Pokker ja võitja psühholoogia: eduka pokkerimängija hoiakud ja mõtteviis. Matthew Hilger

kõrgete panuselimiitidega mängudes ning võidavad vaikselt ja märkamatult tohutuid summasid. Kui mõne sellise mängijaga rääkida, on ta oma edu suhtes äärmiselt tagasihoidlik või koguni salgab seda. Need mängijad mõistavad, et nende võidutase on oluliselt tähtsam kui ego.

      Kui soovid ise selliseks mängijaks saada, on võimalik, et pead oma suhtumist pokkerisse täielikult muutma. Unusta ära, mida teised mängijad sinust mõelda võivad, kuna see pole absoluutselt oluline. Internetis mängijad võivad näiteks olla üsna kindlad, et nad oma vastaseid päriselus iialgi ei kohta. Suuna energia, mille sa oma ego upitamise peale kulutaksid, tunduvalt produktiivsematesse tegevustesse.

      • Keskendu oma mängule ja õigete otsuste langetamisele, ära muretse selle pärast, mida teised mängijad sinust mõtlevad.

      • Kui kaotad juhuse tõttu matemaatiliselt nõrgemale käele, ära püüa talle tagasi teha või kätte maksta, vaid jäta meelde, kuidas ta konkreetset kätt mängis, ja kasuta seda teadmist hiljem enda huvides ära.

      • Kui hakkad mängust tüdinema, lahku lauast ja mängi järgmisel päeval edasi. Pole ju tähtis, millal oma kaotuse tasa teed, peaasi, et pikas perspektiivis kasumisse jääd.

      • Selle asemel, et lauas ise mängustrateegiast kõnelda, kuula, mida teised räägivad, ja pane tähele ning õpi, kuidas su vastased mõtlevad.

      • Selle asemel, et kehvemaid mängijaid sõidelda, julgusta neid ning muuda nende mängukogemus meeldivaks, et nad tahaksid ka edaspidi sinu vastu mängida.

      Pokkeris on ego su vaenlane. Õpi sellest vabanema nagu igast teisest mängu takistavast tegurist.

      2.6. Hoidu emotsioonidel põhinevatest otsustest

      Selles alapeatükis räägime veel kord, milline mõtlemine on pokkeris kohatu või isegi ohtlik. Eelmises alapeatükis rääkisime, et paljud mängijad mõtlevad otsuste langetamisel oma egole või imagole. Rääkisime ka sellest, et mängija, kes kardab raha kaotada, langetab mitteoptimaalseid otsuseid. Oma raamatus keskendumegi peamiselt sellele, mis on otsuste langetamise juures oluline, ja püüame otsustamisel ebaolulised tegurid välja selgitada ning neist vabaneda. Veel üheks segavaks teguriks otsuste langetamisel on emotsionaalsus.

      Paljud mängijad lasevad tunnetel oma otsuseid mõjutada, kuigi emotsioonid ei tohiks otsustamisprotsessis mingit rolli mängida.

      Paljudel spordialadel võib emotsioonidest kasu olla. Näiteks motiveerib jalgpallitreener mängijaid nende emotsioone – nagu viha, vaenu ja meeskonnavaimu – üles kruttides. See paneb jalgpallureid rohkem pingutama ja endast pisut enam andma. Pokker ei ole nagu jalgpall või muu sarnane spordiala. Pokkerimängus ei ole emotsionaalsusest praktiliselt üldse abi. Tunnetel pole mingit pistmist mängu võidutõenäosuse hindamisega. Emotsioonid ei aita sul head kombinatsiooni valida või kõige tugevamaid kaarte saada. Emotsioonid ainult häirivad sind otsustamisel ja juhivad mõtted olulisest kõrvale.

      Segavaid emotsioone on lugematu hulk ja iga mängija on selles suhtes erinev. Seetõttu oleks võimatu kirja panna, kuidas üks või teine emotsioon konkreetselt sinu mängu mõjutada võiks. Loetleme vaid mõned kõige levinumad emotsioonid, mida pokkerilauas tavaliselt esineb, ja nende võimalikud mõjud mängule.

Viha

      Viha on pokkerilauas ohtlik emotsioon. Vihane mängija kipub praalima ja ägestuma. Ta võib panustada ja panuseid tõsta siis, kui tegelikult seda teha ei tohiks, ning väga kergelt enesevalitsuse kaotada, kui midagi pisutki viltu läheb – näiteks tabab teda bad beat või ta saab pidevalt viletsaid kaarte.

Frustratsioon

      Frustratsioon on pokkerimängija sagedane külaline, kuna pokker on mäng, kus tuleb sageli pettuda. Nördinud ja masendunud mängijad kipuvad rutakalt ja ülepeakaela tegutsema ega suuda oma otsuseid põhjalikult läbi mõelda.

Ahastus

      Depressioon pole kindlasti pokkeri mängimiseks sobiv meeleseisund. Depressiivsele inimesele tundub, et kogu maailm on tema vastu ja iga pokkerimängu tahk kinnitab seda veendumust. Tõenäoliselt usub ta kõigest kõige halvemat ega tõsta panust, kui peaks, ja loobub, kui ei peaks.

Hirm

      Hirmust raha kaotamise ees oli käesolevas peatükis juba juttu, kuid mängija võib hirmu tunda ka teiste mängijate ees. Mängija võib karta vastasseisu või kellegi viha objektiks sattumist ja jätab näiteks vajalikul hetkel panuse tõstmata või loobub.

Rõõm

      Ülevoolavalt rõõmsal ja õnnest pakataval mängijal pokkerilauas tõenäoliselt eriti probleeme ei teki, kuid ta võib langetada otsuseid pisut hooletult ja kipub oma võiduvõimalusi ülehindama.

Kaastunne

      Kui tunned mõnele konkreetsele nõrgemale vastasele väga kaasa, võid tema vastu pehmemalt mängima hakata ja teda aitama ning õpetama kippuda. Sulle endale see päris kindlasti mingit kasu ei too.

Uhkus

      Üldjuhul ajab upakile. Millist kahju uhkus pokkerimängus võib põhjustada, loe alapeatükist „Jäta oma ego ukse taha”.

Närvilisus

      Mõned mängijad kipuvad pokkerilauas närveerima, eriti suurematel turniiridel, kui limiidid on kõrged. Närviline mängija ei suuda keskenduda ja mängu seisu piisava põhjalikkusega analüüsida. Närvilist mängijat on enamasti tunduvalt lihtsam ka läbi näha. Näiteks hakkavad närvilistel mängijatel heade kaartide korral tavaliselt käed värisema.

      Ülesanne: pane kirja emotsioonid, mida pokkerilauas kõige sagedamini koged, ja põhjused, mis need esile kutsuvad. Emotsioonide ja nende põhjuste teadvustamine aitab neid ka vältida. Järgmine kord, kui mängima hakkad, suudad paremini emotsionaalseid reaktsioone vältida või neid vähemalt mingil määral talitseda.

      Mängijaid, kes suudavad oma emotsioonid täiesti välja lülitada, on kahetsusväärselt vähe. Meil kõigil on iseloomuomadusi, millega tuleb lihtsalt leppida. Meil on sellegipoolest pakkuda välja kaks meetodit, millega end emotsionaalse mängu eest kaitsta:

      1. Ära hakka mängima, kui sinu emotsionaalne seisund võib su mänguoskust mõjutada.

      2. Teadvusta endale oma tundeid, kuid ära lase neil mõjutada oma otsustusvõimet.

      Esimest soovitust on loomulikult lihtsam teoks teha, eriti juhul, kui oled äärmiselt emotsionaalses meeleseisundis. Ei maksa siiski unustada, et emotsioonid on meie alateadvuses niikuinii kogu aeg olemas. Pole vahet, millal me pokkerilauda istume, midagi tunneme me igal juhul, ka siis, kui oleme emotsionaalselt väga tasakaalukad. Võime väga rahulike ja muretuina pokkerilauda istuda, kuid pokker on mäng, mis tahes-tahtmata tekitab emotsioone ja tõenäoliselt ei suuda keegi väga kauaks rahulikuks jääda.

      Just seetõttu tuleb harjutada ja praktiseerida ka teist meetodit – teadvustada oma emotsioone ja nendega leppida, kuid mitte lasta neil oma otsuseid mõjutada. See on üks tähtsamaid oskusi, mis aitab vältida langemist tilt-seisundisse. Antud teemat käsitleme täpsemalt kuuendas peatükis. Alati, kui sul tuleb pokkerilauas otsus langetada, püüa seda teha ainult oma kaarte, vastaste oletatavaid kaarte ja tõenäosust silmas pidades.

      2.7. Pühendu pidevale arengule ja eneseanalüüsile

      Pokker on selles suhtes suurepärane mäng, et iga uue strateegiaga, mille omandad, koorub lahti uusi võimalusi ja erinevaid mänguvõtteid. Näiteks omandavad eriti agarad mängijad kõigepealt äärmiselt konservatiivse ehk tight-mängustiili. Nad õpivad, milliste kaartidega enne kolme esimese ühiskaardi avamist mängu jätkata ja millistega loobuda. Kui nad on ära õppinud, milliste stardikaartidega tasub jätkata, märkavad nad oma tulemustes juba tohutut arengut. Seejärel nad mõistavad, et mängivad peale flop’i avamist liiga passiivselt. Nad omandavad hea, piisavalt konservatiivse ja agressiivse mängustiili ning nende oskused arenevad edasi. Peagi suudavad nad mängida kõrgemate limiitidega või hakkavad seniste limiitidega rohkem võitma.

      Lisaks sellele on veel palju oskusi, mida omandada – mängu võitmise tõenäosuse kindlaksmääramine (pot odds), vastaste kaartide äraarvamine, bluffimine, semi-bluff’15, mängupanga

15

Panustamine, kui mängijal on keskpärased või keskmisest pisut tugevamad kaardid. Eelkõige ootab selle käigu sooritaja teiste mängijate loobumist. Tõlkija märkus.