Alasti. Sylvia Day

kirjutuslaua vastas oli kaetud lameekraanidega, mis näitasid kogu maailma uudistekanaleid. Kolm selgesti eristatavat istumisnurka olid suuremad kui Marki kabinet kokku ja baar presenteeris juveelidega kaunistatud kristallkarahvine, mis olid ainsad värvilaigud muidu mustas, hallis ja valges interjööris.

      Cross vajutas laual olevat nuppu, mis sulges uksed, seejärel teist, mis matistas läbipaistva klaasseina, varjates meid efektiivselt töötajate pilkude eest. Ilus safiiri värvi kate välisakendel tagas täieliku privaatsuse. Cross raputas pintsaku õlgadelt maha ja riputas selle kroomitud nagisse. „Kas sa soovid midagi juua, Eva?”

      „Ei, aitäh.” Neetud. Vestiga oli mees veel võrratum. Ta oli neetult heas vormis. Kui tugevad õlad! Kuidas mänglesid biitsepsid ja liikus tagumik, kui ta kõndis…

      Cross viipas musta nahkdiivani poole. „Võta istet.“

      „Ma pean tööle minema.”

      „Ja minul algab kell kaks koosolek. Mida kiiremini me asjad selgeks räägime, seda kiiremini saame oma tegemiste juurde. Istu ometi.”

      „Mis asju meil on sinu arvates arutada?”

      Ohates tõstis ta mu üles nagu pruudi ja kandis diivani juurde. Ta pani mind istuma ja istus mu kõrvale. „Sinu vastuseisu. Tuleb arutada, mida teha, et ma sind enda alla saaksin.”

      „Selleks on imet vaja.” Tõmbusin mehest eemale, sikutasin smaragdrohelise seeliku serva allapoole, soovides, et oleksin pikki pükse kandnud. „Sinu suhtumine on ebaviisakas ja solvav.”

      Ja ajab mind hullult kiima – aga seda ei kavatsenud ma tunnistada.

      Cross silmitses mind, silmad pilukil. „See võib solvav olla, kuid see on aus. Sa ei ole minu meelest naine, kes vajab tõe asemel meelitusi ja muud jama.”

      „Tahan, et mind nähakse kui naist, mitte täispuhutavat seksilelu.”

      Crossi kulmud kerkisid kõrgele. „Nii?”

      „Kas me oleme lõpetanud?” Ma tõusin püsti.

      Ta haaras mu randmetest ja tiris uuesti istuma. „Kaugel sellest. Oleme leidnud paar jututeemat: meie vahel on tugev seksuaalne külgetõmme ja kumbki meist ei taha kohtamas käia. Mida sa siis täpselt tahad? Kas võrgutamist, Eva? Kas sa soovid, et sind võrgutatakse?”

      See vestlus samaaegselt võlus ja kohutas mind. Ning, jah, ahvatles. Raske oli sellest hoiduda, kui istusin vastamisi hurmava meheliku isasega, kelle eesmärgiks oli minuga kirglikult seksida. Nördimus saavutas siiski võidu. „Seks, mida plaanitakse nagu äritegevust, tapab igasuguse huvi.”

      „Kui kohe alguses parameetrid paika panna, pole hiljem liialdatud ootusi ega pettumust.”

      „Nalja teed või?” Ma tõmbasin kulmu kortsu. „Kuula ennast. Miks seda üldse keppimiseks nimetada, mitte ejakulatsiooniks eelnevalt heaks kiidetud augus?”

      Sain vihaseks, kui Cross pea kuklasse ajas ja naerma hakkas. Kume kurguhääl voolas minust üle nagu soe vesi. Terav teadmine tema ligidusest tugevnes, muutus lausa füüsiliselt valusaks. Tema maine lõbusus muutis ta vähem seksijumalaks ja rohkem inimeseks. Liha ja veri. Nagu päris.

      Tõusin püsti ja taganesin puuteulatusest välja. „Juhuseks ei pea sisaldama veini ja roose, aga jumala eest, mis iganes seks ka on, see peaks olema intiimne, sõbralik. Vähemalt vastastikuse austusega.”

      Crossi naljatuju kadus, kui ta püsti tõusis. Tema pilk muutus süngeks. „Minu eraasjades puuduvad segased signaalid. Sa tahad, et see piir ähmastuks. Ma ei näe selleks head põhjust.”

      „Minu pärast ei pea sa sittagi tegema, pealegi pean ma nüüd tööle minema.” Astusin ukse poole ja vajutasin käepidet. Neetud, sosistasin, kui see ei liikunud. „Lase mind välja, Cross.”

      Tundsin, kuidas ta minu selja taha tuli. Ta surus peopesad minu õlgade kõrgusel vastu klaasi, võttis mu puuri. Ma ei suutnud enam mõelda enda päästmisele – nüüd, kui ta oli nii lähedal.

      Tema tahtekindlus ja meeletugevus moodustasid peaaegu käegakatsutava jõuvälja. Tema lähedus piiras mind igast küljest ja sulges meid ühte mulli. Väljaspool ei olnud enam midagi, seespool kiskus kogu mu keha tema poole. See, et ta avaldas mulle säärast sügavat, toorest mõju, olles samal ajal ise nii neetult ärritav, pani mu pea ringi käima. Kuidas suudab üks mees, kelle käitumine peaks igasuguse huvi kustutama, su nii käima keerata?

      „Pööra ringi, Eva.”

      Sulgesin silmad, erutus kasvas, kui tema hääletooni kuulsin. Issand, ta lõhnas nii hästi. Tema võimukas kuum kogu kiirgas iha, see õhutas minu enda metsikut kirge tema järele. Seda kontrollimatut reaktsiooni tugevdas omakorda ikka veel tuntav pettumus lõunasöögist Stantoniga ja varasem vaidlus Crossiga.

      Ma tahtsin teda. Kohutavalt. Aga ta polnud minu jaoks hea – rangelt võttes oskasin ju ka ise oma elu kihva keerata, ma ei vajanud selleks abi.

      Mu kuumav otsaesine puudutas jahedat klaasi. „Lase mul minna, Cross.”

      „Lasengi. Sinuga on liiga raske.” Mehe huuled riivasid mu kõrva. Üks käsi surus kõvasti mu kõhule, tõmbas ta mind enda vastu. Ta oli sama erutatud kui ma ise, riist kõva ja jäme mu alaselja vastas. „Pööra ringi ja ütle head aega.”

      Pettunult ja kahjutundega pöördusin ringi, toetusin vastu ust, et jahutada kuuma selga. Ta kummardus mu kohale, kaunid juuksed ilusat nägu raamimas, käsivars vastu ust, mulle nii lähedal. Mul peaaegu polnudki ruumi hingata. Teine käsi, mis enne oli mu kõhul, puhkas nüüd mu puusakaarel, muljus seda ja ajas mind hulluks. Ta pilk oli kõrvetavalt tuline.

      „Suudle mind,” ütles ta kähedalt. „Anna mulle niigi palju.”

      Vaikselt hingeldades tõmbasin keelega üle kuivade huulte. Ta oigas, kallutas pea kõrvale ja vajutas suu minu omale. Tema nõudlikud huuled olid väga pehmed ja nende surve väga õrn. Oigasin ja tema keel tungis mulle suhu, maitstes mind pikkade, aeglaste tõmmetega. Cross suudles kindlalt, oskuslikult ja parajalt agressiivselt, ajades mind totaalselt hulluks.

      Nagu eemalt registreerisin selle, et mu käekott kukkus põrandale, seejärel olid mu sõrmed tema juustes. Sikutasin siidiseid kahle, et tema suu oma huultele juhtida. Ta oigas, surus keele sügavamale, avastas mu suud noolivate tõmmetega. Tundsin tema ärevaid südamelööke oma rinna vastas – otsekui tõestust, et ta ei ole väljamõeldis, mille manas silme ette minu palavikuline kujutlusvõime.

      Cross põrkus uksest eemale. Ta asetas ühe käe mu kukla ja teise tagumiku alla ning tõstis mu endale sülle. „Ma tahan sind, Eva. Toob see häda kaela või mitte, ma ei suuda end taltsutada.”

      Olin kogu kehaga Crossi vastu surutud, valulikult teadlik igast tema kuumast ja kõvast sentimeetrist. Suudlesin teda vastu, tahtsin ta elusast peast ära süüa. Mu nahk oli niiske ja liiga tundlik, rinnad rasked ja hellad. Kliitor tuikas tähelepanu järele, tagudes ühes rütmis minu metsikute südamelöökidega.

      Olin kõigest ähmaselt teadlik, järsku tundsin oma selja vastas diivanit. Cross oli kummargil mu kohal, üks põlv diivanil, teine jalg põrandal. Ta haaras parema käega mu põlveõndlast ning libises kindlalt ja omastavalt reit mööda ülespoole.

      Ta hingas sisinal välja, kui jõudis kohta, kus tripp kinnitus siidisuka ülemise serva külge. Ta rebis oma pilgu mu silmist lahti ja libistas reisi paljastava seeliku alla.

      „Jeesus, Eva.” Vaikne kõma vibreeris tema rinnus, primitiivne heli, mis tõi külmavärinad mu nahale. „Su bossil veab, et ta on gei.”

      Uimasena tundsin, kuidas Crossi keha minu kohale laskus, mu jalad vajusid laiali, et mahutada tema puusade laiust. Lihased pinguldusid kannatamatusest tõusta tema poole, kiirustada tagant lähikontakti, mida ma olin igatsenud sellest ajast alates, kui teda esimest korda nägin. Pead madalamale lastes võttis ta mu suu jälle enda valdusse ja hakkas ägedalt mu huuli närima.

      Järsku eemaldus ta minust.

      Jäin lebama õhkuahmiva ja märjana, väga nõus ja valmis. Siis taipasin, miks Cross nii äkitselt tõusis.

      Keegi seisis