Pokker ja võitja psühholoogia: eduka pokkerimängija hoiakud ja mõtteviis. Matthew Hilger

kus ta arvab, et nüüd teab ta kõike, mida pokkeri kohta üldse teada saab. Isegi kõige paremad mängijad alles õpivad.

      Pokkerit võib võrrelda vana autoromuga, millega püüad järsakust üles sõita. Kuni gaasipedaali kindlalt põhjas hoiad, saavutad stabiilselt edu ja liigud vaikselt ülespoole. Niipea kui jala pedaalilt tõstad, tempo aeglustub. Kui sa siis kähku uuesti gaasi ei anna, võib hoopis hullusti minna ja auto võib tagasi mäest alla põrutada.

      Oma mänguoskusi tuleb pidevalt lihvida ja arendada. Kuigi tulemus on vaevumärgatav ja võidud kasvavad vähehaaval, on tähtis, et ülesmäge liikumine oleks järjepidev. Kohe, kui loobud oma oskuste arendamisest, areng peatub ning sellele järgneb taandareng. See on niisama vältimatu kui see, et vana auto veereb mäest alla, kui jalg gaasipedaalilt ära võtta.

      Algajad mängijad, kes suhtuvad pokkerisse täie tõsidusega, püüavad innukalt võimalikult ruttu väga palju informatsiooni hankida ja seda omandada. Selle tulemusena on nende tulemused esimeste kuude jooksul väga ebaühtlased, kuid pärast tõuse ja mõõnu nad avastavad, et nende mänguoskused on oluliselt paranenud. Kahjuks kaob paljudel teatud aja möödudes entusiasm ja reibas õppimistahe. Nad kulutavad varem õppimisele kulutatud aja lihtsalt pokkerimängule, võimalik, et veedavad selle aja hoopis golfikursustel. Neile tunduvad usaldusväärsetena üha vähesemad infoallikad. Lõpuks piirdub nende pokkeriõpe pealiskaudse pokkeriajakirja sirvimisega, kui nad restoranis vaba lauda ootavad.

      Ülesanne: meenuta aega, mil alles hakkasid pokkerit mängima ja kui agar õppija sa olid. Kas nüüd oled vähem õpihuviline? Kui see on tõsi, siis miks?

      Sellel, et pikaajalised pokkerimängijad aja möödudes õpihimu kaotavad, on palju erinevaid põhjuseid. Mõned neist on järgmised:

Enesega rahulolu

      Algajail, kes palju kaotavad, on tugev soov õppida ja areneda. Nad soovivad mängida sama hästi nagu edasijõudnud ja head mängijad, kes teenivad palju raha. Nad kuulevad, et madalate limiitidega pole raske võita ja tühise pingutusega võib võita raha, mängides mängu, mis neile meeldib.

      Mõne kuu möödudes on algaja jõudnud juba sellisele tasemele, et on omadega plussis. Ta võidab madalate limiitidega üks või kaks mängu tunnis ja on sellega rahul. Ehkki ta sooviks mängida suuremate limiitidega ja võita suuremaid summasid, puudub tal põletav soov selle nimel pingutada. Ta kulutab oma aega meelsamini muudele asjadele, kuna ta juba niikuinii võidab.

Meisterlikkuse illusioon

      Pokker sarnaneb mõne võõrkeele valdamisega. Enamik inimesi ei õpi kunagi võõrkeelt nii soravalt rääkima, et kohalikud aru ei saaks, et see pole nende emakeel. Võõrkeeleoskusel on mitu taset. Esimene tase on see, kui suudetakse lihtsate lausetega arusaadavalt vestelda. Mõne aja möödudes võib inimene õppida juba keerukamat vestlust arendama. Lõpuks omandatakse ka släng ja tehnilisemad väljendid, mis võimaldab näiteks pidada keerukaid ärivestlusi või koolis tunde läbi viia. Võõrkeelt õppides õpitakse esimene tase enamasti kiirelt selgeks ja hüpatakse järgmisele tasemele. Järgmisel tasemel hakatakse keelt põhjalikumalt mõistma ja taibatakse, mis asi „sorav keeleoskus” üldse on.

      Pokker toimib samamoodi, kuid kahjuks on osa mängijate arusaam sellest, mida tähendab hea pokkerimängija, kaunis piiratud. Teatud tasemele jõudes usuvad nad, et on kõik vajalikud teadmised omandanud ja õppimisele pole mõtet enam aega raisata. Tegelikult on nii, et pokkerimängija, kes arvab, et teab juba kõike, ei tea tegelikult mitte midagi. Võimalik, et nad on jõudnud tasemele, kus nad juba võidavad tänu nõrgematele vastastele, kuid ei näe enam enda nõrku kohti. Piltlikult võib öelda, et nad peavad oma keeleoskust piisavaks, kui oskavad küsida teed lähimasse postkontorisse.

      Niisuguste mängijate tüüpiline käitumismuster on see, et nad püüavad korduvalt hakata kõrgemate limiitidega mängima, kuid kukuvad läbi (nad ise peavad seda halvaks õnneks). Lõpuks nad kas kaotavad kogu oma raha või loobuvad ja jäävadki mängima kõige madalamate limiitidega kõige nõrgemate mängijate vastu (bottom feeding). Mõned leidlikumad võivad muidugi taibata, et nad peaksid oma oskusi arendama, ja sukelduda taas õppimisse.

Entusiasmi kaotamine

      Paljud algajad lausa pakatavad entusiasmist ja on täis pealehakkamist. Nad veedavad kogu oma vaba aja pokkerit mängides ja selle kohta lugedes. Lõpuks esialgne entusiasm kaob, kuid kuna mäng neile endiselt meeldib, muutub õppimine vähem atraktiivseks. Lõpuks loobutakse oma mängutulemuste analüüsimisest ja uute teadmiste omandamisest täielikult.

      Ülesanne: kui tunned, et entusiasm hakkab kaduma, õpi ära mõni uus pokkeriversioon. Kui mängid raha peale, osale turniiridel. Kui oled seni ainult Hold’em’i mänginud, õpi ära Omaha. Vaheldus rikastab elu!

Seisak

      Mängijad võivad sageli tunda, et nende mäng ei muutu paremaks, ehkki nad omandavad pidevalt ja agaralt uusi teadmisi. Nad ei näe enam seost õppimise ja paremaks mängijaks saamise vahel ning loobuvad õppimisest. Selline olukord tekib enamasti siis, kui mängijad keskenduvad valedele teemadele ja rakendavad ebaõigeid õppimismeetodeid. Võimalik, et neid on tabanud just lühiajaline halb õnn ja seetõttu ei näe nad mängutulemustes edasiminekut. Igal juhul on äärmiselt ebatõenäoline, et nad on jõudnud punkti, kus õppimisest enam kasu poleks.

      On suur viga, kui mängija ei pühenda enam aega oma mängu paremaks muutmisele. Pokker on äärmiselt keerukas mäng, õppimise ja arenemise tsükkel ei tohiks kunagi peatuda. Järgmine ütlus illustreerib seda põhitõde väga ilmekalt:

      „Pokkeri õpid selgeks viie minutiga, meistriks õpid kogu elu.”

Mike Sexton

      Tippmängijate seas kohtab palju erimeelsusi, kuid ühes asjas on nad kõik üksmeelel – nad ikka veel õpivad.

      On mängijaid, kes, saavutanud teatud taseme, on oma mänguga rahul ja nende võidutase jääbki samaks. Asi on selles, et nad ei mõista regressiooni kontseptsiooni. Meenutame vana autoga järsakust üles sõitmist – kui võtad jala pedaalilt, auto lihtsalt ei peatu, vaid hakkab tagasi alla veerema. Samamoodi muutub ka pokkerimäng kehvemaks, kui mängija loobub uute teadmiste omandamisest. Taandarengul on kaks põhjust:

      Esiteks – võid omandada halvad harjumused, millest pole võimalik edasi õppimata vabaneda. Pikk perspektiiv pokkeris on nii pikaajaline, et kulub tohutu pikk aeg, enne kui sa mõistad ja näed mõne halva harjumuse tagajärgi. Oletame, et otsustad varajasest limit Hold’em’i positsioonist osaleda erinevast mastist K-J-ga jaotuses. See pole just kõige suurem viga, kuid kindlasti ei näe sa ühtegi tippmängijat, kes soovitaks seda teha. Võid kaotada või võita mõned suured või väikesed pangad. Kokkuvõttes ei tea sa, kas võidad sellise mänguga või jääd kaotusse, kuni sa tulemusi ei analüüsi.

      Võimalik, et see läheb sulle maksma ainult 0,03 protsenti kõikidest viimaste tänavate panustest, kuid aja jooksul koguneb sellest päris suur summa. Võid omandada ka teistsuguseid halbu harjumusi. Võimalik, et loobud river’il liiga sageli või ei panusta piisavalt. Pokkeris võib teha palju korduvaid vigu, mis üksikult ei olegi väga suured eksimused, kuid summeerituna muutuvad märgatavaks probleemiks. Kui oma mängutulemusi analüüsid, loed erinevaid väljaandeid ja nõnda edasi, hakkad oma vigu märkama ja parandad ennast. Kui seda mitte teha, võib su mäng vabalangemisse sattuda.

      Teiseks – minetad võime muutustega kaasas käia. Tõsi, pokkerireeglid muutuvad väga harva, kuid mängudünaamika ja erinevad strateegiad muutuvad peaaegu kogu aeg. Muidugi on vähetõenäoline, et heast mängijast saab üleöö kehv mängija, kui ta mõnda aega samamoodi ja samade limiitidega mängib, kuid saadaval on palju pokkerikirjandust, mis pakub uusi vaatenurki vanadele strateegiatele ning uusi võtteid, kuidas mängida marginaalsete kätega.

      Kui õppimisest loobud, on tunduvalt raskem vastu võtta uusi väljakutseid ja nendega toime tulla. Oletame, et mängid enamasti kogenematute mängijatega loose-mängustiilis. Pidevalt algajate vastu mängides ei pruugi sa märgatagi, et sinu areng on peatunud. Võimalik, et su mäng on koguni kehvemaks muutunud.

      Et pikas perspektiivis edukas olla, pead pühenduma pikaajalisele arengule ja eneseanalüüsile.

      Kuidas