Anekdoodid ja toostid. Gerda Kroom (koostaja)

välja ja tormab mööda koridori edasi. Vastu tuleb eakas arst, peatab naise ja küsib, milles asi.

      Noore arsti kabinetti sisenedes on vana doktori ilme karm.

      “Mida te endale lubate?” küsib ta noorelt kolleegilt. “See daam on viiekümne kuue aastane, tal on täiskasvanud tütar, ta saab varsti vanaemaks ja teie ütlete talle, et ta on rase?”

      Haiguslehelt pilku tõstmata vastab noor arst:

      “Aga luksumisest sai ta ju lahti…”

      ~~~

      “Aga mina tahtsin nooruses kapteniks saada!”

      “Kapteniks? Ja miks sa ei saanud?”

      “Ah, ma olen väga hajameelne… Tont teab, mida oleksin võinud laeval korda saata.”

      “Kellena sa siis töötad?”

      “Kirurgina.”

      ~~~

      Arst: “Teie haiguse põhjuseks on alkohol.”

      Patsient: “Tänan, doktor! Te olete esimene inimene, kes ei aja kogu süüd minu kaela.”

      ~~~

      Doktor haigele telefoni teel:

      “Mul on teile kaks uudist: väga halb ja eriti halb!”

      “Öelge väga halb!”

      “Analüüsid näitavad, et teil on jäänud elada kõige rohkem kolm päeva!”

      “Oh sa! Ja milline on eriti halb?”

      “Ma olen püüdnud juba kaks päeva teid telefoni teel kätte saada…”

      ~~~

      “Doktor, ma sõin ära pitsa koos pakendiga, kas ma suren nüüd ära?”

      “Noh, kõik surevad kunagi…”

      “Kõik surevad? Oh õudust, mida ma küll tegin!”

      ~~~

      Naine tunneb, et mõte ei tööta, läheb apteeki ja ostab sealt kalli preparaadi ajutegevuse stimuleerimiseks. Alles koju jõudes tutvub ta ravimi koostisega.

      “See on lihtsalt rosmariini ja tilli ekstrakt,” kurdab ta mehele. “Ma raiskasin nii palju raha selle peale, mis meil endalgi aias kasvab!”

      “No näed,” vastab mees, “ja oledki targemaks saanud.”

      ~~~

      Noor isa lastearstile:

      “Doktor, meie pisike võtab pidevalt kaalus alla, aga mu naine sõitis puhkusele. Ma viin teda jalutama, teen massaaži, kvartsvanne, me võimleme iga päev…”

      “Aga millega te teda toidate?”

      “Ah, seda ma arvasingi, et ma midagi unustan!”

      ~~~

      Vaadanud patsiendi läbi, ütleb kogenud arst noorele kolleegile:

      “Teda tuleb viivitamatult opereerida!”

      “Mis tal on?”

      “Arve Šveitsi pangas.”

      ~~~

      Operatsioonilaual lebav patsient kirurgile:“Doktor, te võite maski ära võtta, ma tundsin teid juba ära.”

      Kriminaalne element

      ~~~

      “Kuidas on võimalik omada sellist varandust?”

      “Kindlasti on vajalik kapital. Kasvõi väike – stardikapital.”

      “Ja kuidas saada stardikapitali?”

      “Kindlasti on vajalik püstol. Kasvõi väike – stardipüstol.”

      ~~~

      “Kallis, kus sa olid?”

      “Jooksmas käisin.”

      “Aga miks su spordisärk on kuiv ega haise higi järele?”

      “Ei noh, tore lugu! Tähendab see, kus on mu kasukas, müts, ülikond ja rahatasku, sind ei huvita, jah?”

      ~~~

      Mees pöördub hilja õhtul koju ja näeb kuuri ukse alt paistvat valgust. Ta helistab kohe politseisse.

      “Halloo, kas politsei? Mul siin kolab keegi kuuris, kahtlustan, et vargad!”

      “Härra, kahjuks on praegu kõik patrullmasinad hõivatud. Saadame üksuse välja niipea, kui keegi vabaneb, umbes tunni-kahe pärast…”

      Mees paneb toru ära. Kolme minuti pärast heliseb politseijaoskonnas taas telefon.

      “Halloo, siin jälle mina. Kuna teil vaba patrulli pole, olin sunnitud vargad ise maha laskma. Nii et kui teil mõni patrull ükskord vabaneb, saatke koos nendega ühtlasi ka paar-kolm kiirabimasinat laipu korjama.”

      Minut hiljem kihutab sireenide huilates maja juurde viis politseiautot, hoov täitub silmapilkselt relvastatud politseinikest. Hirmunud vargad tormavad kuurist välja ja annavad alla. Vanem politseinik ruttab majaperemehe käest aru pärima.

      “Te ütlesite, et siin on vähemalt kolm laipa!”

      “No ja siis? Teie ju ka ütlesite, et kogu ümbruses pole ühtki vaba politseiüksust…”

      ~~~

      Vestlevad kaks vanapiigat.

      “Eile õhtul läksin koju. Vaatan, otse maja nurga tagant paistab meesterahva siluett. Pistsin kõigest väest jooksu!”

      “Ja kuidas läks? Kas said ta kätte?”

      ~~~

      Mees saab palga ja läheb koju. Teel röövitakse ta paljaks. Mees on nördinud, elada pole millestki. Möödub nädal. Heliseb uksekell. Kurikaelad seisavad ukse taga. Annavad mehele tema rahatasku tagasi. Mees loeb raha üle, kõik on alles.

      “Kuulge, milles asi?” küsib ta segaduses.

      “Võta oma palk, me oleme nädal otsa naernud, üks andis juba otsad…”

      ~~~

      Öösel anub keegi vastutulijat:

      “Kui annate mulle sajadollarilise või paar, siis päästate ühe lugupeetud inimese elu.”

      “No kuulge, siin te küll eksite, te sarnanete pigem paadialusega.”

      “Ei, ma pidasin silmas teid.”

      ~~~

      Pimedas põiktänavas kohtuvad kaks meest.

      Esimene võtab taskust noa: “Sul raha on?”

      Teine haarab kaenla alt püstoli: “Milleks sul vaja seda teada?”

      Esimene kougib taskust sajalise: “Vahetada tahaks…”

      ~~~

      See ei tähenda midagi, kui kahvel maha kukub. Halb on see, kui ta on hõbedast. Veel halvem, kui te viibite kellelgi külas. Aga päris halb, kui ta kukub teie taskust.

      ~~~

      Klaverikontserdil mängib pianist virtuooslikult. Taskuvaras pöördub kaaslase poole:

      “Mitte ei mõista, kuidas võib selliseid osavaid sõrmi raisata muusika peale?!”

      ~~~

      Varas ronib majja, kus on papagoi.

      Papagoi: “Aga Keša näeb kõike.”

      Varas katab papagoi käterätikuga kinni.

      Papagoi: “Aga Keša pole papagoi, Keša on buldog.”

      ~~~

      Kohviku