsu tingimuseks konkurentfirmalt Termoil kooskõlastuse hankimise Eurodeki raudtee ehitusprojektile ning Transiidikeskuselt (Transiidikeskuse omanike sekka kuulusid aga konkureeriva Pakterminali aktsionärid) kooskõlastuse saamise torujuhtme trassi ehitusprojektidele. Konkurentsiamet ei leidnud kuritarvitamist ja andis õiguse sadamale.151
Terav võitlus käis ka sadamasse planeeritud uue süvaveekai (18 m) pärast. Kai oli mõeldud teenindama 125 000-tonnise veeväljasurvega tankereid.
Alternatiividena olid kaalumisel kai ehitamine Pakterminali territooriumilt merre (see meeldis Pakterminalile) või viljakai pikendamine (mis meeldis Eurodekile).
Sadam tellis Hollandist uuringu, kuhu kohta kai kõige paremini sobib. Pakterminal tellis seepeale teisest Hollandi ettevõttest alternatiivse töö, mis väitis, et mõttekas on rajada uus naftakai just Pakterminali juurde, sest teraviljaterminal ei tohi keskkonnaohutusest lähtudes eksisteerida koos naftaterminaliga. Teraviljakai pikendamine aga raskendaks juurdepääsu konteinerterminalile ning tekitaks naftasadamast väljuvatele laevadele raskusi. Pakterminal tegi ettepaneku, et finantseerib ehitust 10–12 miljoni dollariga.
Juulis 2001 otsustas sadama nõukogu pärast mitu tundi kestnud vaidlusi, et peale jääb viljakai pikendamine.
Eurodeki laienemine oli konkurentidel tõsiselt pinnuks silmas. Detsembris 2001 teatas Äripäev, et mitme transiidifirma juhid palusid üheskoos peaminister Mart Laaril välja vahetada sadama uus juhtkond eesotsas Riho Rasmanniga. Ühe etteheitena teatas E.O.S. – i tegevjuht Arnout Lugtmeijer, et sadam mängis segastel asjaoludel Eurodekile kätte laienemiseks vajaliku maatüki, kuigi E.O.S. pakkus konkursil sama krundi kasutamise eest kaks korda rohkem raha. „Sadama konkursid tuleks korraldada riigihanke seaduse, mitte juhtkonna suva järgi,” kuulutas hollandlane. Rasmann vastas, et E.O.S. – i pakkumine ei olnud parim, sest ta ei garanteerinud veomahtu. Valeri Melnikov Eurodekist selgitas: „Stivis ei taha lasta kedagi enda kõrvale viljakail, samuti püüab E.O.S. hoida seitsmendat kaid üksnes endale. Kuigi turu olukorrast tulenevalt on Tallinna Sadam seadnud Eurodekile väga rasked tingimused, olen ma printsipiaalselt sadama juhtkonna ründamise vastu.”152
Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas (vasakul) ja E.O.S.i tegevjuht Arnout Lugtmeijer
2002. aasta alguses saavutas Eurodek täiesti uue taseme: ta käitles esimeses kvartalis 2,5 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi ehk rohkem kui Pakterminal ja E.O.S. See tegi temast transiidituru liidri. Eurodeki väitel ületas tema ümberlaadimisvõimsus Pakterminali poolteist korda ja E.O.S. – i oma enam kui kaks korda.153
Transiit kasvas sel ajal nii kõvasti, et raudtee jõudis läbilaskevõime piirile ning transiidiettevõtted pidid esmakordselt kaubakoguseid tagasi tõrjuma. Vahepeal erakätesse müüdud Eesti Raudtee kavatses kasutusele võtta Ameerika Ühendriikidest soetatud uued vedurid, mis jõudsid vedada pikemaid ronge. Tallinna Sadam aga otsustas kiirendada süvaveekai ehitamist.
Mais 2002 püstitas Eurodek uue rekordi: ta vahendas vaid ühe kuuga 1,15 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi. 1990. aastate keskel oli selline kogus olnud terminalidele terve aasta töömaht.
Eurodeki mahutipark ulatus nüüd juba 330 000 kuupmeetrini, Pakterminali mahutipargi suurus oli 228 000 m3 ja E.O.S. – il 135 000 m3.154
2002. aasta novembris teatas Eurodek järgmisest töövõidust: esimese Eesti transiidifirmana ületas tema aastane maht kümne miljoni tonni piiri. Kusjuures aasta polnud veel läbi.
Aasta kokkuvõttes vahendasid Eurodeki grupi firmad 11,184 miljonit tonni. Ettevõtte töömaht oli kasvanud aastaga fantastilised 52 protsenti.
See oli eufooria aeg. Prognoosid rääkisid, et Vene kütusevood hakkavad tulevikus kahanema, kuid ärimehed nägid, et reaalselt vood hoopis kasvavad. Eurodek planeeris järgmise aasta mahuks juba 12 miljonit tonni.
Pakterminali tegevjuht Raivo Vare (vasakul) ja Eurodeki juhtivtegelane Valeri Melnikov
See aga ei täitunud. 2003. aastal kukkus Eurodeki firmade maht 10,05 miljoni tonnini.
2004. aasta mais avas sadam palju kirgi tekitanud uue süvaveekai. Romanoff Larens andis ühe harva usutluse Eesti meediale. Ta ütles Päevalehele: „Uue süvaveekai käikulaskmisega teeme lõpu Pakterminali ja E.O.S-i mitmeaastasele monopoolsele õigusele süvaveekaide kasutamiseks Tallinna Sadamas.” Romanoff Larens teatas ka, et firma laiendab mahutiparki veel 90 000 m3 võrra (kogumahuks kujuneb siis 420 000 m3). Tema hinnangul ennetas Venemaa naftatootmise kasvutempo jätkuvalt riigi transpordi ja ümbertöötamise infrastruktuuri kasvu, mistõttu transiidivoogude äkilisi muutusi Eestil karta ei ole. 2008. aastal plaanis Eurodek töödelda juba 16–18 miljonit tonni naftat ja naftaprodukte.155
Kuid Romanoff Larensi helesinised unistused polnud mõeldud täituma. 2004. aastal kukkus Eurodeki veomaht 8,9 miljoni tonnini. Pakterminal taastas oma liidrikoha.
Eurodeki ei aidanud ka konkurentsiametisse pöördumine. Firma väitis, et peab tasuma Vilja 4 uue terminaliga seoses ebaõiglaselt suurt kaubatasu. Konkurentsiamet lükkas kaebuse tagasi väitega,
Urmas Tooming. „Minister süüdistab sadamajuhti kahjurluses ja vana-meelsuses.” Postimees, 13. aprill 1999.
Taivo Paju. „Enn Sarap: eelistan põhimõtteid rahale.” Postimees, 13. aprill 1999.
„Eurodek on investeerinud Muugale 50 miljonit dollarit.” BNS, 29. august 2001.
Konkurentsiameti peadirektori otsus 15.11.2006 nr 46-L.
Andres Reimer. „Transiidifirmad nõuavad Laarilt uusi sadamajuhte.” Äripäev, 17. detsember 2001.
„Eurodek edestas esimeses kvartalis Pakterminali ja E.O.S. – i.” BNS, 4. aprill 2002.
„Eurodek vahendas rekordiliselt 1,15 miljonit tonni kütust.” BNS, 4. juuni 2002.
Toivo Tänavsuu. „Transiidifirma Eurodek laieneb jõuliselt.” Eesti Päevaleht, 12. mai 2004.